Toeta ELFiTegutse!Online pood
Kontakt ELF Youtube's ELF Facebookis
Avaleht » . » Läänemere tulevik
Läänemere tulevik Prindi

ft1Eestimaa Looduse Fondi partnerorganisatsioon Maailma Looduse Fond (WWF) on analüüsinud Läänemere kasutuse prognoose lähikümnenditeks ja valminud on raport Future Trends in the Baltic Sea - "Läänemere tulevikutrendid". Raportit saab alla laadida võrguaadressilt http://www.panda.org/baltic/map . Samas saab animeeritud kaardil näha Läänemere inimkasutuse arengut järgnevatel aastakümnetel sektorite kaupa.


WWF soovib valminud raportiga panna Läänemeremaade riigijuhtide südamele lõpetada praegune ebamõistlik ja planeerimatu Läänemere kasutamine ja liikuda efektiivsema ja integreerituma Läänemere majandamise suunas. Surve Läänemerele on üha kasvamas ning sarnast kasvu prognoositakse ka tulevikuks. Olukorrale on vaja leida lahendus enne kui ületame oma kodumere talumisvõime.


Prognoosid 10 ja 20 aasta lõikes näitavad seda, et erinevad merekasutusviisid hakkavad üha rohkem omavahel konflikti minema. Meri jääb kõikide kasutusvaldkondade jaoks kitsaks ning selliste konfliktide ilmnemine rõhutab üldise planeerimise vajalikkust. Eestis on vastavaid näiteid just suurobjektide rajamise  aga ka meretranspordi vallas, näiteks nii meretuulepargid kui sillad, torujuhtmed kui kaablid, naftatankerid ja kruiisilaevad sisaldavad kõik endas riske. Siiani on selgusetu, kuidas nad kõik omavahel kokku klapiksid rikkumata seejuures mereökosüsteemi.


Surve Läänemerele - erinevate majandussektorite kuhjumine ft2

Helsingi Komisjoni (HELCOM) andmetele tuginedes on WWFi arvates üldised Läänemere arengud järgmised: tuuleenergia, laevandus, torujuhtmete ja kaablite paigaldamine, turism ja puhkemajandus on järgmise paarikümne aasta perspektiivis kiirel kasvul. Akvakultuur (vesiviljelus), kalandus, nafta ja gaasi puurimine jäävad pigem samaks või sõltuvad piirkondlikest poliitilistest otsustest. Muude valdkondade nagu liiva ja kruusa kaevandamine ning ehitus- ja arendustegevuse suunad on selgusetud, sest tulevasteks aastakümneteks puuduvad strateegilised plaanid.

Läänemeri on vähese veevahetuse ja suure ning tihedalt asustatud valgala tõttu väga tugevasti reostunud. Survet mere ökosüsteemile avaldavad eutrofeerumine, ülepüük, tööstusreostus ja elurikkuse kadumine. Üheks suurimaks Läänemere seisundit mõjutavaks teguriks on põllumajandusreostus, mis põhjustab eutrofeerumisena tuntud keskkonnaprobleemi.

Läänemere kaitseks on ennekõike tarvis Läänemeremaade valitsuste poliitilist tahet tegutseda piiriüleselt ja kooskõlastatult. Lahenduseks oleks integreeritud ökosüsteeme arvestav lähenemine.

 


Tuuleenergia

Järgneva 20 aastaga kasvab nii tuuleparkide arv kui ka nende suurused. Tuulest saadav energiatootmine kasvab prognooside kohaselt praeguselt 465 MW-lt 25 000 MW-ni, ehk siis 6000 protsenti.


ft3

 

Laevandus

Läänemerel on ette näha meretranspordi kasvu, 2030. aastaks on oodata kaks korda rohkem ja ka palju suuremaid laevu. Jätkuvalt kasvab suurõnnetuste sh. õlikatastroofide oht.

Kaablid ja torujuhtmed

Meie jaoks on olulisemat kajastamist leidnud Nord Stream'i projekt, samas paigaldatakse merepõhja mitmeid teisigi kaableid ja torusid.

 

ft4 ft8

 

Sadamad

Aastaks 2030  prognoositakse Läänemerel transporditavate kaubamahtude kahekordistumist. Sadamate arv oluliselt ei muutu, kuid nad kasvavad, et suurenenud kaubamahtudega toime tulla.

ft6

 

Süvendustööd

Süvendustööd on seotud nii ehitus-ja arendustegevusega (nt sadamad, sillad) kui ka  maavarade kaevandamisega. Süvendamine mõjutab mere ökosüsteemi nii elupaikade hävitamise kaudu kui ka seetõttu, et setetest vabaneb merre sinna settinud keemilisi aineid.

Merest liiva ja kruusa kaevandamine kasvab ennekõike Taanis, Saksamaal ja Soomes.

 

Nafta- ja gaasitööstus

Huvi Läänemeres selliste tegevuste arendamiseks on kasvav, praegu on tulevased arengud siiski ebaselged.

Arendus- ja ehitustegevus

Arendustegevuse suundade kohta puudub kõikehõlmav ülevaade. Täisehitatav ala kasvab pidevalt kuna rajatakse sildu ja tammisid, laiendatakse sadamaid, kasvavad linnad ja hoogustub suvilaehitus.

ft7 ft9

 

Tööstusreostus

Ehkki teadaolevaid reostuskoldeid ja ka tuntud ohtlike kemikaalide sattumist merre suudetakse piirata, lisandub pidevalt uusi aineid, mille mõju elukeskkonnale ja tervisele on ettenägematu.

 

Sõjalised rajatised

Nende mõju on kahetine, ühest küljest piiravad militaaralad muud arendust ja annavad seega just tihedalt asustatud aladel võimaluse looduse säilimiseks. Teisalt põhjustavad mitmed militaartegevused ise loodusele kahju.

 

Turism ja puhkemajandus

Läänemere piirkonnas kasvab turismimajandus, ehitatakse uusi hotelle ja muid puhkekohti, rajatakse supelrandu, samuti on oluline mõju Läänemerele kruiisilaevade arvu pidev kasv. Puhkemajanduse kasvu illustreerivaks näiteks on purjetamise populaarsuse tõus.

Kalandus

Kalandus konkureerib teiste merendusvaldkondadega. Kuna püügikvoodid on poliitiliselt reguleeritud, on tulevikusuundi raske ennustada.

ft11

ft10

Akvakultuur e vesiviljelus

Vesiviljelus on üks väheseid merekasutusvaldkondi, kus märgatavat kasvu pole ette näha.


ft12

 

Põllumajandusmõju

Põllumajandusmõju Läänemerele kasvab, sest põllumajandus muutub tööstuslikumaks ja intensiivistub. Läänemere üht suurimat keskkonnaprobleemi - eutrofeerumist põhjustab lämmastiku ja fosfori leostumine Läänemere valgalal. Üheks lahenduseks võiks olla Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) muutmine keskkonnasõbralikumaks.

ft14

Merelised kaitsealad

Praegu on kaitsealadega (HELCOM Baltic Sea Protected Areas, EU Natura 2000 Network) kaetud 12% Läänemerest. Teadlaste hinnangul oleks erinevate mereelupaikade kaitseks vajalik rajada kaitsealasid nii, et 20% igat tüüpi mereelupaikadest oleks kaitstud.

ft13

Kõik sektorid ja nende vahelise konkurentsi kasv

 

ft16

 

Omavahelised suhted

ft15