Kindlasti saab osaleda ELFi talgureisidel, ka talguregatil mööda Eesti väikesaari.

ELF metsas

ELFi talgureiside suvehooaeg oli toimekam kui ei kunagi varem - juulis ja augustis sai valida 16 looduskaitselise talgu vahel. Kaasa sai lüüa liiviku taastamisel ja sooservade kuivenduskraavide tammitamisel, pärandkooslustel lambaaia ehitamisel, puisniitude hooldamisel ja taastamisel, kõrede ja nahkhiirte elu- ja talvitumispaikade korrastamisel ning loopealsete ja kalade koelmukohtade taastamisel.

ELF maal

Uus ja huvitav teema on seotud meie DemoFarmi projektiga . 10 Eesti ja 10 Läti talu näitel tutvustame erinevaid võimalusi, kuidas põllumajandus saaks olla loodussõbralikum, keskkonda hoidev. Talud on erinevad, erinevad on ka võimalused loodushoiuks, 1000 lehmaga suurfarmil on need hoopis midagi muud, kui väikesel mahetootjal või turismitalul. Esimene külastuspäev oli Kuresel.

ELF merel

Põllumajanduse ja looduse vahekorrast rääkides ei saa eriti suvel mööda ka merest. On ju üleliigsetest väetisainetest tingitud vetikate vohamises oma üsna kaalukas osa ka põllumajandusreostusel. Ja vastupidi - kui üleliigsed väetisained ei jõua vette, ei jõua nad ka merre ning meri ja selle elukad on meile selle eest tänulikud. Kui toit on toodetud mahedamalt, puhtamalt, on tänulik meie organism.  Kaasa saab lüüa ka uues merekaitselises portaalis: BalticSeaNow.info  - võid tutvuda teemadega, avaldada arvamust, osaleda võistlustel, blogida või saada vabatahtlikuks merevee läbipaistvuse mõõtjaks.

Meri puhtaks! on kampaania, mis ikka jätkub. Uuri meie kodulehte, ja vahest kohtume suvel ka laevadel ja sadamates, linnaplatsil või looduses.

Kogu aeg räägite ja räägite, aga midagi ei juhtu!

Ehkki selline mulje võib jääda, siis päris nii see pole. Inimene põhjustab ise oma tegevusega aina uusi hädasid, aga mitmed vanad saavad siiski korda. See on ka püüdlemise mõte, looduskaitse pole mingi lootusetu asi. Põhilised keskkonnaprobleemid on aja jooksul muutunud. Näiteks 20.sajandi keskpaigas oli põhiprobleemiks tööstussaaste; 1960. aastatel pestitsiidid; 1980-90. aastatel elupaikade hävimine ja elurikkuse vähenemine. Uuel aastatuhandel on selleks kliima. Teatavas mõttes on see ka võtmeks optimistlikuma vaate juurde. Kui mõne probleemi aktuaalsust on suudetud kahandada, siis on seda võimalik seletada edulooga. Näiteks DDT keelustamine, sellest tulenev keskkonnamürgi kadumine viimase kolme aastakümne jooksul, millest omakorda on tulenenud merikotkaste tagasitulek väljasuremise äärelt ja jätkuv arvukuse kasv. Osooniaugud pole enam nii aktuaalsed muuhulgas seetõttu, et freoonide keelustamisest on tulenenud osooni hõrenemise aeglustumine viimasel kümnendil. SO2 emissioonide ja sellest põhjustatud happevihmade oluline vähenemine viimase 20 aastaga on oluliselt kaitsnud põhjamaised metsi.

Valik asju, mis on paranenud:

1. Veekaitses on edusamme. Puhastuseadmed ja seadused on paremad.

2. Reostuse ennetamises on seadusandlus palju efektiivsem.

3. Õhukaitse on paranenud.

4. Taastuvenergia areneb.

5. Mahetootmine. Põllumajanduse keskkonnakoormuse ja ka inimeste tervisele ohtlike ainete kasutuse piiramine.

6. Rahvusvahelised keskkonnalepped (Eestit aitavad väga Euroopa Liidu eesrindlikud reeglid).

7. Kodanikualgatuse tõus. Inimesed seisavad oma õiguste eest ja osalevad ka keskkonnakaitses üha enam.

8. Juba see, et viitsisid seda lehte lugeda, on suur asi!