Suur osa Eesti vääriselupaikadest on raietega kahjustatud

Avaleht » ELFi teemad » Mets » Metsade kaitse » Vääriselupaik » Suur osa Eesti vääriselupaikadest on raietega kahjustatud

Suur osa Eesti vääriselupaikadest on raietega kahjustatud

ELFi metsaspetsialisti Kaupo Kohvi ettekanne Eesti vääriselupaikadest (ettekanne on inglise keeles).

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on aastaid rääkinud vääriselupaikade (VEP) kaitse korraldamise parandamise vajadusest ja kutsunud üles ka metsafirmasid sellega ühinema.

ELFi metsaspetsialist Kaupo Kohv ja TÜ teadur Anneli Palo analüüsisid viimase 10 aasta jooksul Eesti vääriselupaikade olemis toimunud muutusi. Kasutades Maa-ameti ortofotosid vaadati üle kõik tulundusmetsas paiknevad vääriselupaigad ja registreeriti neis tehtud raied. Uuringust ilmnes, et 6,1% kõikidest vääriselupaikadest olid vähemalt osaliselt lagedaks raiutud. Sealjuures oli riigile kuuluvatest vääriselupaikades asuvatest metsadest raiest mõjutatud 2,3% ja erametsades 6,2%. Lisaks ilmnes , et 23,3% vääriselupaikadest on raiete tõttu avatud servaefektile, mis paljude vääriselupaikade puhul tähendab sisuliselt ka neis elavate haruldaste ja ohustatud liikide seisundi olulist halvenemist kui mitte hukkumist.

Uuringu tulemused kanti esmakordselt ette Eesti looduskaitse 100 juubelile pühendatud rahvusvahelisel teaduskonverentsil. Ettekannne pdf-kujul: pdf_button

How are Estonian woodland key habitats managed - what has remained and how are they protected?.pdf (PDF)

Vääriselupaik on koht, kus tõenäosus haruldaste ja ohustatud liikide esinemiseks on suurem kui ümbritsevas majandatavas metsas. Vääriselupaikade üle-eestiline inventuur viidi läbi aastatel 1999 - 2002. Selle käigus leiti, et vaid 1% Eesti tulundusmetsadest vastab vääriselupaiga kriteeriumitele. Keskmine vääriselupaiga suurus on ca 3 ha. Erametsades registreeriti 2111 vääriselupaika. (Vaata vääriselupaikade galeriid siit )

Riigimetsas olevad vääriselupaigad on kaitstud vastavalt RMK-le omistatud FSC säästva metsamajandamise sertifikaadile ja ministri käskkirjale. Erametsades toimub vääriselupaikade säilitamine riigi ja omaniku vahel sõlmitavate vabatahtlike lepingute alusel. Vajadus vääriselupaikade kaitseks on suur. Juba ELFi 2006. aastal toimunud inventuur näitas, et aastatel 2002-2005 hävis raiete käigus kokku 6% vääriselupaikadest ja eksperdid hindavad, et alates 1999 aastast kuni 2006 aastani on hävinud ligikaudu 15% vääriselupaikadest.

Et kaitsta looduskaitseliselt kõige väärtuslikumat osa Eesti metsadest, vajame me kõigi ühist pingutust.