Viimased uudised
| Suurupi |
 |
|
18. ja 19. oktoobril 2008 tegid metsafirma OÜ Corporant töötajad maaüksuse omaniku Balti Finantseerimisasutuse ASi tellimusel seaduste puudulikkust ja keskkonnaministeeriumi vastuolulist käitumist kasutades Suurupis alles loomisel oleval looduskaitsealal raiet. Seda just väärtuslikel aladel, kus on ekspertiisi kohaselt Euroopa mõistes tähtsaid kooslusi ja loomaliike. Ehkki keskkonnaminister Jaanus Tamkivi andis teada, et allkirjastas käskkirja, millega peatatakse metsateatiste kehtivus, jätkasid OÜ Corporant töötajad puude langetamist. Metsatöölised jätkasid metsa mahavõtmist hoolimata sellest, et neile teatati, et ministeerium raieloa peatas. Enne politsei ja keskkonnainspektsiooni sündmuskohale jõudmist üritasid looduskaitsjad toimuvat takistada, kuid töötav harvester sundis nad taganema. Loodusele tekitatud kahju ei väära siiski Suurupisse looduskaitseala loomist. Euroopa Liidu väärtustatud elupaikadest on Suurupis esindatud järgnevad: püsitaimestikuga kivirannad, merele avatud pankrannad, väikesaared, rannaniidud, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, lubjakivipaljandid, vanad loodusmetsad, puiskarjamaad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning pangametsad. Euroopa tähtsusega liikidest elab Suurupis vasakkeermene pisitigu, samuti leidub siin mitmeid Eestis kaitstavaid taime- ja loomaliike. Veel pilte Suurupist: http://pilt.delfi.ee/album/45305/ Seonduvaid materjale: Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring (pdf - fail) Väljavõtteid: /.../ Harku valla rohevõrgustiku planeerimine on igati põhjendatud arvestades, et valla metsasus on 36-40%, mis jääb juba fragmenteerumise mõjude oluliseks muutumise piirile (30%) väga lähedale. Arvestades, et looduslike alade fragmenteerumine hakkab elustiku liikumist mõjutama hiljemalt alates sellest, kui maastikuüksuse metsasus langeb alla 50%, siis ongi täna viimane aeg tagada olemasolevate rohestruktuuride säilimine ja vajadusel taastamine. Tulenevalt Harku valla asendist Tallinna külje alla ja sellest tulenevast valglinnastumisest ning valla põhjaveevarude kehvast kaitstusest, siis on kõikide, eriti valla idaossa jäävate rohealade keskne funktsioon toimida inimesele vajalike ressursside (hapnik, vesi) taastootjana ja linnast lähtuva saaste ning reostuse puhverdaja ning puhastajana. /.../ /.../ Harku rohevõrgustiku selgroog on valla keskosa läbivad massiivid, millede terviklikkuse hoidmine peab olema esimene prioriteet. Eelkõige tähendab see Sõrve, Vääna-Jõesuu, Türisalu-Vääna-Humala ja Suurupi massiivide terviklikkuse tagamist ja nendevaheliste liikumiskoridoride säilitamist. /.../ /.../ Türisalu- Suurupi- Ninamaa-Muraste- Rannamõisa kaitsealad ja mereäärne koridor Kogu Harku valla üks olulisemaid rohekoridore on piki rannikut kulgev roheline vöönd, mis kohati on liitunud mereäärsete kaitsealadega ja toimib nii koridori kui tuumalana. Koridoris paiknevad tuumalad on: Türisalu kaitseala– moodustati 1991. aastal eeskätt selleks, et kaitsta omapäraseid põõsasmarana looalasid seal kasvavate haruldaste taimedega ning Türisalu panka. Suurupi planeeritava kaitseala piirid. Suurupi - Viti piirkonnas arvestab rohevõrgustiku piir Suurupi kavandatava kaitseala piiri Harjumaa keskkonnateenistuses olevate andmete (2007.a. august) alusel. Suurupi kaitseala tahetakse luua üle-euroopalise tähtsusega metsaelupaikade kaitseks. Muraste kaitseala on loodud pangametsade kaitseks. Rannamõisa kaitseala on loodud panga- ja loometsade kaitseks. /.../ /.../ Orava koridor Orava koridor on Sõrve metsamassiivi ja Suurupi massiivi ühendav koridor, mille peamiseks funktsiooniks on tagada elustiku liikumisvõimalused. Koridor on küllaltki pikk ja asub enamuses suhteliselt avatud maastikul, mistõttu selle kvaliteet suurulukite jaoks pole väga hea. Koridori ehitatud majade mõjutsoonid katavad juba kogu koridori täies ulatuses ja lisaks ristub koridoriga ka väga suure liiklustihedusega maantee. Sellest hoolimata teadaolevalt suurulukid seda koridori mööda siiski veel liiguvad. See on ka ainus suurem looduslik roheala, mida mööda loomad üldse saavad liikuda Suurupi massiivi ja sealt edasi, kas ida või põhja suunas mere äärde. Koridori tuleks elamute ehitamine välistada, et koridori kvaliteet ei langeks veelgi. Eriti oluline on vältida elamutest tuleneva mõju suurenemist koridori loode otsas, kus on väga kitsas klindist alla laskuv loomarada, mida mööda suuremad selgroogsed saavad Suurupi massiivi. /.../ |
© Copyright 1993-2012 Eestimaa Looduse Fond (ELF). Kõik õigused kaitstud. 
Kodulehe valmistamist on toetanud EL.
