2011. aastal inventeeriti koostöös Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Keskkonnaametiga lendoravatele sobivaid metsi peamiselt Virumaal. Lisaks kontrolliti saabunud vihjeid lendoravate esinemisest Jõgeva- ja Võrumaalt.  Raadiomärgistatud isendeid jälgiti Virumaal Oonurmes, Iisakus ja Palasil.

2011. aastal leiti Virumaalt kokku 3 uut lendorava elupaika. Neist 1 leiti raadiomärgistatud lendoravate jälgimise abil. Samas ei tuvastatud mitmes varem teada olnud leiukohas lendoravate tegevusjälgi. 2011. aastal kontrollitud 39-st keskkonnaregistrisse kantud lendorava leiukohast oli asustatud vaid 15 leiukohta. 24 lendorava registreeritud leiukohas kontrollkäikudel lendoravate tegevusjälgi ei leitud.  Mitmete leiukohtade tühjaksjäämine võib olla seotud viimase kahe raske ja lumerohke talvega. Nii nugised kui ka kakud ei saanud siis oma tavapärast toitu lumerohkuse tõttu kätte ja pidid seda leidma lume pealt või puu otsast. Kui lendoravate leiukohad on omavahel metsadega ühenduses, asustavad lendoravad tühjaks jäänud sobiva elupaiga mõne aasta jooksul uuesti.

Lendorav uurimine filmitud Udrikul 25.07.2010

Lendorava playlist youtube's

Viimastel aastatel on lendoravate elupaigad järjest enam killustunud. 2011. aastal alustati lendorava teadaolevaid leiukohti ühendava võrgustiku kavandamist.

Raadiosaatjate abil jälgiti 2011. aastal pikemalt 4 ja lühemal perioodil veel 1 lendoravat. Selgitati lendoravate kodupiirkonna suurusi, mis isasloomadel on tunduvalt suurem ulatudes 24 – 355 ha ja emastel 7 – 26 hektarini. Samuti täpsustati lendoravate ruumikasutust, elupaikade struktuuri, loomade poolt kasutatud pesa- ja redupaiku. Viimastel aastatel on edu saavutatud tehisõõnsuste (pesakastide) paigaldamisel. Kaks lendoravat on kogu 2011. aasta kasutanud peamiselt vaid erinevaid pesakaste ja pesapakke. Väljatöötatud tüüpi pesakastide paigaldamine noorematesse metsadesse, kus lendoravatele vajalikud looduslikud õõnsused puuduvad, võimaldab lendoravatel ka neid metsi asustada.

2010/2011 talvel ei hukkunud ühtki raadiomärgistatud lendoravat. Sellele andis oma panuse intensiivne nugiste küttimine uuritavas piirkonnas. Sellel talvel kütiti raadiomärgistega lendoravate piirkonnast kolme kohaliku jahimehe poolt kokku 30 nugist. Suve jooksul on siiski üks märgistatud lendorav taas nugiste ohvriks langenud. Seni kiskluse ohvriks langenud raadiomärgistatud lendoravate jäänuste põhjal on nugis üks olulisemaid lendoravate looduslikke vaenlasi. Kuigi lendorava ja nugise vaheline saakloom-kiskja suhe ei ole midagi ebaloomulikku on ohustatud liigi puhul tema loodusliku vaenlase ohjamine siiski põhjendatud.

Edaspidised plaanid 2012. aastal

1. Jätkata lendoravale sobilike metsade inventuure ning raadiotelemeetrilisi uuringuid.

2. Jätkata lendoravate elupaikade sidusa võrgustiku loomist. Selleks on vajalik inventeerida ja kaardistada teadaolevate leiukohtade vahelisi võimalikke liikumiskoridore ning saavutada kokkulepe RMK ning erametsa omanikega ühenduskoridorides püsiva metsa säilitamiseks.

3. Anda soovitusi raiete kavandajatele ja raieteatiste kooskõlastajatele lendorava metsades tööde läbiviimiseks või tingimuste esitamiseks.

4. 2012. aastal tuleb koostada uus lendorava kaitse tegevuskava.

Lendoravaga seotud teemadega tegeleb praegu suuremas või väiksemas mahus 5-6 inimest. Rahastus on viimastel aastatel tulnud peamiselt Keskkonnaameti kaudu. Samas on annetustest kogutud rahad olnud oluliseks allikaks vajalike vahendite soetamisel. Nii on lendoravate jälgimiseks soetatud liikumisanduriga kaamera loomade ööpäevase aktiivsuse registreerimiseks, öövaatlusseadmed öisteks loomade jälgimiseks, endoskoop, õõnsuste sisu uurimiseks, lampe, akusid jmt. Samuti on osa annetustest kogutud raha kasutatud inventuuride ja nendega seotud transpordikulude katmiseks.   

Kui järgmisel aastal õnnestub kevadel leida poegadega pesapuu, proovime alustada Rein Maraniga lendorava filmi tegemist.

Projektijuht Uudo Timm