Keskkonnamõju hindamine (KMH) on arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. Inimesed peaksid jälgima keskkonnamõjude hindamisi, sest kodanike sekkumisel võib olla arendusprotsessile otsustav mõju. Merekeskkonna puhul on üldine probleem, et inimesed kipuvad tajuma nagu merel toimuv arendus ei puudutaks neid. On üldiselt teada, et kohalikud keskkonnaaktivistid tegutsevad ennekõike siis, kui toimuv puudutab nende otsest elukeskkonda, meri aga on kaugel. Ja väga sageli on inimestel tunne, et midagi muuta nagunii ei õnnestu. Tegelikult see nii ei ole, ka lihtsalt sekkumine muudab protsesse otsustavalt.

Keskkonnaministeeriumi kodulehelt:

KMH eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

* taotletakse tegevusluba, kui loa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
* taotletakse tegevusloa muutmist, kui loa muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
* kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Tegevusluba on:

* ehitusluba;
* ehitise kasutusluba;
* keskkonnakompleksluba;
* vee erikasutusluba;
* välisõhu saasteluba;
* jäätmeluba;
* ohtlike jäätmete käitluslitsents;
* kiirgustegevusluba;
* hoonestusluba;
* maavara kaevandamise luba;
* geoloogilise uuringu luba;
* üldgeoloogilise uurimistöö luba;
* mõni muu eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument.

KMH tuleb alati teha Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral.

KMH algatamise vajadust tuleb alati kaaluda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" nimetatud tegevuste korral.

KMH algatamise vajaduse kaalumisel peab võtma arvesse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kriteeriume.

KMH-ga seotud kulud tasub arendaja.

Ülevaade ametlikest teadaannetest

Keskkonda mõjutada võivate tegevuste jaoks lubade taotlemise jm vastavad teated avaldatakse Ametlikes Teadaannetes (AT) (www.ametlikudteadaanded.ee). Kuna nende teadete jälgimine on keerukas ja aeganõudev tegevus, edastab ELFi jurist juba 2005.aasta keskpaigast alates Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmetele iganädalaselt väljavõtte olulisematest teadetest. Alates 2007.a. märtsist avaldame selle väljavõtte iganädalaselt ka ELFi kodulehel.

NB! Väljavõttes ei ole kajastatud kõiki keskkonda puudutavaid teateid ning ELF ei vastuta selle eest, et ainult väljavõtet lugeva inimeseni jõuaks kogu teda huvitav info. Teadete valikul on lähtutud peamiselt sellest, millist laadi teated on seni EKO liikmetele huvi pakkunud. Väljavõttes kajastatakse AT-s ilmunud teateid järgmiste kriteeriumide alusel:

1) kõik keskkonnamõju hindamise (KMH) teated;

2) kõik kaevanduslubade ja geoloogilise uuringu lubade taotlemise ja
väljastamise teated;

3) kõik saastuse komplekslubade taotlemise ja väljastamise teated;

4) kõik loodusobjektide kaitse alla võtmise teated;

5) vee erikasutuslubade taotlemise ja väljastamise teated, mis puudutavad
veekogude paisutamist vm füüsilist muutmist (aga mitte teated, mis puudutavad
põhjaveevõttu või heitvee ärajuhtimist, v.a. väga olulise mõjuga tegevuste, nt
põlevkivikaevanduste puhul);

6) muud olulised teated (nt saastelubade, jäätmelubade puhul on
väljavõttes kajastatud vaid sellised teated, mis puudutavad mingi olulise mõjuga objekti rajamist - väljavõttes ei kajastata üldjuhul jäätmeveoga seotud ega jäätmete käitlemise lubadega seotud teateid, amuti tavalste katlamajade saastelube või tööstuspiirkondades tegutsevate ettevõtete saastelube; olulisteks teadeteks loetakse igal juhul kiirgustegevuslubadeteated, samuti geneetilise muundamisega seotud teated).