Juba 2009. a ellukutsutud ja 2010. a Keskkonnainvesteeringute Keskuselt rahastuse saanud projekt aitab kaasa andmelünkade täitmisele ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse tagamisele Eesti merealadel. Mitmetel merealadel on küll moodustatud erinevaid merekaitsealade võrgustikke (Natura, HELCOM BSPA), kuid tihtipeale on need alad läbi uurimata, puudub info sealsete loodusväärtuste kohta ning päris täpselt ei olegi teada, mille kaitseks need alad moodustatud on. Kõpu poolsaart ümbritsev mereala Hiiumaal kuulus HELCOM'i Läänemere kaitsealade võrgustikku (Baltic Sea Protected Areas - BSPA). 2009. aastal arvati keskkonnaministeeriumi poolt antud mereala Läänemere kaitsealade võrgustikust välja, põhjenduseks piisava teabe puudumine antud ala loodusväärtuste kohta. Ometi leidsid mereteadlased, et ala võib olla looduskaitseliselt väärtuslik ala. Samuti on tegu nii tuuleparkide, reostuse kui ka laskepolügonide poolt survestatud alaga. Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisega kogutav teave on vajalik kaitseala moodustamise ettepaneku koostamiseks ning seda informatsiooni saab edaspidi kasutada ka rannikualade kasutamise planeerimisel ning looduskaitse kavandamisel.

Projekti tegevused

Tulemused:

Kõpu põhjaelustik (PDF)

Kõpu kalastik (PDF)

Kõpu nahkhiirte aruanne (PDF)

Kõpu linnustiku aruanne (PDF)

Täpsem kirjeldus tegevustest:

Põhjaelustiku ja -elupaikade inventuuriga kaetakse merepõhi sügavusvahemikus 0-25(30) m ning selle tulemusena koostatakse antud mereala merepõhja elupaikade leviku kaart, põhjaelustiku (põhjataimestik ja -loomastik) võtmeliikide leviku kaardid, piirkonna põhjataimestiku ja -loomastiku liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste kirjeldus ja piirkonna põhjakoosluste kvantitatiivne iseloomustus (teostaja Tartu Ülikooli Mereinstituut).

 
Kalastiku uuringutega kaetakse sügavusvahemik 2 - 13 (20) m, mis annavad ülevaate Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastiku liigilisest koosseisust, arvukusest ja sesoonsest dünaamikast ning hinnangu ala looduskaitseliste väärtuste kohta kalastikku silmas pidades (teostaja Tartu Ülikooli Mereinstituut).

Samuti viiakse läbi nahkhiirte uuringud selgitamaks, kas nahkhiired Hiiumaa rannikul kogunevad ja kas nad lahkuvad rannikult ka merele (teostaja Lauri Lutsar).

Linnustiku uuringud hõlmavad rändevaatlusi (teostaja Eesti Ornitoloogiaühing).

Tuginedes inventuuri andmetele, koostatakse ala looduskaitseliste väärtuste ülevaade ning antakse hinnang kirjeldatava ala ohustatusele antropogeensete ja teiste tegurite poolt. Selle põhjal on võimalik anda hinnanguid võimalike uute merekaitsealade loomiseks ning Läänemere merekaitsealade võrgustiku tugevdamiseks.

Projekti rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine - ihtüoloogiliste uuringute teostamine Kõpu poolsaart (vt kaart) ümbritseval merealal

Tööde metoodika:

Peamiseks uurimismeetodiks on kalapüük spetsiaalsete standardsete ihtüoloogiliste seirevõrkudega. Analoogilisi võrke kasutatakse ka regulaarse kalaseire läbiviimiseks paljudes Eesti erinevates piirkondades ning nendega on läbi viidud rida erinevate merealade ihtüoloogilisi inventuure (nt. Krassgrund, Gretagrund, Neugrund, Osmussaare ümbrus, Vilsandist läände jäävad madalikud, Suur Väin jne.). Seetõttu on võimalik saadud andmeid võrrelda olemasoleva suuremahulise andmebaasiga. Veelgi enam, kuna sama ihtüoloogilist uurimismetoodikat kasutatakse kõikjal Läänemere kesk- ja põhjaosas (Soome, Rootsi jne), siis on andmed veelgi laiemalt võrreldavad. Kogutud ihtüoloogiline algmaterjal töödeldakse laboris. Proovide töötlemisel kasutatakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud (nt. COBRA andmebaas) metoodikat (vt näiteks Thoresson G. 1996. Guidelines for coastal monitoring. Kustrapport 1: 1-35).

 
Töödega kaetakse sügavusvahemik 2 - 15 (20) m, püüke viiakse läbi nii põhja pool kui lõuna pool poolsaart. Kuna enamike kalaliikide ruumilise paiknemise dünaamika sõltub veetemperatuuridest ning on aastaaegade lõikes erinev, siis on vajalik välitööd läbi viia mitmel perioodil.

Orienteeruv välitööde graafik:

(1) kevadel (märts-mai) 2011;
(2) suvel (juuni-august) 2011;
(3) sügisel (september-november) 2011

Teostatavate tööde tulemus:

1. Koostatakse Kõpu mereala kalastiku iseloomustus (liigiline koosseis, arvukus, sesoonne dünaamika).
2. Antakse ala looduskaitseliste väärtuste hinnang.
3. Antakse hinnang kirjeldatava ala kalastiku võimaliku ohustatuse kohta antropogeensete ja teiste tegurite poolt.

Andmete ühtlustamisel kasutada mh. sama andmeformaati, mis LIFE projektis "Merekaitsealad Läänmere idaosas" ja projektis „ESTMAR - Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel - alade valik ja kaitsemeetmed."

Välitööd, andmetöötlus tööd ning aruandlus peaksid olema läbi viidud ajavahemikul aprill 2011. a kuni veebruar 2012. a.

Tööde teostajaks valiti Tartu Ülikooli Mereinstituut.

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine - piirkonna linnustiku rändeuuringud.

Tööde metoodika:

Töö eesmärgiks on teostada Kõpu poolsaare tipust (rannikumerel ca 2 km ulatuses) ning võimalust mööda piki poolsaart läbirändavate lindude loendus ja inventuur. Rännet vaadeldakse Kõpu poolsaare tipus Ristna ninal. Miinimumina loendatakse läbirändavaid linde hommikul 4 tunni jooksul päikesetõusust alates ning õhtul 2 tundi kuni päikese loojumiseni, intensiivse rände päevadel tehakse ka keskpäevaseid loendusi. Spetsiaalsetele ankeetidele fikseeritakse lindude liik, arv, rände aeg ja võimaluse korral ka täiendavad andmed soolise ning vanuselise koosseisu kohta. Ilmastikutingimused fikseeritakse 3 tunnise intervalliga. Metoodika on standardiseeritud ning leidnud Eestis kasutamist näiteks Põõsaspea neemel (Ellermaa ja Pettay, 2006, Ellermaa et al, 2010).

Orienteeruv välitööde graafik:

Rändevaatlused viiakse läbi 11-12 päeva pikkuste tsüklitena (kokku 70 vaatluspäeva), 1 tsükkel kuus. Kokku on planeeritud 6 tsüklit: aprillis, mais, juulis, augustis, septembris ja oktoobris.

Teostatavate tööde tulemus:

1. Läbirändavate lindude liigilise koosseisu, arvukuse ja sesoonse dünaamika kirjeldus.
2. Rändeloenduste käigus Ristna nina lähistel tuvastatud peatuvate veelindude liigilise koosseisu, arvukuse ja sesoonse dünaamika kirjeldus.
3. Ala linnukaitselise väärtuse hinnang rändeloenduste tulemustele baseeruvalt.
4. Kirjeldatava ala ohustatus antropogeensete ja teiste tegurite poolt.

Andmete ühtlustamisel kasutatakse mh. sama andmeformaati, mis LIFE projektis "Merekaitsealad Läänmere idaosas" ja projektis „ESTMAR - Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel - alade valik ja kaitsemeetmed."

Välitööd, andmetöötlus tööd ning aruandlus peaksid olema läbi viidud ajavahemikul aprill 2011. a kuni veebruar 2012. a.

Tööde teostajaks valiti Eesti Ornitoloogiaühing.

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine - poolsaare ümbruse mereala põhjaelustiku ja -elupaikade kaardistamine ja inventuur. Inventuur katab poolsaart ümbritseva merepõhja (vt. kaart) sügavusvahemikus 0-25 (30) m.

Tööde metoodika: 

Kogutud kvantitatiivsed proovid ja kvalitatiivsed proovid töödeldakse laboris ning määratakse põhjaelustiku (põhjataimestiku ja põhjaloomastiku) biomass ja liigiline koosseis. Proovide töötlemisel kasutatakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud (HELCOM COMBINE seire) metoodikat.
Välivaatluste tulemuste ja videodokumentatsiooni töötlemise ja analüüsimise tulemusena koostatakse põhjakoosluste katvushinnangud uurimisjaamades. Saadud bioloogilise funktsiooni ja keskkonnatingimuste andmete sünteesil koostatakse põhja elupaikade leviku kaardid uuritavas piirkonnas (kasutatakse GIS tehnoloogiat ja ruumilist modelleerimist). Elupaikade kaardistamisel kasutatakse EL Loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüüpide klassifikatsioonisüsteemi ja Baltic Life projekti poolt välja töötatud mereelupaikade klassifikatsioonisüsteemi.

Teostatavate tööde tulemus:

5. Kirjeldatava piirkonna merepõhja elupaikade leviku kaart.
6. Põhjaelustiku võtmeliikide leviku kaardid.
7. Piirkonna põhjataimestiku ja -loomastiku liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste kirjeldus.
8. Piirkonna põhjakoosluste kvantitatiivne iseloomustus.
9. Ala looduskaitseliste väärtuste hinnang.
10. Kirjeldatava ala ohustatus antropogeensete ja teiste tegurite poolt.

Andmete ühtlustamisel kasutatakse mh. sama andmeformaati, mis LIFE projektis "Merekaitsealad Läänemere idaosas" ja projektis „ESTMAR - Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel - alade valik ja kaitsemeetmed."

Välitööd, andmetöötlus tööd ning aruandlus peaksid olema läbi viidud ajavahemikul aprill 2011. a kuni veebruar 2012. a.

Tööde teostajaks valiti Tartu Ülikooli Mereinstituut.

Kõpu poolsaare ümbruse mereala nahkhiirte uuringud

Töö eesmärgiks on kindlaks teha, millised nahkhiireliigid uuritaval alal esinevad, kas nahkhiired koonduvad sügisese rände ajal Kõpu poolsaarele, ning kas soodsate ilmaolude korral toimub ränne üle mere. Püütakse kindlaks teha, kas soodsate ilmaolude korral võivad nahkhiired toituda uuritaval alal mere kohal lennates. Sellesarnaseid uuringuid on tehtud Rootsis (Ahlén, Baagøe & Bach, 2009), kuid Eesti kohta on ainult üksikuid vaatlusi Saaremaalt Sõrvest ja Keri saarelt.

Tööde metoodika

Nahkhiirte vaatlemisel kasutatakse peamiselt ultrahelidetektorit, aga tehakse ka visuaalseid vaatlusi kaasaskantava prožektoriga. Kasutatakse nahkhiirte detektorloenduse metoodikat (nii punkloendust, kui joonloendust (Masing, Lutsar ja Lotman, 2000; Masing,, Lutsar ja Lotman, 2005). Mere kohal lendavaid nahkhiiri vaadeldakse sobilikust paadist, mis paikneb vaatluste ajal vähemalt 100 m kaugusel rannast. Nahkhiirte liik määratakse salvestatud ultrahelide järgi, võimaluse korral ka detektorist kostva heterodüüniga muundatud hääle järgi. Nahkhiirte lennuaktiivsuse määramisel kasutatakse abivahendina nahkhiirte ultrahelide automaatset salvestajat.

Töö tulemus

1. Vaadeldud nahkhiireliikide loetelu (mere kohal, maa kohal).
2. Nahkhiirte suhtelise arvukuse indeksid loendusradadel ja punktloenduse kohtades.
3. Maa kohalt mere kohale lahkunud nahkhiirte vaatlused (kui õnnestub).
4. Hinnang Kõpu poolsaare olulisusele nahkhiirte koondumiskohana sügisrände ajal. Hinnang nahkhiirte lennuaktiivsusele mere kohal.

Tööde etapid ja ajakava

1. etapp. Välitööde ettevalmistamine (juuli 2011)
2. etapp. Välitööd Hiiumaal (kokku 14 öö jooksul ajavahemikus august- september 2011, olenevalt ilmastikust)
3. etapp. Andmete analüüs ja kokkuvõtete tegemine (oktoober 2011).

Tööde teostajaks valiti FIE Lauri Lutsar