Läänemeres on erinevat tüüpi kaitsealasid. Osad neist on loodud suurte rahvusvaheliste organisatsioonide algatusel, nagu HELCOM-i Läänemere kaitsealad (BSPA) või BirdLife International-i rahvusvaheliselt tähtsad linnualad (IBA). Need alad on olulised kogu Läänemere jaoks. EL liikmesriikide poolt määratavad Natura 2000 merekaitsealad on järjekordne algatus, kaitsmaks mere ökosüsteeme. Riiklikel kaitsealadel on oluline roll merekeskkonna kaitsmisel.

Loodud kõige väärtuslikumates ja õrnemates piirkondades, tagavad need mere loodusväärtuste säilimise.
Kaitse aluseks on merekaitsealade võrgustik, mis on eriti oluline liikuvate loomarühmade jaoks, nagu linnud, mereimetajad ja kalad, eriti rändliikide puhul. Kui kaitstakse ainult talvituspiirkonda, aga mitte pesitsusalasid, võib liik ikkagi sattuda väljasuremisohtu. Samamoodi on seotud mõned rannikualad.

Kui Liivi laht on jääs, liiguvad muidu seal talvituvad linnud edasi Leedu rannikule. Sellisel juhul on soodsa seisundi tagamiseks oluline kaitsta mõlemaid alasid. Sel põhjusel ongi merekeskkonna kaitsel vajalik rahvusvaheline koostöö.

Kaitset vajavaid elupaigatüüpe

Karid

Karid on Läänemere idaosas tõenäoliselt kõige atraktiivsemad ja ökoloogiliselt tähtsamad elupaigad, kujutades endast tõelisi oaase, kus valitseb suur kalade, lindude, selgrootute ja taimede bioloogiline mitmekesisus.

Karid võivad olla bioloogilise (näiteks korallrifid) või geoloogilise päritoluga, nagu Läänemeres , kus karidena käsitletakse kiviseid merepõhjakõrgendikke ja ümbritsevast liivasest merepõhjast esilekerkivaid rahne.

Enamik karisid asub 2-20 meetri sügavusel. Sõltuvalt iga piirkonna konkreetsetest keskkonnatingimustest kujunevad neist välja unikaalsed moodustised ainuomase taimestiku ja loomastikuga. Siinsed levinuimad liigid on puna-, pruun- ja rohevetikad, põhja kinnituvad loomaliigid nagu karbid, merituped, sammalloomad, ent ka molluskid (Modiolus modiolus, Mytilus sp., Dreissena polymorpha), koorikloomad ja põhjakalad.

Karisid kasutab kudemispaigana enamik tööstusliku tähtsusega kalaliike. Siin asuvad molluskeid ja koorikloomi söövate sukelduvate lindude toitumiskohad. Karid meelitavad ligi ka kalu, kellele järgnevad hülged. Nii on karidel toiduahelas oluline roll.

Ulatuslik karidevöönd, kus leidub moreenseljandikke ning kivise, kruusa- ja liivapõhjaga lõike, algab Leedu vetes Klaipedast veidi põhja pool ning ulatub Pērkoneni Lätis. Karisid ja kivise põhjaga lõike võib leida ka mujal Läänemere idaosas, näiteks Hiiumaa ja Saaremaa lähedal, Riia lahes jne, ent peamiselt koosneb merepõhi siin liiva, kruusa ja kivide segust.

Kokku võtavad karid Läänemere idaosas enda alla rohkem kui 8000 km², mis on peaaegu pool Riia lahe suurusest. Karide hävimisel võib kogu ökosüsteem kokku variseda.

Väikesaared ja laiud

Läänemere väikesaared ja laiud ei ole päris mereelupaigad, kuna ulatuvad üle merepinna. Kuid nad on olulised mereimetajate ja lindude jaoks.

Väikesaartel ja laidudel pole tavaliselt inimasustust, kuid hülged kasutavad neid puhke- ja poegimispaikadena. Aladel, kus hülged on levinud, ei ole puhkavate hüljestega kaetud laiud väga haruldane vaatepilt.

Laiud sobivad pesitsus- ja sulgimispaikadeks ka lindudele, kuna seal on nad paremini kaitstud inimeste ja röövloomade häirimise eest. Saarel võib elada üks liik või ka mitu eri liiki koos.

Allikas: Läänemere idaosa portaal www.visitbalticsea.net