26. juulil toimus Metsanduse Arengukava aastani 2020 (MAK 2020) rakendamiseks tellitud uuringute avalikustamine. Maaülikoolis valminud uuringud käsitlevad puistuspõhise küpsusvanuse ja eraldisepõhist langi pindala rakendamise mõju. ELF nägi MAK 2020 rakendamise ühe võimaliku negatiivse aspektina raievanuste olulist langetamist. Koosolekul rõhutati, et uuringute tellimise eesmärk ei ole alandada raievanuseid. Lisaks ilmnes, et optimaalsete raievanuste määramiseks vajab riik põhjalikke rakendusuuringuid ökoloogia vallas.

Koosolekul avalikustatud uuringute üks põhilisemaid puudujääke seisneb raiepiirangute leevendamise ökoloogilise mõju käsitluses, mida on tehtud vaid referatiivselt. Samuti ei ole uuringus arvestatud asjaoluga, et raievanuseid alandades tuleb suurendada rangelt kaitstavate metsade osakaalu, et säiliks metsadega seotud elurikkus.

Koosoleku kokkuvõte:

Koosolekul kerkinud diskussioon viis järelduseni, et eraldisepõhise küpsusvanuse rakendamisele pühendatud uuringu tulemusi ei saa täna võtta metsaseaduse muutmise aluseks ning need vajavad lisaks täiendavaid uuringuid, sest raiepiirangute leevendamise ökoloogilist mõju on uuringus käsitletud vaid kirjanduse põhjal referatiivselt. Enne raievanuste üle otsustamist on vajalik diskussioon, kuhu tuleb kaasata peamised metsandusega seotud huvirühmad. Majanduslikust aspektist on Keskkonnaministeeriumil argumendid puistupõhise küpsusvanuste uuringu näol olemas, ökoloogilisest aspektist ei ole. Seega on vaja enne diskussiooni alustamist põhjalikku, Eesti tingimustele vastavat, puistupõhise küpsusvanuse rakendamise ökoloogiliste mõjude analüüsi. Kuna mõlemas 26. juunil esitletud uurimustöös oli välja toodud ohtralt uurimisvajadusi, siis tuleks need vajakud koondada ja vastavalt läbi viia.

Eraldisepõhist langi pindala käsitleva uuringu osas ei tõstatunud olulist kriitikat, kuid uuringute tekstis on tehtud ettepanek korraldada arutelu metsandusekspertide töörühmas, et arutada pakutud võimalike seadusemuudatuse mõjude üle, mida antud uuringus ei käsitletud. Koosolekul mainiti ühe võimaliku mõjuna võimalikku eraldiste liitmise probleemi.

Mõlemas uurimistöös on välja toodud vajadus metsamaastike ruumilise planeerimise järele, eriti oli seda rõhutatud eraldisepõhise langi pindala rakendamisele pühendatud uurimuses. Võimalusi ja vajadust Eesti metsaalade ruumilise planeerimise järgi tuleks uurimistööde valguses edasi analüüsida.

Keskkonnaministeerium planeerib edasised sammud selle protsessi jätkamiseks ning Keskkonnaministeeriumi poolne tagasiside uuringutele antakse septembris. Keskkonnaministeerium on avatud ettepanekutele protsessi ülesehitamiseks ja ootab ettepanekuid täiendavate uuringute kohta. Raievanuseid ei plaanita muuta käimasoleva Metsaseaduse muudatuse ringi raames.

Kokkuvõtte koosolekust koostas Liis Kuresoo

Avalikustamise koosolekul osalesid

Eestimaa Looduse Fond: Liis Kuresoo, Silvia Lotman, Jüri-Ott Salm, Indrek Talpsep

Keskkonnaministeerium: Marku Lamp, Andres Talijärv

Eesti FSC töögrupp: Arvo Aljaste

TÜ Looduskaitsebioloogia töörühm: Asko Lõhmus

Eesti Maaülikool: Allan Sims, Kalle Karoles, Hardi Tullus, Paavo Kaimre, Mait Lang

Eesti Ornitoloogiaühing: Andres Kalamees

Ja teised osalejad: Elmer Joandi, Ahto Täpsi, Rein Kuresoo, Tõnu Ploompuu, Enn Pärt

Lisainfo petistioonist metsanduse kaitseks vt siit