Kui rannas värvub vesi rohekaks, pruunikaks või koguni punakaks, siis sisaldab see massiliselt vetikaid. Vetikate massesinemist nimetatakse ka vee õitsemiseks. Massiliselt esinevad vetikad võivad katta suuri alasid järvel ja merel. Kuid see nähtus võib olla ka lokaalne, näiteks vaid ühes lahesopis.

Võib arvata, et tegu on sinivetikatega, kui:

• On juuli või august

• Vesi on värvunud kollakas-roheliseks tänu silmaga nähtavate "helvestele"

• Vesi ja kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga

• Värviandja on nii väikeste mõõtmetega, et ei püsi näiteks vette pistetud oksal

• Veel on kopituse lõhn

• Pooled sinivetikatest on mürgised ja võivad ohustada tervist!

Sinivetikatest tingitud mürgituse tunnused:

• Naha ja silmade punetus

• Halb enesetunne ja kõhulahtisus

• Palavik, nohu ja köha

• Lihasevalud

• Huulte kipitamine ja pragunemine

• Tasakaaluhäired

• Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripiga. Mürgituse saanutel on sageli ka naha- ja silmaärritusi

Veidi sinivetikaid sisaldavas vees võib ujuda, kui vett mitte alla neelata ning kui pole soodumust allergilistele reaktsioonidele. Väikelastel võivad ilmneda tervisehäired juba vähesest kogusest mürgisest vetikaveest.

Ka koduloomad võivad sinivetikaid sisaldavat vett juues saada mürgituse. Näiteks koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist.

Sinivetikamürgid ei lagune isegi keetmisel. Seega ei soovitata sinivetikaid sisaldavat vett üldse kasutada.

Kui olete kokku puutunud sinivetikaid sisaldava veega, tuleb see kehalt ja eriti silmadest puhta veega ära loputada, kui vetikaid sisaldavat vett on alla neelatud, tuleks püüda see võimalikult kiiresti välja oksendada; võtta võib ka söetablette.

Jäta meelde!

• Vesi, milles on palju sinivetikaid, võib olla mürgine.

• Ujumine ja veepritsmed võivad põhjustada allergiat, silmade kipitust ja nohu või halba enesetunnet.

• Tugeva vee õitsengu ajal ära luba lapsi ja koduloomi randa.

• Ära joo sinivetikavett.

• Ära uju vees, kus on palju sinivetikaid.

• Ära kasuta sinivetikavett pesupesemiseks ega leiliviskamiseks.

Loe sinivetikatest ehk tsüanobakteritest pikemalt: http://www.tervisekaitse.ee/documents/vesi/suplusvesi/Sinivetikad.pdf

Sinivetikate esinemise kohta Läänemerel leiab põhjalikumat teavet Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehelt: http://www.smhi.se/cmp/jsp/polopoly.jsp?d=7826&l=en

Loe Läänemere uudisteportaali: http://www.itameriportaali.fi/et_EE/

Läänemere uudisteportaalist leiad värskele Läänemere-teabele lisaks selget ja mitmekülgset informatsiooni Läänemere kohta.

Läänemereportaal on Soome Mereuurimise Instituudi poolt välja töötatud ja toimetatud Itämeriportaali eestikeelne versioon, mida oktoobrini 2005 toimetas MTÜ Hoia Eesti Merd. Toimetajate soov teha portaali materjalid kättesaadavaks ka eesti keeles ning tutvustada Eestis läbiviidavaid mereuuringuid jäi piisava toetuseta nii rahastajate kui uurijate hulgas. Soomes valmistavad materjale ette peale Soome Mereuurimise Instituudi ka muud osalised, näiteks piirkondlikud keskkonnakeskused ja Soome Keskkonnakeskus.