Toeta looduskaitset - aita kaitsta nahkhiirte talvitumispaikasid!

Nahkhiirte talgud Laagris

Talgulised nahkhiirte koobastest kogutud prügiga

ELFi nahkhiire-ekspert Lauri Lutsar räägib talgulistele nahkhiirtest

Nahkhiire rõngastamine

Piltide autor: Maria Šmonina

Kõik Eestis elavad nahkhiired on looduskaitse all. Kuna nahkhiired kasutavad varje- ja talvituspaikadena sageli inimtekkelisi rajatisi, on nad küllaltki kergesti haavatavad. Sinu toetuse abil korraldame talguid nahkhiirte talvitumispaikade heaks. Oma annetusega näitad hoolivust Eesti looduse kaitsmiseks.

Annetada saab kandes toetussumma ELFi arveldusarvele.

Eestimaa Looduse Fondi arveldusarved:

Swedbank .              SEB

221005100292 .    10102001506006

Märksõna: nahkhiirele

Brandti lendlane (vasemal) ja veelendlane (Foto autor Arne Ader)

Nahkhiir, Eesti looduse üks eripärasemaid elukaid, vajab talvitumiseks sobivate tingimustega paika, stabiilset temperatuuri ja mittehäirimist. Talvitumiseks sobivad hästi näiteks maa-alused käigud või keldrid. Paraku on need sageli inimeste poolt prügi täis aetud. Pahatihti häirivad nahkhiiri käikudes seiklejad. Talveunest üles aetud nahkhiir kulutab ära palju tarvilikku energiat, mida ta vajaks kevadeni elus püsimiseks. Paljud nahkhiired seetõttu hukkuvad.

Mida toetusega teeme ?

Sinu toetuse abil korraldame talguid nahkhiirte talvitumispaikade korrastamiseks. Puhastame need prügist, avame ligipääsud, rajame tõkked ja paigaldame hoiatavad infotahvlid.
Selliste talgute korraldamine on väga oluline ka inimeste teadlikkuse tõstmiseks looduskaitse alal.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on nahkhiirte kaitsega tegelenud juba oma asutamisest saadik 1991. aastal. ELFi nahkhiiretöörühma tegevused hõlmavad käsitiivalistega seotud ekspertiiside koostamist, pöördujatele vajaliku nõu andmist ja nahkhiirte kaitse korraldamiseks vajaliku teabe kogumist. ELFi nahkhiirte ekspert osaleb ka EUROBATSi nõuandekomitee töörühmas, mis kogub ja analüüsib andmeid tuuleturbiinide mõju kohta nahkhiirtele.

Talvituv põhja-nahkhiir. (Foto autor Lauri Lutsar)

Kanal2 Reporter: Talgulised avasid Laagris nahkhiirte koopakäike (11. september 2010)

ELFi nahkhiireprojektist

Huvitavat nahkhiirtest

Nahkhiired on ainsad imetajad, kes suudavad tõeliselt lennata, mitte lihtsalt liuelda või pikki hüppeid sooritada. Tiibadeks on nahkhiirel nahast lennused, mis asuvad eesjäsemete sõrmede, kere külgede, tagajäsemete ja saba vahel. Lennunahaga varustatud sõrmed on erakordselt pikad, vaid pöial on lühike. Väike-käsitiivalised kasutavad orienteerumiseks kajalokatsiooni, kuid suur-käsitiivaliste hulgas tarvitavad seda vaid mõned liigid.

Kajalokatsiooni kasutavad nahkhiired on võimelised helide abil "nägema" nagu vaalad ja delfiinidki. Käsitiivalised tekitavad ning saadavad oma nina ja suu abil välja orienteerumiseks kasutatavat kõrge sagedusega ultraheli. Heli tagasipeegeldumise aeg annab teada eseme kauguse nahkhiirest. Ümbrusest tagasi peegeldunud heli tajuvad nahkhiired kõrvadega, selle tõttu ongi kajalokatsiooni kasutavatel väike-käsitiivalistel suured ning keeruka ehitusega kõrvad.

Talv on nahkhiirtele raske katsumus ja selle üleelamiseks on neil välja kujunenud mitmeid kohastumisi. Talvitumise ajal on nahkhiirte kehatemperatuur äärmiselt madal (liginedes ümbritseva keskkonna omale) ning ainevahetus väga aeglane.

Talvituvaid loomi ei tohi seetõttu häirida. Nahkhiirte paaritumine toimub talvitumise ajal ning järglased sünnivad suvel, juunis-juulis. Nahkhiir sünnitab kuni kaks poega. Esialgu võtab ema enda külge klammerdunud pisipoja(d) saagijahile kaasa, natuke suuremad järeltulijad aga jäetakse varjepaika ning emad käivad neid öösel imetamas.

Kõik Eesti 11 nahkhiire liiki on looduskaitse all.

Allikas: Eesti Loodus
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0010/nahkhiir.html