Vääriselupaiku tutvustav plakat pdf formaadis:  Vääriselupaik (PDF)

Metsa vääriselupaik on põlismetsaliikide kodu. Vääriselupaigas kasvab jämedaid või väga vanu puid, leidub surevaid ja kuivanud tüvesid ning puutüükaid, metsa all lamab palju jämedat kõdupuitu. Vääriselupaik võib olla killuke kunagisest põlismetsast või põlismetsale sarnanev vana mets, aga ka põline puisniit või puiskarjamaa või hoopis üksik puuhiid.

Puidu saamiseks metsa majandades raiutakse haiged ja kuivanud puud ning raieks sobiva jämedusega puud maha enne, kui nad jõuavad loomulikult raugastuda ja surra. Seetõttu ei leia põlismetsadele omased linnud, loomad, seened, samblikud, samblad ja putukad majandatud metsast sobivaid elupaiku ja me tunneme neid kui ohustatud ja haruldasi liike.

Metsa vääriselupaigad on põlismetsaliikide varjupaigad majandatud metsade vahel. Nad kaitsevad põlist loodust ja tuletavad meile meelde, et mets pole ainult puiduressurss. Põlismetsa ja vääriselupaiga raiumisel hävitame nende elupaiku ja lõpuks hävivad ka põlismetsaliigid.Vääriselupaigad on metsaomanike eriliselt elurikas pärandvara. Tänased omanikud saavad seda hoida, pärandada ja metsa raiumata jättes ka juurde luua.

 Tahad teada, kas sinu metsas on vääriselupaik või leiad metsast paiga, kus on palju võimsaid puid ja jämedaid lamapuid?

Küsi kohaliku keskkonnateenistuse metsaspetsialistilt, vaata Metsaregistrist (http://register.metsad.ee/avalik/), võib-olla on see kirjas ka metsamajandamiskavas ja külasta viitekogu ja galeriid aadressil www.elfond.ee/vep , võib-olla pole seda vääriselupaika veel kirjeldatud ega registreeritud.

Pöördu kohaliku keskkonnateenistuse metsaspetsialisti poole, kes korraldab koostöös Erametsakeskusega vastava lepingu sõlmimise

Loe ka: Vääriselupaikade olemi muudatused aastatel 2003-2008 Vara jaTartu valla näitel (pdf -fail)

Vääriselupaiga lepingu sõlmimine

Vääriselupaik (VEP) on vähima negatiivse mõjuga metsaala, kus suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohu alte, haruldasi või tähelepanu vajavaid kasvukohtadega kitsalt kohastunud liike. Vääriselupaiga mõiste ja kaitsemeetmed tulevad metsaseadusest, keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrusest nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend” ja 14.03.2007 määrusest nr 22 „Erametsanduse toetamise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, vääriselupaiga kaitseks kinnisasja koormamise tingimused ning toetuse tagasinõudmise kord”

Vääriselupaiku võivad välja valida ja olemasolevates vääriselupaikades muudatusi teha isikud, kes on läbinud Keskkonnaministeeriumi korraldatud vääriselupaiga väljavaliku kursuse ja omandanud sellekohase tunnistuse.

1. Kuidas sõlmida lepingut?

Kui metsaomanik on teadlik, et tema metsamaal on inventeeritud ja registreeritud VEP, siis peab pöörduma kohaliku keskkonnateenistuse poole (KKT kontrollib vääriselupaiga olemasolu ja arvutab vastava programmi alusel metsast saamata jääva tulu (=kasvava metsa väärtus-raietööd-väljavedu jne). Saamata jääva tulu arvutamiseks on vaja kehtivaid metsa inventeerimisandmeid, andmete puudumisel tellib need riik. Saadud summale ongi võimalik sõlmida vääriselupaiga kaitseleping. Metsa majandamisest loobumisel saamata jääv tulu makstakse välja 20 aasta jooksul võrdsete osadena.


Kui metsaomanik on rahul saadava kompensatsiooniga ning on nõus lepingut sõlmima, edastab KKT SA Erametsakeskusele vajalikud dokumendid: akti, mis sisaldab vääriselupaiga ja selle omaniku andmeid, kontrollakti ja vääriselupaiga asukohta iseloomustava kaardi (määratud ministri määrusega). Erametsakeskus vaatab, et oleks olemas kõik lepingu sõlmimiseks vajaminevad andmed ja edastab dokumendid omaniku elukohajärgsesse notaribüroosse, va juhul kui omanik soovib teisiti.




Tuginedes 14.03.2007 keskkonnaministri määrusele nr 22 koostab notar lepingu. Erametsakeskuse esindaja võtab metsaomanikuga ühendust ning lepib lepingu sõlmimiseks kokku sobiva aja.

Lepingu sõlmimisel osaleb metsaomanik ja Erametsakeskuse esindaja ning vajadusel teised lepingut puudutatavad isikud. Kõik lepingus olevad tingimused on määratletud keskkonnaministri määrusega nr 22. Näiteks on keelatud vääriselupaigas metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied keskkonnateenistuse nõusolekul, metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, samuti telkimine ja lõkketegemine. Lepingu rikkumisel tuleb lepingut rikkunud osapoolel tagastada saadud tulu ning tasuda leppetrahv.

2. Kuidas teavitatakse metsaomanikku?

Keskkonnateenistuste metsaspetsialistid teavitavad metsaomanikke jooksvalt vääriselupaiga olemasolust tema metsas ning pakuvad raiele alternatiivset vabatahtliku kaitse võimalust.

Teine võimalus teada saada VEPi olemasolust on metsakaitse-ja metsauuenduskeskuse veebilehelt http://register.metsad.ee/avalik/, samuti võib küsimustega pöörduda SA Erametsakeskuse, metsakonsulendi või keskkonnateenistuse poole!

3. Palju on VEP praeguseks kaardistatud ja palju on lepinguid?

Vääriselupaiku on registreeritud 8600 tk ca 22000 hektaril, sellest eramaal 2111 tk 5100 hektaril, riigimaal 5275 tk ca 14000 ha ja selguseta aladel 1214 tk ca 4143 ha.

Esimesed lepingud sõlmiti 2001 - 2002 aastal, kui lõppes vääriselupaikade üle-eestiline inventuur, siis 2004. aastal ja uuesti alates 2006. aastast.

Hetkel on kehtivaid lepinguid 185 tk 451,85 hektaril, millest 2007. aastal sõlmiti 34 lepingut 89,85 hektaril.



Kampaaniat finantseerib SA Keskkonnainvesteeringute Keskus


















'