| ELFi INFOLEHT veebruar-märts 2012 |
 |
|
ELFi INFOLEHT
Veebruar-märts 2012
Sisukord: Meri
3. Sihtannetused veebruaris-märtsis 4. Info 1. Olulised sündmused
17.02.2012 Kärdlas ja 28.02.2012 Tallinnas tutvustas ELF projekti „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventuur“ tulemusi (vaata lõpuseminari ettekandeid allpool). 2011.a. märtsist kuni 2012.a. veebruarini viis Eestimaa Looduse Fond (ELF) läbi Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimist, mille eesmärk oli kaasa aidata merelist bioloogilist mitmekesisust ning elurikkust puudutava informatsiooni kogumisele. Projekti raames teostati Kõpu poolsaart ümbritseval merealal mere põhjaelustiku ja –elupaikade uuringud, kalastiku uuringud ja nahkhiirte uuringud ning täiendati antud piirkonna linnustiku rännet puudutavaid andmeid. Ka tehakse keskkonnaministeeriumile ettepanek Hiiumaal Kõpu poolsaarega piirneva mereala kaitse alla võtmiseks moodustades seal Kõpu merepargi nimelise kaitseala. Ühtlasi soovitatakse lülitada see ala Läänemere kaitsealade võrgustikku. Kavandatava mereala kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada Kõpu rannikumere unikaalne ökosüsteem, mis on oluline pudelikael lindude Ida-Atlandi rändeteel Seminari eesmärk oli anda ülevaade uuringute tulemustest ning arutleda antud ala looduskaitseliste väärtuste üle. Linnustiku uuringud – analüüs kavandatava Kõpu merepargi piiri osas (Eesti Ornitoloogiaühing) Seminaride ettekanded: Margus Ellermaa (EOÜ): Kõpu poolsaare ümbruse merealade inventuur: linnustiku rändeuuringud Redik Escbaum (TÜ Mereinstituut): Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastik Katarina Oganjan (TÜ Mereinstituut): Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine Lauri Lutsar (ELF): Nahkhiired Kõpus Aleksei Lotman, Jüri-Ott Salm (ELF): Eesti vajab merealade ruumilist planeerimist kiiresti ja korralikult Tulemused: Kõpu põhjaelustik (PDF) Kõpu kalastik (PDF) Kõpu nahkhiirte aruanne (PDF) Kõpu linnustiku aruanne (PDF) Projektist saab lugeda põhjalikumalt siit (link projektilehele ja taustamaterjalidele). Projekti läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. ***
Lähemalt: Uusmadala, Kuradimuna madala ja Tallinna madala inventeerimine
EKO liikmed (sh ELF) ja Eesti Terioloogia Selts esitasid 15. veebruaril vaide sõitjate ja veoste üle Suure väina veo kava (Kava) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande heakskiitvale otsusele. Keskkonnaorganisatsioonid taotlevad Kava KSH aruande osas selle õigusvastasuse tuvastamist ning asja uuesti otsustamist. Keskkonnaorganisatsioone esindab vaidluses SA Keskkonnaõiguse Keskus. Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2006. a korraldusega nähti ette Kava koostamine, mille eesmärgiks oleks välja pakkuda kõige sobivam viis Muhu- ja Saaremaa ühendamiseks mandriga. Peamiselt on ühenduse alternatiividena kaalutud mandri ja Muhumaa vahele silla või tunneli ehitamist, alternatiiviks võib olla ka praamiühenduse parendamine. Kuna ühendust kavandatakse looduskaitseliselt olulisse piirkonda – Suur Väin on oluline eelkõige lindude ja viigerhüljeste rändekoridorina ning kuulub Euroopa Natura 2000 võrgustikku – ning eelduslikult on tegemist olulise mõjuga plaanidega, viidi Kavale läbi ka KSH. Oluliseks osaks KSHst oli Väinamere Natura alale avaldatava mõju hindamine (nn Natura hindamine). KSH käigus on erinevad eksperdid asunud ühendusvariantide võimalike mõjude osas erinevatele järeldustele, eelkõige osas, mis puudutab püsiühenduse rajamist silla kujul. Mõjude hindamises osalenud linnu- ja hülgeeksperdid on leidnud, et vähemalt mõnede sillavariantide puhul ei ole välistatud oluline mõju lindudele ja viigerhüljestele. Lõpptulemusena on KSH aruandes aga nende ekspertarvamused kõrvale jäetud ja järeldatud, et ühelgi ühenduse alternatiivil ei oleks kaitstavatele lindudele ja viigerhüljestele olulist mõju. Keskkonnaamet keeldus 31.05.2011. a kirjaga avalikul väljapanekul olnud esialgse KSH aruande heakskiitmisest, kuna leidis selle osaks oleva Natura hindamise olevat puuduliku. Pärast aruande täiendamist Natura hindamise võtmeeksperdi poolt ning suhtlust ekspertidega kiitis Keskkonnaamet 23.09.2011. a KSH aruande siiski heaks. EL loodusdirektiivi kohaselt ning lähtudes seda tõlgendavast Euroopa Kohtu praktikast (lahend C-127/02, nn /Waddenzee juhtum/) on Natura aladel lubatud strateegiliste kavade osas teha heakskiitvaid otsuseid vaid juhul, kui otsuse tegija on, lähtudes parima teadusliku teadmise abil, kõrvaldanud igasuguse kahtluse, et kava ei avalda alale olulist negatiivset mõju. Antud juhul ei võimalda Natura hindamise puudulikkus otsusetegijal olulise negatiivse mõju puudumises veenduda ning seega ei ole Suure väina ühenduse kava osas võimalik õiguspärast otsust teha. Lisaks õigusvastasusele võivad otsusel olla ka olulised reaalsed tagajärjed – nii võib sillavariandi kasuks otsustamine jäädavalt katkestada viigerhüljeste jaoks ülimalt tähtsa rändetee Väinamere ja Liivi lahe vahel ning tuua kaasa suure hulga rändlindude hukkumise. Loe lisaks: - Keskkonnaõiguse Keskuse poolt esitatud vaie "Keskkonnameti 23.09.2011. a otsusele, millega kiideti heaks Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne" ***
Muude merd mõjutavate tegevuste seas on viimasel ajal oluliselt hoogustunud ka mere tuuleparkide planeerimine Eesti majandusvööndis ja rannikumerre. Tuulikute asukohtade kavandamisel on oluline teada, milline on nende mõju merekeskkonnale. Projekt Gorwind raames kinnitati sel suvel Eesti viigritele 15 mobiiltelefoni omadustega aparaati, mis annavad andmesidekõnega oma kandjate toimetamistest ülevaateid. Sarnaseid uuringuid on tehtud Eestis ka varem, kuid seekord keskendutakse eelkõige just ruumikasutusele Liivi lahel, kuhu tulevikus on tuuleparkide ehitamist ette näha. Kevad möödus ELFi hülgemeeskonnal Ivar ja Mart Jüssi isikus välitöödel. Märgistatud viigritelt kadusid veebruaris suure pakasega ja jääga seonduvalt paar signaali – 8 hüljest jäid. Üllatusena selgus ka, et 2 Soome viigrit on tulnud meile üle. Väike fotojutustus viigriuurimisest *** 28. märtsil korraldas ELF koostöös Tallinki ja teiste partneritega Tallinna ja Helsingi vahel seilaval reisilaeval Superstar Läänemere teabepäeva.
Loeng naftareostusest. Laval on vabatahtlikud kaitsekostüümidesse riietumas. Regulaarreisidel rääkisid inimesed ELFist, Eesti Meresüsteemide Instituudist ja Turu Rakenduskõrgkoolist merekaitse teemal. Reisijatele tutvustati eesti, soome ja inglise keeles naftareostustõrjet , Läänemere ökosüsteeme ning merealade uurimist. Pikkade loengute asemel korraldati viktoriin, avati Läänemere-teemaline fotonäitus ja kõik soovijad võisid osaleda suure merefotomosaiigi loomises. Teabepäev Läänemerel viidi läbi esmakordselt. Mets
Märtsis ja veebruaris jätkus ELFi metsakampaania põhisõnumiga "Mets elab. Eesti mets on koduks üle 20 000 liigile. Aita meil neid kaitsta." Üks hea kõne inspiratsioonikonverentsilt TEDxLoodusele. Erametsaomanik Leili Mihkelson peab inimese tähtsaimaks oskuseks elada säästlikult, austada loodust ja elu – sellest ka tema kõne. Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Suurele osale Eestis elavatest ohustatud liikidest on koduks just metsad. Seetõttu on ELFi üheks prioriteediks just säästliku metsamajandamisega ja metsade kaitsega seotud küsimused. *** 6. märtsil kohtus esimest korda uue kooseisuga metsandusnõukogu, kuhu on kokku kutsutud erinevad huvigrupid sh Keskkonnaühenduste Koda, keda nõukogus esindab ELF. Esimesel koosolekul tutvustati metsandunõukogu liikmetele uut metsaseaduse eelnõud. Eestimaa Looduse Fond (ELF) leiab, et kuna kõik tänased metsapoliitilised otsused on üles ehitatud palju kriitikat pälvinud uuele metsanduse arengukavale, on eelnõus mitmeid küsitavusi.
*** Illegaalne puidukaubandus on paljude arengumaade jaoks valulik probleem, mis mõjub laastavalt metsadele, seal elavatele liikidele ja inimeste heaolule. Euroopa Liit on püüdnud erinevaid meetmeid rakendades võidelda ebaseadusliku puiduga oma siseturul, kuid pingutused ei ole kandnud vilja, selgub ELFi partnerorganisatsiooni Maailma Loodusefondi WWFi äsjasest uuringust (link).
Röövraie Rio Las Piedrases, Peruus. WWFi foto.
Aastal 2010 võeti vastu Euroopa Liidu puidumäärus, mille rakendussätted jõustuvad 2013. aasta märtsis. Määrus keelab illegaalse puidu ja selle toodete müügi Euroopa Liidu turul.
2. veebruaril tähistab maailm rahvusvahelist märgalade päeva. ELF korraldas koos partneritega seminari "Eesti märgalad 2012 - kus oleme ja kuhu läheme?" Seminari ettekanded rääkisid sellest, milline on asjade seis ja mis on plaanis riigiasutustel, eraettevõtjatel ja ka vabaühendustel. Teemavaldkondadest olid kaetud nii soode hoidmine, kaitsmine kui taastamine, veepoliitika, turbakaevandamine ja põlevkivi kaevandamine, sooturism, loodusharidus ja ka sooarheoloogia. Samuti leidsid tutvustamist hetkel käimas olevad või äsja alanud märgalasid puudutavad projektid. Vaata märgalade päeva tähistava seminari ettekannete presentatsioone: Herdis Fridolin (Keskkonnaministeerium): Eesti märgalad ja Ramsari konventsioon (PDF) Agu Leivits (Keskkonnaamet): Soode hoidmine ja taastamine – vajadused ja plaanid Eestis (PDF) Kaupo Kohv (Riigimetsamajandamise Keskus): RMK tegevus märgalade hoidmisel ja taastamisel (PDF) Marko Kohv (ELF, Eesti Märgalade Ühing): ELFi tegemised märgalade suunal (PDF) Kalmer Sokman (Eesti Energia Kaevandused AS), Mall Orru (Mäeinstituut): Lahenduskäigud põlevkivi kaevandamise ning soode kaitse vahel (PDF) Indrek Talpsep (ELF): Tehismärgalad ja nende kasutusvõimalused (PDF) Bert Rähni (360 kraadi, Eesti Märgaalade Ühing): Hetkeolukord ja arengud sooturismis (PDF) Maris Kivistik (Keskkonnaamet): Keskkonnahariduse võimalustest märgalal (PDF) Piret Pungas (MTÜ Peipsi Koostöö Keskus, Eesti Märgalade Ühing): Võimalused soos ja soodest õppimiseks: õpperadade infotahvlitest (PDF) Jaak-Albert Metsoja (Tartu Ülikool): Pedja ja Põltsamaa jõe luhtade taastamine – 10 aasta jooksul toimunud muutused taimkattes ja majandamise indikaatorliigid (PDF) Triin Triisberg (Tartu Ülikool): Eesti mahajäetud turbatootmisalade taimestumise üldised seaduspärasused (PDF) Piret Kiristaja (Eesti Märgalade Ühing): Eesti Märgalade Ühing - 10 aastat (PDF) *** Märtsi lõpuks valmis eksperthinnang, mille käigus moodustati ülevaade, kas turbamaardlaid oleks mõttekas kasutada metsa kasvatamiseks. Kuna turbamaardlad on täies ulatuses vähemal või rohkemal määral kuivendusest mõjutatud, siis see on mõjunud positiivselt puude kasvukiirusele. Hinnang võttis kokku kõigi kolme turbamaardla (Möllatsi, Rulli ja Valguta) metsaalade metsaregistri andmed ning koostas nende põhjal puidu hetkeliste turuväärtuste põhjal hinnangu, kui suur oleks metsa raiumisest saadav tulu ning kui palju oleks veel kasvama jääva metsa rahaline väärtus. Lisaks anti hinnang, kas metsamajanduslik tegevus on pikas perspektiivis tulus või mitte. Tuleb välja, et paljude endiste sookoosluste kuivenduse mõjutatud mulla kõdunemisprotsesside tulemusel on paljud alad muutunud väga produktiivseteks kõdusoometsadeks, seega üleüldiselt võib kokku võtta, et kogu aladel kokku on metsamajanduslik tegevus rahaliselt piisavalt tulus, et kasvõi korras hoida olemasolevaid kuivenduskraave.
Kuivenduse mõjul on endine lagerabakooslus muutunud puisrabaks, mis omab metsamajandajate silmis piisavat puidulist väärtust, et seda raiuda. Pildil näha Möllatsi endise lageraba osas toimunud muutused taimestikus (vasakul), kus ala on kaetud ulatusliku ja tiheda männi katvusega ning paremal pildil kõrvalolev lageraielank ning jäetud säilikpuud. *** Kesk-Läänemere programmi INTERREG IV A Lõuna-Soome ja Eesti allprogrammi ja KIKi poolt rahastatud aktiivmärgaladega tegeleva projekti „Aktiivsete märgalameetmete abil toitainekoormuse vähendamine Läänemeres" ehk Active Wetlands raames jätkus tehismärgalade raamatu kirjutamine. Indrek Talpsepa, Kuno Kasaku ja Kristjan Piirimäe kirjutatav essee uurib, kuidas saavad talunikud aidata kaasa veekogude seisundi paranemisele, rajades tehismärgalasid. Võrreldakse pinnasfiltrite ja lodude erinevaid võimalusi, sh kulusid ja rahastamisvõimalusi. Euroopa Liidu rahastatava rahvusvahelise koostööprojekti „Aktiivmärgalad“ raames rahastatav raamat vaatleb ka teisi võimalusi, kuidas talunikud saavad veekaitsele kaasa aidata. Raamatu esimene osa annab ülevaate Eesti veekogude seisundist ning näitab, miks selle parendamine nõuab eelkõige just põllumajandusest pärineva reostuse vähendamist. Edasi tutvustatakse olemasolevaid talunikele kehtivaid veekaitsenõudeid ja –programme. Sellele järgneb ülevaade vabatahtlikest reostusennetusmeetmetest: väetise sissepritse, minimaalharimine, põllu lupjamine, kaldaribad, seadedrenaaž jpt. Edasi näitab essee, kuidas märgalad veekogusid puhastavad, selgitades, niisiis, ka tehismärgalade efekte. Raamatust leiame hulgaliselt tehismärgalade näiteid, millede põhjal selgitatakse erinevat lahenduste eeliseid ja puudusi. Lõpuks püütakse vastata praktilistele küsimustele idee laialdase rakendatavuse kohta Eesti tingimustes. Eesti ilvesed lähevad Poola. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) koostöö Maailma Looduse Fondi (WWF) Poola osakonnaga Kirde-Poola ilvesepopulatsiooni taastamiseks sai väga eduka alguse. Eluslõksudega püüti Järvamaalt neli ilvest, kellest kolm saadeti ka Poola.
Ettevõtmise käigus on plaan viia esialgu vähemalt neli looma Poola Piska ja Napiwodzko-Ramuckie metsadesse. Ümberasustamise eesmärgiks on Kirde-Poola ilvesepopulatsiooni taastamine, mille hävimise põhjuseks peetakse ilveste üleküttimist 1980ndatel aastatel. Käesoleval ajal on ilves kogu Poola Vabariigis kaitse all. Eestis on ilves jahiloom, ilveste Poola viimine on võimalus Eesti ilvese asurkonda piirata ilma jahita. Maailma Looduse Fondi (WWF) Poola haru on Kirde-Poolas asuval Piska metsaalal juba 2006. aastast alates tegelnud kohaliku ilvesepopulatsiooni taastamisega. Uue elujõulise ilveste asurkonna loomiseks kavatsetakse ilveste meie metsadest kinnipüüdmist ja Poola asustamist jätkata. Ühe võimaluse populatsiooni taasasutamiseks Kirde-Poolasse annab just Eesti ilvesepopulatsiooni elujõulisus ja geneetilise sobivus. Märtsis alustas Eestimaa Looduse Fond koostöös kohalike jahipiirkondadega Järvamaal ilveste eluspüüki ning kastlõksude abil saadi kätte kolm isas- ja üks emasloom. Üks tabatud isasloom varustati raadiosaatjaga ja vabastati. Kokku saadetakse Poola kaks isas- ja kaks emaslooma. ELFi rolliks on Eestis ilveste püügi organiseerimine, sh kastlõksude valmistamine ja ilveste transpordi korraldamine Poola. Ilveste püügipiirkondade valikul on aluseks võetud ilveste asustustihedus (valitud on kõrgema ilvese arvukusega alad) ning kohapealsete koostööpartnerite olemasolu.
Tallinna Linnateatri Hobuveskis antud avalöögil «Teeme ära» talgukevadele komplekteeriti liinitöö meetodil talgute stardipakette, esitleti esimest talgulugude CD-plaati, tutvustati ajalehe Talguline avanumbrit ja kõneldi ettevalmistustest. Stardipakett, mida jagatakse talgujuhtidele, aitab kaasa tegusa talgupäeva korraldamisele. See sisaldab muuhulgas esmaabitarbeid, töökinnaste varu, kriisijuhendit, Talguhundi rinnamärki talgujuhile, talgulugude CD-plaati ning nõuandeid ja soovitusi. Talgulugude kogumik, esimene omalaadne CD-plaat Eestis, valmis koostöös Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Pärimusmuusika Keskusega. Jutukogumik sisaldab 16 talgujuttu, mille luges plaadile näitleja Piret Simson. Plaadil on valik lugusid kaugemast minevikust ja nõukogude perioodist ning ka viimaste aastate «Teeme ära» talgutelt. Lisaks on plaadile valitud viis muusikapala, mis aitavad luua talgupäeva meeleolu. Talgupäev on 5. mai. 2011. aasta talgupäeval korraldati üle Eesti 969 talgut, millel osales 26 001 inimest. ***
*** 27. – 28. märtsil osalesid ELFi eksperdid Kristjan Piirimäe ja Aleksei Lotman Jurmalas põllumajandus-keskkonna seminaril. WWFi MAK+ veekaitsemeetmetele pühendatud seminaril osalesid ka Põllumajandusministeerimuist Katrin Rannik ja SEIst Marit Sall. *** Veebruaris algas Snowbali projekti raames küsitlus pool-looduslike kooslusi hooldavate talunike hulgas, et selgitada välja eelkõige sõnnikukäitlemisega seonduvaid probleeme ja investeeringuvajadusi.
Metsamäng sai helid. Mängi metsamängu! ELFi online-mängu, mis näitab metsa vananemist sai Veljo Runneli poolt märtsis helindatud. Koosluste vahetumist, liikidevahelised suhteid ja suktsessiooni demonstreeriv mäng ootab jätkuvalt kõiki huvilisi mängima ja metsaökosüsteemi erinevaid arenguetappe tundma õppima. http://www.elfond.ee/game/game.html *** 19. märtsil alustas Eestimaa Looduse Fond (ELF) annetuskampaaniat metsloomade haigla rajamiseks ja ravi finantseerimiseks. Loodav ELFi metsloomade keskus hakkab tegelema ravimise, uuringute ja õpetamisega ning on reostusjuhtumi korral kohandatav reostunud eluslooduse päästeks. Haigla parandab loomade ja inimeste elukeskkonda, abistades hättasattunud metsloomi ja uurides nende haigestumise põhjuseid. Metsloomade meditsiini arendamiseks Eestis on ELF sõlminud koostööleppe Eesti Maaülikooliga. Teder jäeti traumapunkti ukse taha: Ilves ei saanud haiglasse:Kõigil on võimalus aidata metsloomi, panustades oma aega ja oskusi ELFi vabatahtlikuna või tehes annetuse metsloomade haigla loomiseks ja ravi finantseerimiseks Eestimaa Looduse Fondi arveldusarvetele Swedbank 221005100292 või SEB 10102001506006, kirjutades selgitusse "metsloom". Samuti saab annetada helistades ELFi annetusnumbril 12557 (annetuse suurus on 2 EUR). Annetusnumber töötab EMT, Elioni, Tele2 ja Elisa võrkudes. Annetusprojekti toetavad Elion, EMT, Tele2 ja Elisa. Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Koduleht: www.metsloom.ee
11. veebruaril vabastati Tartumaal kanakull, kes sai ravimise ajal identifitseerimisnumbriks 11-0010. Metsloomadele üldiselt ravimise ajaks nimesid ei panda, kuid numbrid aitavad nende ravilugude silma peal hoida. ELF kutsus kõik huvilisi Ilmatsalu metsade vahele kanakulli äralennule kaasa elama. *** Konnad teel Kevadel alustas ELFi uus töötaja, Tanel Laan, aktiivselt konnapäästmise kampaaniat. Kahepaiksete hukkumine järjest kasvava liikluskoormusega teedel ohustab tõsiselt konnapopulatsioonide tulevikku. Paljud kevadel kudema ja sügisel talvituma rändavad konnaliigid läbivad aastast aastasse samu rändeteid. Nii võib konnade rändeteedega ristuvatel maanteedel hukkuda vaid mõne tunni jooksul tuhandeid loomi. Sellistesse kohtadesse oleks tarvis rajada tunnelid konnade turvaliseks liikumiseks. Seni, kuni tunneleid pole rajatud, on meil siiski võimalik konni hukkumisest päästa. Selleks korraldab Eestimaa Looduse Fond koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Maanteeameti, Keskkonnaameti ning MTÜga Põhjakonn kevadeti vabatahtlike abiga konnatalguid. Samuti on käivitatud infokampaania autojuhtidele ja kõigile huvilistele. Tule ja aita konn üle tee! Materjale saab uurida siit:
Kampaania käigus on valminud esimene osa multikast "Juss aitab konnad üle tee". Sobib nii pisematelel kui suurematele konnasõpradele - 2. Meediakajastused veebruaris-märtsis http://www.elfond.ee/et/uudised/tagasikaja-ajakirjanduses 3. Sihtannetused veebruaris-märtsis Veebruaris laekus toetajatelt:
Lisaks laekus annetajatelt: Lendoravale 13 eurot Merealade kaitseks 210 eurot Metsa kaitseks 20 eurot Nahkhiiretele 10 eurot
Lisaks laekus annetajatelt: Metsloomade taastuskeskuse rajamiseks 1 437,35 eurot
Swedbank 1500 eurot Coca-Cola HBC Eesti AS 1500 eurot EMT AS 3000 eurot Toetajad veebruaris: Täname! 4. Info Otsime Noore Looduskaitsja Auhinna kandidaate - avalduse esitamise tähtaeg on 18. aprill. Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. *** ELF suhtlusvõrgustikes
|
15. märtsil algas «Teeme ära» viies talgukevad ning kõik inimesed ja organisatsioonid said alustada kirja panemist, kus nad talguid korraldada tahavad. Talgutele saab end registreerida alates 15. aprillist.
ELFi osalusel sai valmis Euroopa Liidu otsustajatele suunatud voldik, milles 80 kodanikuühendust kõige erinevamatest EL maadest, neist ligi pooled keskkonnaorganisatsioonid ja pooled talunike ühendused, peavad vältimatult vajalikuks püsikarjamaade käsitluse muutust Ühises Põllumajanduspoliitikas. Teavitusmaterjalis tuuakse näiteid kaunitest karjatatud maastikest, mida tänased ja kahjuks ka uueks perioodiks kavandatud reeglid diskrimineerivad. Samuti sisaldab voldik soovitusi, kuidas peaks traditsiooniliste pastoraalsete maastike käsitlus põllumajanduspoliitikas muutuma. Muuhulgas näeb selgitavas materjalis ka Eesti puiskarjamaid. Voldik on valminud Euroopa Looduskaitse ja Karjakasvatuse Foorumi eestvedamisel ning mitmekümne looduskaitsjaid ja karjakasvatajaid esindava organisatsiooni osalusel. Ekstensiivselt kasutatavad püsikarjamaad, sh sellised pool-looduslikud kooslused nagu puiskarjamaad, kadastikud ja nõmmed vajavad täit tunnustust ja toetust Ühise Põllumajanduspoliitika vahenditest. Tänane diskrimineerimine, mida kahjuks kavandatakse jätkata ka uuel perioodil, peab lõppema.
© Copyright 1993-2012 Eestimaa Looduse Fond (ELF). Kõik õigused kaitstud. 
Kodulehe valmistamist on toetanud EL.
