ELF käis Ühtsele Eestile keskkonnapoliitikat soovitamas. Kuna ELFi mereprogramm oli taibanud, et üheks pudelikaelaks riigipoolsel Läänemere kaitsel on halb prioriteerimine (orienteeritus formaalsustele, hea keskkonnapoliitika puudumine), siis hakkasime mõtlema, milline võiks olla parem keskkonnapoliitika. Selgus, et väga häid mõtteid on juba poliitikute poolt maha hõigatud. Kahju vaid, et sõnadest tegudeni nõnda harva jõutakse. Milline võiks olla ühe keskkonnahoidliku erakonna keskkonnaprogramm?

ÜKS KESKKONDA VÄÄRTUSTAV ERAKOND VÕIKS NÄITEKS ÖELDA - JA VEEL OLULISEM - TEHA NII:

Viime ellu muuhulgas 5 aastat võimul olnud Reformierakonna põhimõtted, mis seniste otsuste põhjal on jäänud suuresti vaid sõnadeks. Väljavõte Reformierakonna keskkonnapoliitikast: „Keskkonnahoid on moraalne printsiip, mis pole taandatav vaid inimese heaolu ning loodusvarade küsimusele. Inimkond vastutab kogu looduse ning ka teiste liikide eluõiguse tagamise eest." Nagu ka Reformierakond, rõhutame inimese vastutust kogu loodusliku keskkonna säilimise ees, ja lähtuvalt, vastutame ka oma otsuste eest.

„Keskkond on muutunud piirini, kus käitumistavade muutmine on tsivilisatsiooni kestvuse eeldus. Suur osa inimkonnast on keskkonna muutumise tulemusena juba kaotanud elukvaliteedis. See protsess on võtmas aina globaalsemat iseloomu ning paljud seni asendamatud loodusvarad on lõppemas aastakümnetega. Säästliku keskkonnamudeli peab neis oludes omaks võtma iga inimene, ettevõte ja rahvas. Kooskõla materiaalse heaolu ja keskkonnasäästlikkusevahel on inimkonna tuleviku seisukohalt võtmeküsimus. Seejuures tuleb puhas õhk ja vesi, risustamata maastikud, vaikus ja eluslooduse mitmekesisus tunnistada hindamatuteks väärtusteks." Kindlasti ei seisne see jätkuvalt suurenevas põlevkivi ammutamises ja nende teadmiste või põlevkivist toodetud elektri eksportimises piiri taha, vaid innovatsioonis taastuvenergiaallikate kasutuselevõtuks ja energia säästus.

Taastuvate ressursside kasutus ei tohi ületada nende taastootmisvõimet - eelkõige puudutab see Eesti metsa, kalavarusid, produktiivse põllu- ja metsamaa säilimist, joogivee kättesaadavust. Taastumatute varude jätkuvus tuleb kindlustada ajani, mil neid on võimalik asendada.

„Riigi roll säästlikus arengus on reguleerimine, eeskuju näitamine ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine. Keskkonnapoliitikat tuleb teha rahvusvahelises koostöös, kaitstes keskkonnasäästlikke majandamismeetodeid nii, et keskkonna hävitamine tooks kaasa konkurentsivõime kaotuse, mitte eelise."

Erakond jagab reformierakonna toetust regulatsioonidele, kus saastaja maksab oma tegevuse ja tootja vastutab oma saaduste jätkuva keskkonnamõju eest. Pooldame jäätmekäitluse reegleid, mis sunnivad käituma loodussõbralikult ja jäätmeid taaskasutama, ning eelistame tarbimise maksustamist sõltuvalt tema mõjust keskkonnale. Soosida tuleb keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ning osata neis näha majanduse ning tööhõive kasvu võimalust.

Välja tuleb arendada loodusväärtuste säilimiseks vajalik kaitse- ning hoiualade võrgustik. Avalikust huvist lähtuv erahuvide riivamine on seejuures tihti paratamatu, kuid kaitserežiim võib luua omandile ka lisaväärtust.

Säästva arengu tagamiseks on eelkõige vajalik probleemide teadvustamine, teadusuuringud, seire korraldamine ja inimtegevuse keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnainfo peab olema avalikkusele kättesaadav. Keskkonnaharidus ja -teadlikkuse kasv tuleb tagada süsteemse tulemustele suunatud tegevuskavaga.

Meie eesmärk on iga inimese isiklik osavõtt tegelikust keskkonnakaitsest ning igaühe jaoks võimaluse ja valmisoleku tagamine nii keskkonnakaitsest otseseks osavõtuks kui kaasaaitamiseks.

Kiirustamise või pealiskaudse suhtumise tõttu tehtud vigade tagajärgi ei tohi lasta kanda oma järeltulijatel. Vastutustundlik ettevaatlikkus on põhimõte, millest me lähtume kõikide keskkonda mõjutavate otsuste puhul.

Kõrvale ei saa vaadata ka hetkel võimul oleva valitsusliidu keskkonnapoliitika eesmärkidest - tagada Eesti inimestele rahva püsimist toetav puhas ja looduslikult mitmekesine elukeskkond ning selle säilimine põlvest põlve. Ka erakond lähtub arusaamast, et „inimene on looduskeskkonna osa ning taotleb oma poliitikas mõistlikku tasakaalu keskkonnakaitse ning muude ühiskondlike sihtide vahel. Majandusliku huvi ning avalikult ja selgelt põhjendatud keskkonnakaitseliste huvide konflikti korral tuleb eelis anda keskkonnakaitsele."

Selleks erakond näeb ette järgnevad tegevused vastavalt valdkondadele:

Elukeskkond

tähelepanu õhu kvaliteedi parandamisele, sealhulgas nii transpordisaaste, tööstussaaste kui ka mürareostusele ning muuta õhu ja kogu keskkonnaseire informatsiooni avalikult kättesaadavaks. Ühtlasi on see oluline komponent inimese tervisele parema elukeskkonna loomisel;

Energeetika

- seab sihiks põlevkivi aastase kaevandamismahu maksimaalselt 10 miljonit tonni aastas aastaks 2020, mis võimaldab puhverdada teiste energiaallikate kasutuselevõtuga kaasneva võimaliku puudujäägi. Põlevkivi kasutatakse ainult Eesti energiajulgeoleku tagamiseks ja pikem eesmärk (15 a) on selle kasutuse lõpetamine;

- energiasäästu toetamine, sh ehitiste renoveerimine. Siinkohal eriprogrammid majanduslikult vähekindlustatud elanikkonna gruppidele.

- ühistulise taastuvallikatest ja seeläbi keskkonnahoidlike energiatootmise arendamiseks riiklike toetusprogrammide algatamine;

- Narva hüdroelektrrijaama vesikonna järgi kuulub pool elektrit Eestile. Seista hea selle energia saamise eest Eestile, mis omakorda suurendab ka taastuvenergeetika osakaalu.

- energiajulgeoleku, sh tuumaenergeetika ohutuse tagamiseks ja energia tootmisega kaasnevate keskkonnariskide vähendamise saavutamiseks rahvusvahelise koostöö arendamine eelkõige ELi ja Venemaaga

Majanduse areng

- jätkab ökomaksureformi elluviimist, muudab „saastaja maksab" põhimõtte ning jäätmete taaskasutusnõuete täitmise kontrolli süsteemi toimivaks. Tõstab saaste- ja ressursitasusid, muu hulgas põlevkivikasutusele;

- toetab innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõttu ja teadusuuringuid ning parima võimaliku keskkonnasõbraliku tehnoloogia rakendamist Eesti tööstusettevõtetes ja energiasektoris. Eesmärgiks on võimalikult väikese keskkonnakoormusega (sh süsinikuemissiooniga) majandusareng. Vastavad toetusmeetmed on vajalikud EASi poolt;

- täiendab keskkonnamõjude hindamise, kontrolli ja järelevalve seadust tõhustamaks kontrolli keskonnamõjude hindamise kvaliteedi üle. Peamiseks printsiibiks on arendaja lahutamine keskkonnamõjude hindamise tellija rollist, pannes selle kohustuse riiklikele institutsioonidele. Ühtlasi võetakse eesmärgiks selle printsiibi tutvustamine ka EL keskkonna-alases debatis, tagamaks objektiivsem viis keskkonnamõjude hindamiseks;

- 4 tööpäeva 5 asemel - säästab inimest ja keskkonda. Pole vaja kogu aeg arendada ja inimsõbralikus riigis saab keskkonnasäästlikult aega veeta küll.

Transport

- soodustab ja laiendab ühiskondliku transpordi kasutamist;

- laiendab kergliiklusteede rajamist;

- toetab kodumaiste keskkonnasõbralike biokütuste konkurentsivõimet turul ning käivitab taastuvkütuste alase innovatsiooni ja tehnoloogiasiirde toetamise programmi. Loob eeldused taastuvlisanditega mootorikütuste laiaulatuslikuks kasutuselevõtuks;

Põllumajandus

- toetab pärandmaastike ja -koosluste traditsioonilisel viisil majandamist;´

- toetab põllumajandustoetuste jätkumist eesmärgiga tagada avalike hüvede (ökosüsteemi teenused: puhas vesi ja õhk; puhas toit - hea tervis; bioloogiline mitmekesisus, sh mulla viljakust tõstvate mikroorganismidele vajalike tingimuste hoidmine; kaitse ekstreemsete ilmastikunähtuste eest (tormid, üleujutused); maastike esteetika) kättesaadavus ja vastavate näitajate paranemine. Ühtlasi toetatakse vastavate printsiipide rakendamist EL Ühtses Põllumajanduspoliitikas.

- samuti toetada GMO-vaba põllumajanduse säilimist ning põlistõugude kaitset (eesti hobune, eesti maalammas jt).

- Üle-euroopaline mineraalväetiste maksustamine

Loodusvarade kasutus

- näeb maapõueseaduses ja kaevandamislubades ette kaasnevate maavarade maksimaalse kasutamise kohustuse ning mulla ja pinnase ladustamise viisil, mis võimaldab nende taaskasutust;

- täiendav joogivee, liiva, savi, kruusa, turba jt varude kaardistamise ja vastavate üleriigilise arengukavade koostamine ning järgimine nende kasutamise aluseks. Samuti peab tegelema rikutud maastike taastamisega, kuna ka need on potentsiaalsed saasteallikad (näit kasutusest välja jäänud turbakaevandused, illegaalsed kaevandused);

- toetab riiklike investeeringute jätkamist, et tagada puhta joogivee kättesaadavus kõigile inimestele, jätkab heitveepuhastite rajamist ja renoveerimist tõhusaimal viisil, kasutades sobivatel juhtudel ökoloogilisi tehnoloogiad. Hoolitseb veehaarete vee kvaliteedi ja veekogude ning nende elustiku hea seisundi eest;

- toetab erametsaomanike ühistegevust selleks soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi väljatöötamisega, mis soodustab säästvat ja tasuvat metsamajandamist;

- toetame Eesti kalavarude olukorra paranemist, mis eeldab siseveekogudes kudemisalade efektiivsemat kaitset ja kala liikumisteede taastamist/säilimist kui ka merekeskkonna olukorra paranemist.

- mere kaitse ja kasutuse planeeringut Eesti territoriaalmeres ja majandusvöötmes;

Loodusharidus

Iga õpilane igal aastal nädalas Eesti loodusesse õppima ja tundma, kus ja kellega siin elame. Selleks eraldada koolidele vastav rahastus ühes invetseeringutega looduskoolidesse ja loodusõpetajate väljaõppesse.

Bioloogilise mitmekesisuse kaitse

- toetab kaitsealade võrgustiku toimimise arendamist ja vajadusel laiendamist ning loodusväärtuste seire tugevdamist eelkõige eesmärgiga parandada metsade ja märgalade ning ranniku, siseveekogude ja mere seisundi paranemist ning loodusväärtuste säilimist;

Haldus ja keskkonna kasutust ning kaitset regiuleerivad seadused

- muudab keskkonnaministeeriumi töökorra ja rahastamispõhimõtted (sh. keskkonnainvesteeringute keskus, keskkonnaamet, riigimetsa majandamise keskus) läbipaistvaks;

- lõpetab looduskaitseasutuste reformise, andes võimaluse senisel süsteemil areneda ja peale pandud kohustusi täita;
keskkonnakasutust reguleeriv Eesti seadusandlus peab olema selge ja eesmärgipärane, sellel eesmärgil viib erakond lõpule Eesti keskkonnakoodeksi koostamise. Eesti seisab Euroopa Liidu keskkonnaõiguse arenemise eest suurema selguse, üldisuse ja ühetaoliselt mõistetavuse suunas. Tagame kõigi keskkonnaalaste õigusaktide ja otsuste laialdase avaliku arutelu.

Kliima

- potentsiaalsed muutused keskkonnas ja kliimas on ohuks julgeolekule. Soovime toimida viisil, mis aitaks meil ja kogu inimkonnal paremini nende muutustega kohaneda ja pigem vältida nende muutuste arenemist liialt ohtlikeks. Ühtlasi tuleb leevendada Eesti (tarbimise) mõju teistele piirkondadele, sh panustada arengukoostöösse. Eesti vajab oma kliimapoliitika väljatöötamist, et kaardistada potentsiaalsed ohud ja muutused ning leevendusviisid.

Reostus ja jäätmed

- panustame riigi reostustõrje ja keskkonnakahjude peatamise võimekusse nõudes selleks vajalikud vahendid sisse kindlustusmaksude vormis reostusohu ja keskkonnakahjude potentsiaalsetelt tekitajatelt.

- toetame jäätmekäitluse reeglite rakendamist, mis sunnivad käituma loodussõbralikult ja jäätmeid taaskasutama, ning eelistame tarbimise maksustamist sõltuvalt selle mõjust keskkonnale.

Kahjuks või õnneks jäi Ühtse Eesti suurem keskkonnaprogramm loomata. Siiski võib loota, et ka praegused erakonnad  ning riigiorganid võivad mõndagi Läänemere heaks teha ja suudavad sedagi meeles pidada, et kaklus pole roheline energia.