Aleksei Lotman räägib kõrge loodusväärtusega põllumajandusest. Põllumajandus on väga suur maakasutaja. Kuidas me oma toitu toodame, mõjutab ka seda, millises maailmas me elame - meie elukeskonda. Kõrge loodusväärtusega põllumajanduseks nimetatakse sellist põllumajandust, mis suurendab ja hoiab elurikkust, mitte ei kurna ega hävita.

10 000 aastaga on inimene aretanud palju erinevaid taimesorte ja loomatõuge. Tänapäeval on see nende liikide liigisisese geneetilise mitmekesisuse oluline osa, just eriti nende liikide jaoks, mis on praeguseks looduses välja surnud, näiteks hobune ja veis. Pikemas perspektiivis on põliste tõugude ja sortide säilitamine kasulik ka põllumajandusele, sest neil on omadusi, mis sobivad eriti just selle paikkonnaga, mille jaoks nad on aretatud. Eestis toetatakse põlistest taimesortidest ainult Sangaste rukist, mis muidugi väga põline polegi. Lisaks peaks toetama ka teiste vanade sortide kasvatamist. Tõugudest on eesti hobune tagasi toodud väljasuremise äärelt, see on näide sellest, et toetused on läinud asja ette. Eesti maakarja veise ja maalambaga pole asjad siiski nii head.

Üldreegel on lihtne: mida rohkem väetisi kasutada, seda rohkem jõuab neid ka põhja- ja pinnavette. Mida suurem osa meie põllumajandusest on mahe, seda parem. Kuna ei kasutata mürke, on see hea floorale ja faunale, elurikkusele. ka on mahetoidu puhul tõenäosus, et toit on tervislik alati suurem.

Uuri lisaks:http://www.elfond.ee/demofarm/

Teeme Ära talgupäev

2013. aasta talgupäeva eestvedaja on Eestimaa Looduse Fond.

Mis on talgupäev?Kodanikualgatuse Teeme Ära 2008. aasta prügikoristusaktsiooni ja 2009. aasta mõttetalgute järel jõuti 2010. aastal üle-eestilise talgupäeva formaadini. Talgupäeva peamiseks tunnuseks on see, et iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. 2010. aasta talgupäeval korraldati üle Eesti 1130 talgut, millel osales 31 299 inimest (2,27% Eesti elanikest), 2011. a toimunud Teeme Ära talgupäeval osales 26 001 inimest, 2012. a talgupäeva raames peeti kokku 1241 talgut, kus osales 31 895 inimest (2,3% elanikkonnast). Talgupäeva pilte saab vaadata http://www.teemeara.ee/talgulisele/vaata-pilte ja talgujuhtide tagasisidega tutvuda http://www.teemeara.ee/talgujuhile/tagasiside.

Ühtlasi jätkus 2012. a aastal koostöös Eesti Rahva Muuseumiga talgulugude kogumise veebiretk, mille käigus täiendati lugude varamut sadade värskete talgulugude, - videote ja     -piltidega.

Talgulugusid oodatakse ka edaspidi aadressile www.teemeara.ee/talgulood

Mis saab edasi? Teeme Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania. Talgu­päevadest on välja kasvanud mitmeid muid ühiseid ette­võtmisi. Maikuu esimesel laupäeval üle Eesti peetav talgupäev võiks jäädagi kindlaks traditsiooniks, kus aasta-aastalt üha uuesti kokku tullakse ja sammhaaval uusi inimesi talgupisikuga nakatatakse. Mõte ei ole ju milleski muus kui inimeste ja kogukondade enda aktiivses eluhoiakus, koos tegutsemise jõus, millega luua endale ühiselt mõnusam elukeskkond. Just selline, nagu meie oma kogukond seda soovib.

www.teemeara.ee 

Talgupäeva korraldamise projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

2008. aasta Teeme Ära

TEGIMEGI ÄRA!

***

Säästva arengu eesmärki võib pisut ebatraditsiooniliselt sõnastada kui Maa põlisrahvaks või siis uuesti maarahvaks saamist. Selle juures on kindlasti üheks oluliseks näitajaks tulevastele põlvedele mõtlemine, millest on rääkinud nii indiaanlased kui eurooplastest poliitikud. Kuidas jõuda olukorrani, kus meie praegused teod tõepoolest ei kahjusta inimeste elu meist seitse põlve eespool? Samas ise mõnusalt ära elades. Mina arvan, et need on ühed põhiküsimused, mida peaks küsima igasuguses arengu ehk siis uute asjade ja tegevuste kavandamises.

Tekst: Toomas Trapido

ELFi säästva arengu programm