Läänemere lood - uuri, mida teha, et merd puhtamaks saada!

Mida saab aga Läänemere heaks teha üks lihtne inimene, kodanik? Parim, mida igaüks teha saab, on tarbida säästvalt (näiteks eelistades poes fosfaadivaba pesupulbrit). Olla aktiivne kodanik, teadlik enda õigustest ja kohustustest.

Kui film ei avane, vaata siit

Kuulates või lugedes jutte Läänemere keskkonnast, võib esmapilgul tekkida mulje, nagu oleks tegemist ülikeerulise probleemide sasipuntraga: oht bioloogilisele mitmekesisusele, merelindude hukkumine naftareostuse tõttu, kalavarude vähenemine, kalade toksilisus, vetikamürkidest saastunud supelrannad, gaasitoru ehitamise keskkonnariskid jne.

Tõepoolest, paljud nüüdisaja probleemid on väga keerulised, kuid Läänemere keskkonnateema olemuse saab ka viieaastasele selgeks teha: me oleme selle mere ära solkinud ja see on ropp.

Läänemeri on üks maailma eutrofeerunumaid meresid. Sellega kaasnevad sinivetikate õitsengud, surnud põhjatsoonid, kallaste kinnikasvamine ja muud ebameeldivused.

Eutrofeerumist põhjustab peamiselt põllumajandusest pärinev toiteelementide - lämmastiku ja fosfori sissevool Läänemere hiiglaslikult valglalt. Praegu käib Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika reformimine ja loodetavasti suunatakse tulevikus senisest rohkem põllumajandustoetusi veekaitsesse, näiteks lekkekindlate sõnnikuhoidlate ja lautade ehitamiseks ning veekoguäärsete kündmata ja niitmata puhverribade pidamiseks.

Kuid nendegi jõupingutuste potentsiaalne puhastusefekt Läänemerele jääb piiratuks, sest suur osa põllumajandusreostusest on tegelikult vältimatu.

Ka põldu mitte väetades leostub sealt vihmade ja lumesulamisvetega toiteelemente põhja- ja pinnavette.

Nii et isegi kui põllumajanduspoliitika muudetaksegi keskkonnasõbralikumaks, võib eutrofeerumisprobleemi vähenemist loota alles aastakümnete pärast.

Põllumajanduse järel tähtsuselt teiseks toiteelementide allikaks on asulate reoveed, mida EL-i riikides praegu õnneks üsna hästi puhastatakse. Ka Eesti keskkonnaministeerium on terve taasiseseisvumisjärgse aja eurotrahvi hirmus pingutanud eelkõige asulate reovete nõuetekohase puhastamise nimel.

Lisaks edeneb Läänemere maades üsna edukalt fosfaatide väljavahetamine pesuvahendites, mille tulemusena peaks mõni protsent langema fosfori koormus merele.(Loe ka Keskkonnaministeeriumi segast vastust ELFi avaldusele, et Eesti ei täida võetud rahvusvahelisi keskkonnakohustusi )

Suurteks saastajateks on jäänud Peterburi ja teised Venemaa asulad, kus reovett kuigi efektiivselt ei puhastata. Pole ka lootust, et meie idanaaber lähiajal Läänega võrdselt keskkonda hoidma hakkab.

Praegu üritatakse saavutada kokkulepet, et kruiisilaevad ei laseks reovett puhastamata otse Läänemerre. Teema on selles mõttes tähelepanu väärt, et ka sellised pealtnäha ilusad, valged laevad sinisel merel võivad endis niisugust roppust peita. Samas, kruiisilaevade reoveed mängivad Läänemere saastamisel marginaalset rolli.

Viimasel ajal on esile kerkinud palju uusi algatusi Läänemere kasutamiseks, sealhulgas torujuhtmete ehitamine, laevaliikluse tihendamine, sillaideede väljapakkumine ja avamere tuuleparkide loomine. Erinevad huvid võivad aga põrkuda. Tuulikuid on mugav rajada madalasse vette, kuid madalikke vajavad ka kalad kudemiseks või merel peatuvad linnud toitumiseks. Seetõttu tegeldakse praegu merealade planeerimise ja kaitstavate Natura alade määratlemisega tsoneerimaks Läänemeri nii, et äriprojektid keskkonda vähem kahjustaks. (Loe ka Merealade planeerimisest ja Ansipi lubadustest ). Muretsejad küsivad aga koguni, kas Läänemeri on tulevikus eelkõige looduskeskkond, kus edendatakse näiteks kalandust, puhkemajandust ja turismi, või muutub see elutuks transpordikanaliks ning ainuüksi tuuleenergia allikaks. Iga uus laev või torujuhe pole eraldi võttes tõenäoliselt suur riskitegur, kuid lõppkokkuvõttes võivad need tehnorajatised merd kui elupaika tõsiselt kahjustada. Mida tihedam on transport, seda suurem on paratamatult naftareostuse ja teiste õnnetuste toimumise tõenäosus. Raske on hinnata, kas see kõik võiks muuta mere mingiks surnud, haisvaks kloaagiks.

Nord Streami gaasijuhtme ummisjalu rajamine näitab seda, et tegelikult on kõik valitsused valmis keskkonna iga kell ohvriks tooma, kui on loota mingit muud tulu. Halb on see, et hakkama võiks ju saada ka seda ehitamata, kuid siiski väljastati kõik load kiirkorras, protseduurireegleid rikkudes. Kui juba nii mõttetu projekti pärast Läänemerre sülitati, siis on raske ka tulevikus võimude keskkonnavastutusele loota.

Kui suur osa reostusest on vältimatu ja valitsused näitavad üles ükskõiksust, mis siis üldse teha annab? Valitsused aga ei tule kuskilt taevast, vaid esindavad enamasti survegruppide tahet ja seetõttu on aktiivseil keskkonnakaitsjail tugev mõju. Näiteks kehtiv veekaitsepoliitika pole sündinud niivõrd valitsuskabinettides, kuivõrd keskkonnakaitsjate aastakümnete pikkuse võitluse tulemusena. Praegu aga seisavad keskkonnaorganisatsioonid seaduste eest, mis kehtestatakse võib-olla paarikümne aasta pärast.

Kuid miks seda Läänemere kaitset üldse nii tähtsaks peetakse? Kas seal on mingid eriliselt väärtuslikud kalavarud? Või on puhast merevett veel millekski tarvis? Mis mõtet on päästa naftaseid linde? Kas reostunud supelrannad saaks asendada veeparkidega? Kui palju on eutrofeerumise tõttu tõusnud kala hind? On kindel, et need teemad väärivad küll arutust, kuid ei kõiguta põhilist: meri on reostatud ja see jama tuleb nüüd korda teha.

***

ELF koos Läti partneritega on koondanud kümme Lõuna-Eesti ja kümme Põhja- Läti talu keskkonnasõbralike talude võrgustikuks. Läänemerd aitab kaitsta ka keskkonnateadlikkuse edendamine põllumajandustootjate ja tarbijate seas ning põllumajandustootjate tegevuse parendamine, vähendamaks tootmisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid loodusele.

***

Ingliskeelne Läänemere innovatiivne osalusfoorum - BalticSeaNow.info

Projekt on finantseeritud Kesk-Läänemere programmist INTERREG IV A

(kaasrahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus, samuti on kaasrahastuseks kasutatud mitmete ELFi mereprogrammi annetajate, sh AS Tallink Group kaasabil kogutud annetusi)

Mida teha?

Oleme mõtisklenud, milline roll Läänemere keskkonnaprobleemide lahendamisel võib olla riigil ja võimuorganitel, milline kodanikel ja mida ELF peaks tegema. ELFi mereprogramm tegeleb mitmete teemadega

Kui film ei avane, vaata siit

Riigi ja võimuorganite puhul on selge ELFi roll survegrupi ja valvekoerana, samuti kompetentsi pakkujana. Vaja on sekkuda juhtudel, kui märkame riigi keskkonnakaitselisi tegematajätmisi, mida sõnastasime viie põhiprobleemina:

1) "tean, aga ei tee" - ekspertteadmiste ignoreerimine, 2) kompetentsi puudumine, 3) ametkonnad koordineerimata (segane vastutus, ressursside halb planeerimine), 4) halb prioriteerimine (orienteeritus formaalsustele, hea keskkonnapoliitika puudumine), 5) rämpsmajanduse eelistamine (rämpsmajandus on majanduslik tegevus, kus lühiajalise kasu nimel põhjustatakse pikaajaline kestev kahju).

Kodanike puhul on ELFi roll vabatahtlike koondamine erinevateks merekaitselisteks tegevusteks ja teavitustöö. Vaja on kutsuda kodanikku ise keskkonnapoliitikat jälgima (mida on üks või teine saadik või erakond mere kaitseks teinud), anda tarbimissoovitusi (nt kasutada fosfaadivabu pesupulbreid, süüa vähem liha ja rohkem köögivilju, eelistada mahetoitu jne, üldse tarbida vähem ), soovitada liituda keskkonnaalase kodanikualgatusega, sh tulla ELFi vabatahtlikuks, õhutada osalema avalikes aruteludes, jälgima keskkonnamõjude hindamisi (merekeskkonna puhul on see üldine probleem, sest inimesed kipuvad tajuma, et merel toimuv arendus ei puuduta neid. Kohalikud keskkonnaaktivistid tegutsevad ennekõike siis, kui toimuv puudutab nende otsest elukeskkonda, meri aga on kaugel.).

Allpool olevatelt linkidelt on

Integreeritud merekaitse ja -kasutus - ISUM

Merealade planeerimisest ja Ansipi lubadustest

Loe Läänemere eutrofeerumisest - vetikaoht

Keskkonnaministeeriumi segane vastus ELFi avaldusele, et Eesti ei täida võetud rahvusvahelisi keskkonnakohustusi

Nord Stream

Õlifondist

Parem valus tõde, kui magus vale - Eesti valmisolekust naftakatastroofiks

Miljoni barreli vaade - film Loode-Eesti naftaõnnetusest ja ELFi vabatahtlikest

Ühtne Eesti/ keskkonnapoliitika

Mereliikide kaitse

Krassgrundi videoloengud

Gretagrundi madalad kaitse alla - Eesti Päevaleht

Talveakadeemia 2010 mõttevahetus „Milline on Läänemere tulevik?"

Kuivõrd looduskaitse ja maaelu ning põllumajandus on omavahel tihedas seoses, on ka ELF aastate jooksul tegelenud mitmete maaelu puudutavate projektidega. Läänemerd aitab ka mahepõllundus, väiksem tarbimine.

Parts: konnad ja hülged sillaehitust ei sega

Merekaitsealad ja mõistlikum merealade kasutuse planeerimine

ELF hindab Saaremaa süvasadamas toimuvat häbiväärseks

Mis meie Läänemerega siis ikkagi juhtunud on?

Keskkonda hävitav odavuse printsiip

Kas tahame elada solgiaugu ääres?

Merekaitsealad Läänemere idaosas (elupaigad)

Pidev uudistevoog ja aruteluvõimalus ELFi facebooki kontol

Euroopa merendusatlas

Oma toetust Läänemerele võid näidata aga juba nüüd. Oleme valmistanud suure hulga erinevaid bännereid-toetusnuppe, mida võid enda kodulehele lisada. (Näiteks võib lihtsalt kopeerida sobiva pildi aadress ja lisad enda blogisse :-) ). Linkida võiks siis siiasamasse: http://www.elfond.ee/meri .  (Aga kui on mõni muu ELFi mereuudis, mis on silma jäänud ja tundub, et tasub jagada, võib ju ka sinna linkida.) Bännerid asuvad siin: http://www.elfond.ee/et/meri/meri-puhtaks-baennerid

Suvi oli ELFil täidetud meremaiguliste toimetustega. 17.juulil startis looduskaitselisi töid Eesti väikesaartele tegema ELFi Talguregatt ja 15.-17. juulil tutvustas ELF Tallinna Merepäevadel koos teavituspartneri TTÜ Meresüsteemide Instituudiga Läänemere portaali BalticSeaNow.Info . Vaata pilte: siit

ELFi Talguregatt on kahenädalane kosutav merereis Eesti väikesaartel, et teha looduskaitselisi töid ja saada osa mereelust. Talguregatt toimus kaheks etapis.

I etapp 17. - 23. juuli: Manija-Abruka-Virtsu

II etapp 23. – 31. juuli: Kesse-Osmussaar-Vormsi

Esimesel etapil ulatati abikäe Manilaiu kõredele ja rannaniitudele ning aidati taastada vägevat puisniitu Abrukal. Teisel etapil tehti Kesselaiul aiaposte ning aidati taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil. 23. juulil randuti reisiliste peale- ja mahapanekuks Virtsu sadamas

Talguliste seiklustest vanale puulaevaga Runbjarn merel saab lugeda (b)logiraamatust, mis asub kõigile uudistamiseks aadressil: http://talguregatt.wordpress.com.

Talguliste laeva Runbjarn sai silmaga näha ka Tallinna Merepäevadel. Seal samas Lennusadamas oli ka uurimislaev Salme, kus tutvustati osalusportaali BalticSeaNow.Info, mis kajastab Läänemere keskkonnaseisundit ja kutsub mõttevahetusele.

Kes jahtale ei mahtunud ja Salmele ei sattunud, sellel on võimalus saada osa ELFi loodusharidusest suurtel Tallinki laevadel. Praegu on Tallinn-Stockholm liinil kurseerival laeval Baltic Queen avatud Rein Kuresoo akvarellide ja tekstidega näitus, millega tutvustatakse Eestis ohustatud liike. Juurde saab laevasõidu sisukamaks muutmiseks lugeda ka merekaitselisi infomaterjale.

25. september on päev, mil rohkem kui 100 riigis üle kogu maailma kogunevad sukeldujad ja nende sõbrad, et koos puhastada veekogusid ja rannaalasid inimeste hooletuse ja hoolimatuse tõttu sinna sattunud prügist. Eestis oli 25. septembril ülemaailmsesse AWARE projekti kuuluv Eesti üritus "Meri puhtaks" koguni kahes lähestikuses kohas: Tallinna Kalasadamas ja Admiraliteedi basseinis.