http://www.valitsus.ee/index.php?rep_id=297143

Peaminister Andrus Ansip: "Lubatagu mul kinnitada, et Eesti on pühendunud Balti mere hea keskkonnaseisundi taastamisele. Oleme seetõttu otsustanud koostada merekeskkonna kaitse seaduse. Selline on Eesti pühendumus. Uues õigusaktis reguleeritakse mereala erinevaid kasutusviise moel, mis võtab arvesse säästva arengu, ettevaatuse ja saastaja maksab põhimõtteid. Selle kaudu reguleeritakse merekeskkonna kasutust kogu ulatuses ühe seadusega, andes meile võimaluse hinnata nende ühist
mõju merekeskkonnale."

Aga mis siis on juhtunud:

Vastu on võetud regulatsioonid merepõhja hõivamiseks!

Merealade ruumiline planeerimine pole kohustuslik ja selle läbiviimine on puudulikult reguleeritud - suuresti seeläbi on ka korraldamata mere kaitse ja kasutus Eesti territoriaalmeres ja majandusvöötmes. Vähe on olnud riiklikke algatusi merealade täiendavaks inventeerimiseks ja alles nüüd on jõudmas koostamisele merekeskkonna kaitse seadus - seeläbi ei ole ei ettevõtjail, looduskaitsjatel ega Läänemere kodanikel kindlust oma tegevuse planeerimisel, kindlust riigi pühendumusel mere hea keskkonnaseisundi tagamisel. Pigem on loodud tingimused ühe valdkonna (energiatootjad) ettevõtjatel ressursside kasutamiseks, kuid ka neid võib tabada tagasilöök, kui militaarotstarbel või looduskaitseliste inventuuride tulemusel nende plaanid tagasi lükatakse.

Lgp Reformierakond - reformid on vajalikud ja õigustatud - reguleerige viimaks mere kasutus!

***

Lisa 1

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) tellimusel koostasid Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Liis Keerberg ja Kärt Vaarmari ning Eesti Rohelise Liikumise planeeringute spetsialist Triinu Vaab  analüüsi/ettepanekud tuuleenergeetika arengu kohta merealadel. Eesmärgiga anda ülevaade Eestis tuuleenergeetika planeerimise regulatsioonist ning senisest praktikast, neis esinevatest probleemidest ja võimalikest lahendustest. Loe siit kokkuvõtet peamistest probleemidest: Probleemid_soovitused-2.doc

***

Lisa 2

ELF ei saa nõustuda „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavaga" (Kava, http://www.mkm.ee/public/Suur_vain_KAVA_30_aprill_2010_EST.pdf) põhijäreldusega, milles pakutakse kokkuvõttes Suure väina ületamiseks püsiühenduse rajamist, mille parimaks lahendusvariandiks on Variant 1- konsoolsild trassil II.

Mitmed ekspertide koostatud uuringud toovad esile asjaolu, et silla, sh Kavas pakutud variandi, ehitus toob kaasa mitmeid negatiivseid ja tõenäoliselt olulise keskkonnamõju mitmetele liikidele ja elupaikadele.

Seeläbi oleme seisukohal, et Kavas ei ole piisaval määral arvestatud ekspertide poolt antud hinnanguga silla ehituse mõjudest ja parim lahendusvariant on ekslik. Teeme ettepaneku lõpliku otsuse langetamisel kaaluda kas parvlaevaühenduse jätkamist ja arendamist (strateegiline valik I ja II) või tunneli rajamist.

Mõjud Natura 2000 aladele

Väljavõte Kavast Lk 8 „KSH tulemusena on pakutud välja alljärgnev variantide järjestus jätkusuutlikkuse kriteeriumi seisukohalt, kusjuures tulenevalt Natura hindamise tulemustest ei ilmne ühegi variandi elluviimisel olulist mõju Natura 2000 alal kaitstavatele väärtustele".
Esitatud väide on ekslik ja vastuoluline Natura hindamise aruande ja Kavas endas toodud järeldustega kui ka mereimetajate uuringuga (vt allpool).

Väljavõte Kavast Lk 113 „ Natura 2000 ala jaoks on parimaks alternatiiviks tunnel, seejärel parvlaev, ka trassi II konsoolsild on vastuvõetav, hoolimata mõõdukast mõjust lindudele (eriti puhkealadel). Trassi III konsoolsild on samuti vastuvõetav, kuid põhjustab veidi rohkem negatiivseid mõjusid Natura 2000 väärtustele kui trass II, eriti just Viirelaiu piirkonnas. Ehitustöödel tuleb kasutada leevendusmeetmeid. Väinamere loodusala ja -linnuala mõjusid loetakse hinnanguliselt võrdsel tasemel olevateks. Mõlema ala väärtuseid ohustavad negatiivsed mõjud, kuid neid saab leevendada."
Väljavõte Kavast Lk 109-110. Vee kvaliteet
„Sildade puhul võib kõige suurem mõju olla süvendus- ja täitetööde käigus toimuval põhjasetete resuspensioonil. Mõju on arvatavasti suurim trassi III silla puhul, mil tammi ehituse käigus leiab aset kaadamine. Siiski ei põhjusta see tegevus suure tõenäosusega Väinamere veekogu kvaliteedi klassifikatsiooni tulemuste muutumist vee raamdirektiivi poolt kasutatava skeemi alusel. Tunneli ehitustöid ja tunneliühenduse kasutamist ei peeta merevee kvaliteeti mõjutavateks teguriteks."
Väljavõte Natura hindamise aruandest lk 9
„Loodusala kaitseväärtuste seisukohalt põhjustavad ehitustööd mõlemad silla asukohavariantide
puhul setete liikumist tööde teostamise perioodil ja mõjutavad seetõttu tingimusi veealustes elupaikades. Ohus on muuhulgas kaitsealused liivaseljandike elupaigad, liikidest kalad ja hülged, samuti maismaaimetajad."

Seeläbi oleme seisukohal, et ei arvestata Kavas antud hinnanguga vee kvaliteedi osas ega Natura 2000 hindamise aruande põhijäreldusega „Tunnelivariant on Natura 2000 ala jaoks kõige parem, sest mõjuala jääb Natura 2000 alast põhiliselt välja" ja seeläbi ei saa pooldada ka silla rajamist.