1. veebruar on ELFi sünnipäev. ELF püüab olla rohkem avatud ja ehkki meie asjaajamine on suuresti projektipõhine, püüame ikka mitte formaalsustesse uppuda ja teha asju, mida Eestile ja maailmale laiemalt päriselt tarvis.

Aasta eest ilmus "Eesti Looduse" ELFile pühendatud erinumber (täname toimetust!) ja oktoobris korraldas ELF koos TEDxTallinna meeskonnaga inspiratsioonikonverentsi  TEDxLoodusele "Looduse vastu ei saa"

Need mõlemad sündmused on sobivad võtta ELFi 20. tegevusaasta ülevaate aluseks.

Alustuseks võiks lugeda kõige vanema  "Eesti Looduse" (pea)toimetaja (aastatel 1958–1960) Erast Parmasto mõtisklust Eestimaa Looduse Fondi tagapõhja elik fooni kohta.
•  Loe lähemalt...

Lõbus sissejuhatus ehk maailmavalust üksi ei piisa

Kõige olulisemad on ELFile vabatahtlikud, inimesed, kes teevad asju vabast tahtest ja hoolivusest. Pilt on pärit  ELFi suviselt talguregatilt (kui suvi tundub praegu millegi uskumatuna, siis võib usku kasvatada lugedes talguregati blogi ). Talgud on lõbusad!

Jaan Pehk laulab:

Gaute Kivistik teeb koos Rohke Debelakiga keskkonnanalja:

2011 tulid muudatused Eestimaa Looduse Fondi nõukogus ja juhatuses

Nõukogu juhib esimehena Curonia Research’i nõukogu esimees ja Let’s do it Global’i eestvedaja Rainer Nõlvak; selle liikmed on majandusteadlane Andres Arrak, Tallinna tehnikakõrgkooli professor Rein Einasto, TTÜ professor Üllas Ehrlich, Skype’i asutaja Ahti Heinla, hülgeuurija Mart Jüssi, Võru instituudi direktor Rainer Kuuba, IT-ettevõtja Henri Laupmaa, õigeusu vaimulik Sakarias J. Leppik, TÜ teadur Riinu Rannap, kliimauurija Andres Tarand, keskkonnateabe keskuse osakonnajuhataja Uudo Timm, meediauurija Daniel Vaarik ja Stockholmi Rahvusvahelise Veeinstituudi ekspert Katarina Veem. Nõukogust lahkusid pikaajalised liikmed Kaja Lotman ja Marek Strandberg ning Lembit Maamets ja Peep Männil.

ELF-i juhatusse kuuluvad esimees Jüri-Ott Salm, aseesimees Tarmo Tüür, finantsjuht Kadri Kalmus ja looduskaitseekspert Silvia Lotman . 
 

Millised on ELF-i tulevikuplaanid?

Räägib ELFi esimees Jüri-Ott Salm. Tegutseme nii globaalselt kui ka lokaalselt. Ühelt poolt üritame hoida loodust ja keskkonda ning teisalt soovime inimesi ärgitada kaasa mõtlema ja ise toimima.
Globaalses ulatuses aitame kaasa „Teeme ära!” aktsiooni laiendamisele – „Lets’ do it world!” meeskonnale.  Loe lähemalt...

Keskkonnahoidlik põllumajandus tasub ära

Vahepeal võiksid rääkida, kuidas on meie põllumajandust keskkonnahoidlikumaks edendanud ELF.

ELF on selles vallas tuntud eelkõige kui loodustalgute korraldaja. Taastatakse ja hooldatakse puisniite, rannakarjamaid ja teisi poollooduslikke põllumajandusmaastikke.

Kristjan Piirimäe nägemuse juurde on paslik lugeda keskkonnasõbraliku põllundusega tegelevate talude võrgustikust ja uurida teemat lähemalt: http://www.elfond.ee/demofarm/

Rohelises majanduses on tulevik
ELF-i koht ühiskonnas (arutavad Rainer Nõlvak, Jüri-Ott Salm, Eerik Leibak, Ivar Tamm ja Toomas Kukk)

TK: Mis on teie meelest ELF-i kõige olulisem saavutus, mida välja tuua fondi kahekümne aasta jooksul tehtud tööst?

JS: Kui mõelda ELF-i algusaegadele ja praegusele, siis on hea tõdeda, et näiteks Alam-Pedja, Karula ja Soomaa rahvuspargi rajamist on algatanud ELF ja need kohad on ka praegu säilinud ja hoitud.
Viimaste aastate tegevustest on oluline see, et püüame kogutud teabe põhjal säilitada loodusväärtusi väljaspool kaitsealasid.   Loe lähemalt...

Ken Webster: kaval asi ringmajandus:

Joan Marc Simon: Zero Waste world

Teeme Ära maailmakoristus

Kutsume Sindki kaasa lööma eestlaste poolt algatatud suurimas ülemaailmses ühisaktsioonis. Abistamiseks on väga mitmeid viise, alates lihtsast idee rääkimisest sõbrale kuni toimkonnas vabatahtlikuna kaasalöömiseni.

Eestist alguse saanud Teeme Ära prügikoristustalgud on levimas üle maailma – need on kohalike eestvedajate poolt ellu viidud juba 16 riigis, rohkem kui 2,7 miljoni vabatahtliku osalusel.

Sellel aastal toimuv Maailmakoristus 2012 on selle mõtte kandjaks ning ühtlasi ka Teeme Ära rahvusvahelise liikumise esimene suur ühisettevõtmine. Maailmakoristus 2012 toob kokku 100 riigi aktiivsed inimesed ja organisatsioonid, et igas paigas ajavahemikul 24. märts kuni 25. september üks mastaapne koristuspäev läbi viia. Oma osalusest on tänaseks teada andnud juba rohkem kui 80 riiki.

Eestis tegutsev suur vabatahtlike meeskond mängib selle aktsiooni õnnestumises võtmerolli! Tule ja ole osaline ühe suurima kodanikualgatuse sünnis, mis haarab inimesi kaasa, tegutsema positiivse eesmärgi nimel, üle terve maailma!

Mets kuuleb ja meri näeb

Vahel peab ELF-is vastama pärimisele: millega te tegelete? Tore, et tuntakse huvi, aga kui vastata: oleme looduse kaitsmisega tegelev kodanikuühendus, siis jääb sageli mulje, et viisakad inimesed ei saanud aru, kuid rohkem siiski ei küsi.  Loe lähemalt...

ELF-i esimesed aastad

ELFi esimene juht Rein Kuresoo. Aastal 1990 töötasin TÜ zooloogiamuuseumis. Nii seal kui ka paljudes teistes Tartu loodusega seotud asutustes töötas päris palju inimesi.  Loe lähemalt...

ELF-i toetajad Ameerikast

1980. aastate lõpuks oli külm sõda jõudnud ohtlikku patiseisu. Loe lähemalt...

Pereema, küpsisetööstur ja Greenpeace

Inimene hävitab loodust praegu päris kähku. Lihtne on öelda, et süüdi on majandus ja tarbimine, aga konflikti alus on tegelikult asjaolu, et looduskaitsjad ei mõista majandusinimesi ega vastupidi.  Loe lähemalt...

Maailma parim looduse fond

Toomas Trapido: ELF-ist kuulsin juba ülikooli ajal. Käisin 1994 kursusetöö jaoks ELF-ist ingliskeelseid bioloogiaõpikuid küsimas.   Loe lähemalt...

ELF-i algusaastate raadiokajastusi

Elulooartikli, ammugi mitte elulooraamatu kirjutajat must poleks: mälu on kehv ja sellele toetuda ei saa, korralikke päevikuid pole ma pidanud. Järjekordselt tuli selliseid mõtteid mõlgutada sel jaanuarilõpu päeval, kui asusin täitma peatoimetaja soovi kirjutada lühilugu sünnipäevalapse ELF-i ilmaletuleku ja kõndimaõppimise aegade raadiolugudest.  Loe lähemalt...

 
EKO kiitis ja andis kirve

EKO valis 2011. a keskkonnategijaks veekogude kaitsja Tiiu Raia, keskkonnakirve sai teist aastat järjest majandus- ja kommunikatsiooni minister Juhan Parts.  Loe lähemalt...

EKO juhtimine

2002. aasta kevadtalvel moodustasid kümme Eesti keskkonnaorganisatsiooni Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO). Praeguseks kuulub kotta 9 valitsusvälist keskkonnaühendust. EKO on mittejuriidiline poliitiliselt sõltumatu koostöövõrgustik, mis aitab keskkonnakaitsjatel ühiste jõududega kõigile meile tähtsaid keskkonnakaitse eesmärke täita. Seni on EKO liikmed teinud koostööd peamiselt Eesti metsandus-, põllumajandus- ja energiapoliitika ning planeeringute keskkonnasõbralikumaks muutmise nimel. ELF on EKO praegune koordineeriv organisatsioon.

Keskkonnaõiguse dotsent, Eesti keskkonnaõiguse kodifitseerimise ekspertgrupi juht Hannes Veinla räägib kas ja millal aitab meid keskkonnaõigus:

Maastikukujundus ja kaevandamiskultuur

ELF-i loodushoid peaks senisest enam hõlmama meie ala eluta looduse, aluspõhja ja pinnakatte kasutuse ja kaitsega seotud probleeme. Loe lähemalt...

Keskkonnaminister Keit Pentus räägib teemal: liiga kallis ?

Energeetikaekspert Rene Tammist: saame lõpuks fossilkütustest lahti!

Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste räägib põlevkivi kasutamisest tänapäeval ja lähimate aastate perspektiivis:

Vabatahtlikud looduse kaitsel

Tänavune aasta, ELF-i juubeliaasta, on ühtlasi Euroopa vabatahtlikkuse aasta. Vabatahtlikud on ELF-i tegevuses alati olnud olulisel kohal ning nende roll on aastatega üha kasvanud. Loe lähemalt...

Kristina Mänd talgusõltuvusest:

Teeme Ära talgupäev peetakse 5. mail 2012

Talgupäev toimub taas mai esimesel laupäeval ehk 5. mail 2012. Juba täna võib igas Eestimaa nurgas hakata plaani pidama, mida järgmise aasta talgupäeval ühiselt ette võtta ning vajadusel pidada nõu ja otsida koostööd kohalike organisatsioonide ja omavalitsustega. Senised talgupäevad on näidanud, et ettevalmistustega varakult alustades saab talgupäeval ka suuremaid tegusid ära teha.

Seekordse talgupäevaga oleme ka väärikalt maailmakaardil, kuivõrd 2012. aastal toimub Eestist alguse saanud maailmakoristuse aktsioon, mille käigus koristatakse paljudes riikides üle maailma oma kodukohta. Eesti võttis sarnase prügikoristuse mäletatavasti ette 2008. aastal, millest tänaseks ongi välja arenenud sadu erinevaid kogukondlikke algatusi hõlmav talgupäev. Nagu paaril viimasel aastal, on ka nüüd vajalike tööde-tegemiste eestvedajaks ja korraldajaks iga kohalik kogukond või ettevõtlik inimene ise.

Talgute kirjapanek Teeme Ära kodulehele algab tavapäraselt märtsikuus.

ELFi metsloomahaigla

Majandus vajab muutusi

Maailma majanduse kasv on liialt tugevalt seotud inimkonna ökoloogilise jalajälje suurenemisega.

Pisut üle poolesaja aastaga kosus maailma SKT peaaegu viis korda, kusjuures inimkonna jalajälg võimendus kolmekordseks.   Loe lähemalt...

Globaalprojekt ja uus film

ELF ja suurkiskjad

1990. aastate lõpus hakkas Eestis laiemalt süvenema arusaam, et suurkiskjad on meie ökosüsteemis olulised ja vajavad senisest suuremat tähelepanu.  Loe lähemalt...

Lendorava lugu

Kakskümmend aastat tagasi, kui ELF asutati, polnud paljude ohustatud loodusharulduste kohta piisavalt teavet, et nende kaitset sihipäraselt korraldada. See kehtis ka fondi tulevase vapilooma lendorava kohta.  Loe lähemalt...

Ohustatud tõud ja põlistõud

Elurikkuse kaitsel tuleb looduslike taime- ja loomaliikide kõrval pöörata tähelepanu ka koduloomade ja kultuurtaimede geneetilisele mitmekesisusele. Eestis on mitu kohalikku põlistõugu, mis väärivad hoidu.  Loe lähemalt...

Aleksei Lotman räägib põllumajanduse inim- ja keskkonnasõbralikust korraldamisest:

Looduskaitsealad ELF-i töös

Kaitsealade loomine ja korraldamine oli üks ELF-i esimesi tegevusi. Ka praegu on n.-ö.  Loe lähemalt...

Kaks kümnendit koostöös hüljestega

Talv on looduses pigem puhkeaeg ja ka siinse kandi inimeste ajaloos pigem tubaste tööde hooaeg. Taimed on end järgmise kevade ootuses närtsitanud, karu keerab koopas külge ja konnad heietavad veekogude põhjamudas eelmise suve mälestusi.  Loe lähemalt...

Meresõitja, mereuurija ja hülgemees, ELFi asutaja ning nõukogu liige Mart Jüssi küsib kumb on targem, kas loodus või inimene:

Projekti „Liivi laht kui tuuleenergia ressurss" - GORWIND tutvustus

Vaade kõrgelt

Viimastel aastatel on tulnud sageli oma välitöid teha merepinnast paarisaja meetri kõrgusel, lennukis. Hüljeste seire, mis muud.  Loe lähemalt...

Metsade elurikkuse kaitse teeb edusamme

Üks Eesti looduskaitse peateemasid viimastel aastakümnetel on poollooduslike koosluste kõrval olnud metsade elurikkuse kaitse. Kohati on saavutatud edu: suurenenud on rangelt kaitstavate metsade pindala, riigimetsas kehtib kevad-suvine raierahu jne.  Loe lähemalt...

Erametsaomanik Leili Mihkelson peab inimese tähtsaimaks oskuseks elada säästlikult, austada loodust ja elu – sellest ka tema kõne.

Metsakampaania, filmid

Ka mere-elupaigad väärivad kaitset

Elurikkusest rääkides tavatseme keskenduda maismaaliikidele ja -elupaikadele. Mitmekesine elu kihab ka vee all, aga veealust elustikku on hoopis keerulisem uurida.  Loe lähemalt...

Siit saab lugeda Gretagrundi ja Krassgrundi merealade uuringutest, Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisest 

ja peatselt algavast Uusmadala, Kuradimuna madala ja Tallinna madala piirkonna mereala inventeerimisest

Võrkudesse sattunud nolgus