Nugiste arvukus on väga kõrge ning on oluliselt mõjutamas tema saakloomadeks olevate lendoravate ja kaitsealuste lindude arvukust. Kuna inimtegevus on rikkunud suures osas loodusliku tasakaalu on jahimees jäämas üheks oluliseks nugise arvukuse reguleerijaks.
Karusnahahindade madala taseme tõttu puudub jahimeestel huvi nugiseid küttida. Samuti ei olda enam kursis efektiivsete nugisejahi võtetega.

Nugise küttimist toetava projekti algtõuke andsid 2007. aasta  lendoravate raadiotelemeetrilised uuringud. Raadiomärgistatud lendoravate surma põhjustest oli ülekaalukalt kõige sagedasem nende langemine nugiste saagiks. Nugise arvukuse reguleerimist lendoravate elupaikades näeb ette ühe võimaliku kaitsetegevusena ka 2007. aastal kinnitatud tegevuskava lendorava kaitse korraldamiseks.

Teisalt kuulub metsnugis, kui Euroopas idapoolse levikuga liik, ka ise Loodusdirektiivi V lisasse. Direktiivi lisadesse kantud liikide kohta on aga liikmesriikidel kohustus esitada perioodilisi ülevaateid nende asurkondade seisundist. Eestis puudub praktiliselt igasugune värskem teave metsnugise asurkonna kohta, mis on vajalik loodusdirektiivi kohase ülevaate koostamiseks. Nii täidab antud projekt korraga kahte ülesannet: vähendada ohtu lendoravatele ja koguda teavet metsnugise asurkonna kohta.

Varasematel aegadel, kui nugise nahk oli hinnas, oli pea kõikjal ka nugisekütte. Viimasel ajal aga on jahimeeste hulgas vaid üksikuid, kes nugisele jahti peavad. Väga vähe on nugisekütte nooremate jahimeeste hulgas. 2007. aastal läbi viidud nugise küttimise toetamise pilootprojekt, näitas selgesti, et Virumaal on vaid üksikuid jahimehi, kes nugiseid kütivad. Lumeta perioodil on nugiste leidmine ilma koerata väga raske. Samas ei ole enam ka õpetatud koeri nugisele jahti pidama. Teiseks võimalikuks meetodiks nugiseid küttida, on neid püüda lõksudega. Lõksupüük on Eestis aga veelgi vähem harrastatav jahiviis. Tutvustamaks võimalikke lõksutüüpe ja jagamaks kogemusi lõksude ülesseadmiseks, viis projekti tutvustaval teabepäeval vastava koolituse läbi hr Vahur Sepp Jõgevamaalt.

Lendorava elupaikades on oht, et nugisele ülesseatud lõksudesse võivad sattuda ka lendoravad. Selle riski vähendamiseks otsustati, et lendoravate teadaolevates leiukohtades saab kasutada vaid eluspüügilõkse. Tehes hinnaarvestusi, leiti et odavam on eluspüügilõksud valmistada siin Eestis kohapeal kui osta neid näiteks Soomest. Seetõttu telliti kokku 70 lõksu, mis siis neid soovivatele jahimeestele projekti ajaks kasutada antakse.

Kütitud nugiste lihakehad kogutakse kokku ja antakse edasisteks uuringuteks üle Metsakaitse ja -uuenduskeskusele, sh võetakse  neilt proovid geneetilisteks uuringuteks.

Pilte Oonurmes peetud õppepäevalt

Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute keskus

Lisainfo:

Uudo Timm