Toeta ELFiTegutse!Online pood
Kontakt ELF Youtube's ELF Facebookis
Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine Prindi

Kõpu ps ümbruse merealal valmisid esimesed linnustiku ja kalastiku uuringud.

Pildigalerii

Viimase kolme-nelja aasta jooksul on Eestimaa Looduse Fond lisaks muudele merekaitselistele tegevustele hakanud tähelepanu pöörama ka merelise bioloogilise mitmekesisuse uuringutele. Tänaseks on lõpule jõudnud Ruhnu saarest kagusse jääva Gretagrundi madala inventuur ning Pakri saartest läänes asuva Krassgrundi laiu ümbruse mereala inventuur.

2011.a. märtsist kuni 2012.a. veebruarini teostab Eestimaa Looduse Fond (ELF) Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimist, mille eesmärk on kaasa aidata merelist bioloogilist mitmekesisust ning elurikkust puudutava informatsiooni kogumisele. Kõpu poolsaart ümbritsev mereala Hiiumaal on kuulunud HELCOM'i Läänemere kaitsealade võrgustikku (Baltic Sea Protected Areas - BSPA). Tänaseks on antud mereala aga Läänemere kaitsealade võrgustikust välja arvatud, kuna puudub piisav teave antud ala loodusväärtuste kohta. Ometi leiavad mereteadlased, et ala võib olla looduskaitseliselt väärtuslik. Samuti on tegu nii tuuleparkide, reostuse kui ka laskepolügoonide poolt survestatud alaga. Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisega kogutud informatsioon on vajalik kaitseala moodustamise ettepaneku koostamiseks ning seda informatsiooni saab edaspidi kasutada ka rannikualade kasutamise planeerimisel ning looduskaitse kavandamisel.

Merepõhja elustiku ja elupaikade inventuur viiakse läbi TÜ Eesti Mereinstituudi poolt. Inventuuriga kaetakse merepõhi sügavusvahemikus 0-25(30) m ning selle tulemusena koostatakse antud mereala merepõhja elupaikade leviku kaart, põhjaelustiku (põhjataimestik ja -loomastik) võtmeliikide leviku kaardid, piirkonna põhjataimestiku ja -loomastiku liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste kirjeldus ja piirkonna põhjakoosluste kvantitatiivne iseloomustus. Välitööd on planeeritud juunisse 2011.a.

Kalastiku uuringud teostatakse TÜ Eesti Mereinstituudi poolt. Uuringutega kaetakse sügavusvahemik 2 - 13 (20) m, mis annavad ülevaate Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastiku liigilisest koosseisust, arvukusest ja sesoonsest dünaamikast ning hinnangu ala looduskaitseliste väärtuste kohta kalastikku silmas pidades. Kuna paljude kalaliikide ruumilise paiknemise dünaamika sõltub veetemperatuurist, siis on kalastiku uuringute läbiviimine planeeritud kolme ossa: 2011.a. kevad, suvi ja sügis.

Tänaseks on läbi viidud kevadised kalastiku uuringud. Võrkudesse sattus väga palju lesta, nii et välja sai püütud väga suur kogus kala. Huvitavamaks leiuks olid kaks võikala nolguste magudes. Seda liiki on TÜ teadlased varem ainult paaril korral teiste kalade magudest leidnud.

Linnustiku rändeuuringuid teostab Eesti Ornitoloogiaühing. Rändevaatlused viiakse läbi 11-12 päevaste tsüklitena aprillis, mais, juulis, augustis, septembris ja oktoobris.

Tänaseks on esimesed kevadised rändevaatlused läbi viidud ja vaatluspiirkond on oodatult lindude rände nn. pudelikaela ala arktilistele partlastele nagu mustvaeras, aul, kirjuhahk ja mõnedele teistele liikidele nagu hahk, rohukoskel. Esimesel seitsmel vaatluspäeval aprilli alguses loendati kokku 66522 rändurit. Massilisemad rändajad on olnud mustvaeras ja aul. Kokku on linde loendatud aga ligi 60 liiki.

Esmakordselt viiakse mereala inventeerimise projekti raames läbi ka nahkhiirte uuringud selgitamaks, kas nahkhiired Hiiumaa rannikul kogunevad ja kas nad lahkuvad rannikult ka merele. Nahkhiirte uuringuid teostab Lauri Lutsar ning välitööd on planeeritud 2011.a. augustis-septembris.
Kõpu uuringute tulemusena koostatakse koondaruanne ja ettepanekud edasiste tegevuste osas 2012.a. veebruaris.

 

Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

Kõpu: vaated merele.

 

 

 

Vaatluspunkti ülespanek.

 

Tähelepanelikud vaatlejad.

 

 

 

Vaatluspäevik.

 

Algavad kalastiku välitööd, minnakse püüniseid vette laskma.

 

 

 

 

Püügilt tagasi. Iga kast sisaldab võrgujada kaladega, mis püütud kindlast piirkonnast ja sügavusest.

 

Lest.

 

Soe ja tuulevaikne ilm võimaldas kalu analüüsida õues.

 

Merivarblane, rinnauimede vahel asub iminapp, millega kinnitub merepõhjas kividele.

 

Emakalad.

 

 

 

 

 

Nolgus, levinud peamiselt Saare- ja Hiiumaa läänepoolsetes vetes ning Riia ja Soome lahe sügavamatel aladel.

 

Kammeljas, heaks lestast eristavaks tunnuseks on tunduvalt suurem suuava.

 

Lest.

 

 

Meripühvel esineb vähearvukalt enamasti vaid Läänemere avatud osaga piirnevas rannikumeres.

 

Tursk.

 

Euroopa Liidu Loodusdirektiivi teise lisa liik võldas esineb pea kõikjal Eesti rannikumeres.


Vimb, Kõpu piirkonnas juhuslik läbirändaja.