Toeta ELFiTegutse!Online pood
Kontakt ELF Youtube's ELF Facebookis
Avaleht » ELFi teemad » Meri » Läänemere kaitse » Naftareostus » Vabatahtlikud
Vabatahtlikest Prindi
naftalinnud

Tule vabatahtlikuks! Registreerumiseks saada kiri aadressile See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. , lähemalt uuri siit. Pakume vabatahtlikele regulaarseid koolitusi naftareostuste likvideerimise ning naftase eluslooduse pääste alal.  Samuti on koostöös Päästeametiga alates 2008. aastast käivitunud koolitused abipäästjatele metsatulekahjude kustutamiseks. Koolituste toimumisest teavitame oma kodulehe ning vabatahtlike postiloendi kaudu.

Oleme vajaduse korral vabatahtlike kokkukutsumiseks juurutanud SMS- ning e-mail teavitussüsteemi, mis võimaldab operatiivselt vabatahtlikele õnnetusest ja abivajadusest teada anda.

Sellega seoses on siin kohane välja tuua väike palve tarmukatele appitõttajatele. Mingi sündmuse puhkemine, mis eeldab hulga vabatahtlike osavõttu, tähendab ulatusliku masinavärgi käivitumist ja suurte infohulkadega manipuleerimist. Seega kui Sind, kulla vabatahtlik, on teavitatud, et seal ja seal on toimunud selline ja selline naftareostus ja/või metsatulekahju ning vajatakse Sinu abi, siis palun ära vasta Sind teavitavale SMS-le või E-Mailile veel lisaküsimustega, a`la "millal ja kuhu tulla?" ja "kas hiljem ei saa tulla?" Teavitavad SMS-d ja E-Mailid saadetakse välja automaatselt vastavate rakenduste poolt ja sadade kaupa. Seepärast on väga raske sellistele teavituskirjadele saabuvatele üksikutele lisaküsimustele vastata, eriti arvestades, et mingi kriisi puhkedes on niigi palju tegemist. Seega, ideaalne vastus kutsele oleks lihtne ja konreetne, "mina see ja see, saan tulla sellel ja sellel kuupäeval nii ja niikauaks ajaks". Ja NIMI ALLA. See nime allapanek on ka üks väga oluline seik selle asja juures. Kui ikka infohulgad väga suureks lähevad ja kriis ka on, siis teadmine, et kes mida ütles ja selle leidmine vähendavad stressi hulka jõudsalt.
Nii, et konreetne vastus ja nimi alla. Ja kui ei saa tulla, siis pole vaja sellest eraldi teavitada, see tekitab ainult asjatut infomüra.


Vabatahtlike õigustest


Kui vabatahtlik ilmub sündmuskohale, siis tema esmane hool olgu ennast vastavas punktis registreerida. Selleks on olemas spetsiaalne dokument (Päästetööde tööohutusjuhend vabatahtlikele metsa- ja pinnasetulekahjudel 12.06.2007 nr 74.pdf ),
milles tutvustatakse saabujale tema õigusi ja kohustusi.

Kui vabatahtlik on  selliselt registreeritud laienevad talle päästeteenistujate õigused, millest olulisim on kindlasti sotsiaalsed garantiid vigastuste või hukkumise korral (Päästeseadus §34).
Lisaks saab selliselt registreeritud inimene garanteeritult sündmuskohal süüa (Päästeseadus §33).

Ja veel. Mingil juhul ei tohi unustada ennast sündmuskohalt välja registreerimast. Vastasel juhul otsivad paljud niigi väsinud inimesed kedagi, kes polegi kadunud. Tegelikult võiksid nad samal ajal midagi palju vajalikumat teha.

Tausta


Juba 2006. aasta naftaõnnetused kinnitasid selgelt, et vabatahtlike töö ja kodanikuühenduste valmisolek toimida ühiskonna huvides (ja sageli ka riigi eest) on piisav.  Vabatahtlikkuse osa kasv on üheks väheseks julgustavaks märgiks Eesti tärkavast kodanikuühiskonnast.

neleLoomulikult on kriisidega toimetulekul otsustav osa riigil. Vabatahtlikud elavad ju ka omaenese elu. Vabatahtlik võiks pühendada ühiskonna huve silmas pidamiseks oma aega ehk sellele, et olla valmis korjama kokku naftajääke mererannalt, päästma inimesi ning loomi/linde inimese enda põhjustet hädade eest ja ehk muudki. Suutma anda esmaabi, leevendada paanikat, tõrjuda tuld.
Ta on valmis selle vabatahtlikult selgeks õppima, kuid kindlasti pole ta valmis oma tegusa elu igal hetkel priilt sinnapaika jätma muud tööd ja tasuta minema asjatundjana untsuläinut korda sättima. Tööandja võib olla mõistev korra-kaks, kuid kindlasti ei enamat. Häda muidugi mobiliseerib: 2006. aasta talvise looderanniku naftareostuse likvideerimiseks ning linnupäästetöödeks annetati Eestimaa Looduse Fondile üle poole miljoni krooni. Häda ühendab, kuid pidev häda muudab ükskõikseks - nii tulekski kaaluda vabatahtlikul väljaõppel põhinevat, kuid nii väljakutsetes kui töös tasustatud vabatahtlikel asjatundjatel põhinevat päästesüsteemi.

Eestimaa Looduse Fond on koostöös riigiga sellist süsteemi ka looma hakanud ning koolitatud on 500 naftatõrjeks suutlikku vabatahtlikku.  Neile vabatahtlikele on tagatud tasemel kaitse- ja töövahendid ning loodud on vabatahtlike kiiret koondamist võimaldav võrgustik.

Tegelikkuses oleme vist jõudnud juba niikaugele, et nii mõnedki seni riigi funktsioonid võiksid olla siirdatud vabaühendustele - looduskaitses on olukord tõesti nii ning kogukonnapõhine loodushoid võiks paljudel puhkudel anda paremaid tulemusi kui riiklik ja tsentraliseeritud tegevus.



P.S. Kuigi selline võimalus on kõigi jõupingutustega miinimumini viidud, ei tee siiski paha
omandada lisainfot hukkumise või vigastustega seotud toimingute kohta veel sellisest dokumendist:"Päästeteenistuja ja päästetöödel rakendatud isikute hukkumise, surma, püsivalt või osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstavate toetuste ja kulude arvutamise, määramise ja maksmisekord". Dokument on elektroonilisel kujul siin: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12934752