Kas sina oled näinud oravat? Aga lendoravat? Kas sa üldse tead, et Eestis leidub lendoravaid?
Lendorav on tavalisest oravast väiksem, tal on kohev pruunikas-hallikas kasukas, tänu millele sulab ta ideaalselt kokku haava koore värvusega ning võib jääda seega kogenematule silmale kergesti märkamatuks.
Haab ongi lendoravale üks sobivamaid puid. Vanemates haabades leiduvad õõnsused on sobivad pesitsuspaigad, eriti hea on, kui sobivat pesapuud ümbritsevad kuused, millesse on end vaenlaste eest hea ära peita. Kui lendorav on endale sobiva kodu leidnud, siis enamasti ta sinna ka jääb. Nende paigatruudus väljendub umbes poolesajameetrises tegutsemisraadiuses – pesapuust nad kaugele minna ei armasta.
Ehk oled sa kuulnud, et lendorav on ohustatud liikide nimekirjas ning riikliku kaitse all. Inimesed ohustavad lendorava püsimajäämist just raietöödega – lageraielangid hävitavad loomale sobivaid elamistingimusi. Kuna aga teda on raske märgata, siis võib olla, et nende olemasolust ei teatagi – ja hävitatakse teadmatuse tõttu lendoravate elupaik.
Lendorava on Eestimaa Looduse Fond valinud oma vapiloomaks. ELF on juba 1991. aastast tegutsenud selles suunas, et tagada lendorava levikust parem ülevaade ning nende loomade säilimine.
Kui praegu on sul veel lootust haavikusse jalutama minnes ja õige krõbina peale reageerides lendoravat märgata, siis mõne aja pärast võib juhtuda, et lendorav kaob. Selle jaoks ongi vajalikud uuringud, nende elupaikade kaardistamine ja inimeste teavitamine. Vajalikud metsad tuleb lendorava jaoks säilitada.
Väike filmilõik lendoravast. (Video on tehtud 4. augustil 2007 Ida-Virumaal Oonurmes. Tegemist on noore umbes 1,5 kuni 2 kuu vanuse loomaga, kes maailma avastamas. Filminud Uudo Timm):