Merehaigus ei vaeva vaid inimest. Kui meri jääb haigeks, siis kannatavad lisaks veel väga paljud elusolendid. Ja lõpuks ikkagi meie ise. Meri tundub piiritu ja põhjatu, veehulk lõputu. Ometi on ilmne, et inimeste mõtlematu tegutsemine mõjutab mere tervist. Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Koos saame teda aidata!
Läänemere kaitseks on ELF tegutsemas järgmistes valdkondades:
Merekaitsealad ja mõistlikum merealade kasutuse planeerimine
Merekaitsealade loomine on seni looduskaitses olnud tagaplaanil, vaid pool protsenti maailma meredest ja ookeanidest on kaitse all. Merekaitsealade loomine jäi piisava tähelepanuta ka EL Natura 2000 protsessis ja merelisi liike ja elupaiku on Loodusdirektiivi lisades väga vähe. Eestis peaaegu ei ole merelistel eesmärkidel loodud kaitsealasid. ELFi arvates ei ole oluline mitte niivõrd pindala kui piiridesse jäävate elupaikade ja liikide tegelik kaitsevajadus ja selle tagamine kaitse korraldusega. ELF viib mereliste kaitsealade loomiseks läbi inventuure. Tänapäeval on merega seotud aina rohkem inimtegevusi, üha enam satuvad erinevad huvid omavahel vastuollu ja tihtipeale jääb meri kõigi huvirühmade jaoks kitsaks. Viimastel aastatel on kasvanud erinevate arendajate huvi mere ja eelkõige merepõhja vastu (gaasitorud, tuulepargid, kaevandused jms.), samuti suureneb laevanduse, infrastruktuuri, puhkemajanduse, keskkonnakaitse ja paljude teiste merega seotud valdkondade tähtsus. Inimesed hakkavad üha enam teadvustama, et surve merele suureneb pidevalt. See on toonud kaasa vajaduse hakata oma merealasid ning merekasutust paremini planeerida.
Tegevuskava partnerorganisatsioonide toetusel täitus üks kava suuremaid eesmärke selles vallas: Läänemeri kuulutati Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt Eriti Tundlikuks Merealaks (PSSA). Oluline on riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil teadvustada, et meretranspordi ohutuse, seal hulgas ka mereloodusele tagavad küllaltki lihtsad ja teostatavad meetmed. Keskkonnainspektsioon on analüüsinud ulatusliku mõjuga naftatankeriavarii toimumise tõenäosust Eesti territoriaalvetes, leides, et see on äärmiselt suur - 3 kuni 5 juhtumit 10 aasta jooksul. Seetõttu on oluline, et riiklikud organisatsioonid oleksid võimelised reostusjuhtumite korral kiiresti ning efektiivselt reageerima, asuma reostuse levikut piirama ning tekkinud reostust koguma. ELF on loonud vabatahtlike naftaõnnetustega võitlejate võrgustiku ja tegeleb aktiivselt nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil naftakatastroofi ohu vähendamise nimel.
Loe lähemalt Eutrofeerumine ehk toitainete liiast tulenev kahju
Reovete ja põllumajanduses liiaga kasutatud väetiste merre valgumine on merekeskkonnale suureks ohuks. Selle ohu kõrvaldamine eeldab toitainete loodusesse sattumise tugevamat kontrolli, see on üks kindlatest viisidest keskkonna kahjustamise vältimiseks ja sarnaselt mereohutusega ei ole see vajadus vaieldav. Kuna enamus liigsetest toitainetest pärineb maismaalt, on oluline tegeleda ka valgaladega. Tuleb astuda samme selleks, et 2015. aastaks on kõigis Läänemere riikides kaitse all täiendavad 25000 ha magevee- ja rannikuökosüsteemi ning kaitsekorralduses rõhutatakse jõgikondade ökoloogilist tähtsust.
Loe lähemalt ELFi tööst suurte mereimetajate hüljeste ja pringlite kaitseks, mi suunatud nende seisundi ja elukäigu selgitamisele. Jälgitakse ka, et rakendatavad looduskaitse ja -kasutuse meetmed täidaksid tõhusalt püstitatud eesmärki - kindlustada Läänemere hüljestele ja pringlitele tulevik tänasest tervislikumas elukeskkonnas. Haruldast kirjuhahka ähvardavad aga ennekõike naftaõnnetused. Liigikaitse alla läheb ka ELFi rahvusvaheline koostöö, et aidata kindlustada järjepidev Läänemere kalavarude säästev majandamine 2015. aastaks. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja viia kalapüük kooskõlla kokku lepitud kvootidega ning luua võimalused kaladele edukaks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise. Tähelepanu tuleb pöörata ka kasutatavate meetodite keskkonnasõbralikkusele, vähendades, kus võimalik, merepõhja lõhkuvate traalide kasutamist ja lindude ning mereimetajate hukkumist kalapüünistes.
Läänemere ja mere kallastel elavate inimeste tervisele on suureks ohuks mürkkemikaalid. Tuleb teha kõik võimalik, et lähimas tulevikus kõrvaldada või vähendada 15 kõige ohtlikuma aine kogust Läänemeres, pöörates tähelepanu eelkõige püsivatele orgaanilistele reostusainetele (POPs) ja sisesekretsioonihäireid põhjustavatele kemikaalidele (EDC), püüdes vähendada nende laskmist Läänemere keskkonda nullilähedaseks. 2006. aastal osales ELF suures kampaanias, et muuta Euroopa kemikaalimäärus REACH võimalikult keskkonnasõbralikuks.
