Sätestada üldise eesmärgina:

Eesti metsi majandatakse sellisel määral, tempos ja meetoditega, mis tagab Eesti metsamaastikule omaste looduslike liikide elujõuliste populatsioonide säilimise.

I Vanade loodusmetsade elurikkuse säilimine

Probleem nr 1

Olemasolev rangelt kaitstavate metsade võrgustik vanade loodusmetsade elustiku kaitseks ei ole tüpoloogiliselt esinduslik, vajakud on laane-, salu- ja soovikumetsade tüübirühmades.

Eesmärk

Likvideerida range kaitsega metsade esinduslikkuse vajakud.

Ettepanekud

1) Korraldada kaitse viisil, mis lubab range kaitse rakendamist Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpidele, mis paiknevad hoiualadel (ca 5124ha) ja kaitsealade ning püsielupaikade piiranguvööndites ( 12521ha).
2) Väljaspool kaitsealasid tuleb võtta täiendavalt kaitse alla metsasid, kus on säilinud looduslähedasi või looduslikke metsamassiive või kuhu on kontsentreerunud haruldaste ja ohustatud liikide elupaigad.
3) Täiendavad range kaitsega metsaalad peavad eelistatult asuma riigile kuuluval maal.

Probleem nr. 2

Ei ole tagatud olemasolevate kõrge loodusväärtustega metsade säilimine.

Eesmärk

Tagada olemasolevate kõrge loodusväärtusega metsade kaitse.

Ettepanekud

1) Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide ühtse majandamise tagamiseks on vajalik majandamisjuhiste kinnitamine võimalikult kõrgel ametkondlikul tasandil
2) Kaitsealade piiranguvööndite metsade majandamine peab muutuma paindlikumaks ja võimaldama piiranguvööndis väärtuslike metsaosade säilitamist raskendamata seejuures ülejäänud metsade majandamist.
3) VEP kaitse piiranguvööndites tuleb tagada sõltumata omandivormist (3261,6 ha) ja VEP pindalast.’
4) Integreerida vääriselupaiga kaitsekontseptsioon senisest paremini Looduskaitseseaduses kehtestatud kaitsevõimalustega ning nendest lähtuvate rahaliste kompensatsioonidega.
5) Metsaregistris paiknev vääriselupaikade andmebaas tuleb korrastada, et see kirjeldaks reaalset olukorda. Samuti tuleb korraldada registri pidev uuendamine.
6) Inventeerida jätkuvalt riigiomandis olevate õigusvastaselt võõrandatud maade metsad väljaspool kaitsealasid ja teha ettepanekud täiendavate kaitsealade moodustamiseks ja välistada VEP-dega metsade müük.
7) Suurendada metsakorraldajate teadlikkust ja oskusi kõrge loodusväärtusega metsade ära tundmiseks.

II Majandatavates metsades elurikkuse hoidmine

Probleem nr 3

Eesti metsade struktuur ja liigiline koosseis on vaesunud - puudu on suuremõõtmelistest elus- ja surnud puudest ning laialehistest puudest (tamm, saar, pärn jne).

Eesmärk

Tagada majandatavates metsades piisaval hulgal suurte puude ja suurediameetrilise surnud puidu säilimine ning luua soodsad tingimused laialehiste puude osakaalu suurenemiseks metsades.

Ettepanekud

Surnud puud ja säilikpuud

1) Tuleb suurendada raielankidele jäetavate säilikpuude (elusate puude) arvu.
2) Tellida uuring kasvukohatüübist lähtuvate minimaalsete surnud puidu koguste määratlemiseks majandatavates metsades ning viia vastavad nõuded metsamajandamise eeskirja.
3) Kändude juurimise suhtes kujundada seisukoht peale vastavasisuliste uuringute valmimist, kuid kindlasti piirata raiejäätmete ja kändude kogumine pohla kasvukohaüübis.
4) Tõsta teadlikkust metsamajandajate hulgas, et säilikpuid jäetaks lankidel grupiti ning, et nad pööraksid erilist tähelepanu tuulekindlamatele ja elustiku jaoks väärtuslikematele puuliikidele.
5) Metsanduslike keskkonnatoetuste puhul tuleb ühe meetmena rakendada laialehiste puuliikide istutamise toetamist.

Probleem nr. 4

Metsamaa kuivendamise planeerimine ei toimu loodusväärtusi piisavalt arvestades

Eesmärk

Riik ei toeta uute alade kuivendamist mullatingimuste parandamise eesmärgil ja kuivendussüsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine peab toimuma veel säilinud märgalasid ja vooluveekogusid kahjustamata.

Ettepanekud

1) Maaparandusseadusesse tuleb viia sätted, mis nõuavad uute objektide planeerimisel ning rekonstrueeritavate objektide puhul settetiikide jt kuivenduse negatiivset mõju leevendavate võtete kasutamist enne eesvoolude suubumist looduslikesse veekogudesse.
2) Maaparandussüsteemide ehituslubade taotlemine ja väljastamine peab hakkama toimuma läbi Keskkonnaameti, kus on kompetents erinevate kuivendusega kaasnevate keskkonnaaspektide tasakaalustatud hindamiseks.

Probleem nr. 5

Metsakorralduslikud meetmed ei aita täna piisavalt kaasa metsade elurikkuse hoidmisele

Eesmärk

Metsakorralduse käigus kogutav info on aluseks erinevatel tasanditel metsamajandamise suunamiseks ja tagatakse erinevate metsatüüpide ning arenguklasside proportsionaalne esindatus metsamaastikul.

Ettepanekud

1. Erinevate infoallikate (SMI, tavametsakorraldus, metsateatiste register, läbiviidud majandustegevuste ülevaateandmed - mitmeotstarbelised auditid, kaitsekorralduskavad, üldplaneeringud jne) integreeritud analüüs otsustusprotsessis.
2. Mõistete raiering ja raievanus selge lahutamine ning „seisukorrajärgse raie" mõiste taaskehtestamine koos sellest tuleneva regulatsiooniga.
3. Metsandusliku, sealhulgas metsakorraldusliku, regionaaltasandilise analüüsi ja langiarvutuse juurutamine.
4. Tugeva, ametkondlikest huvidest sõltumatu analüüsimeeskonna moodustamine metsakorralduse valdkonnas.

III Haruldased ja ohustatud liigid

Probleem nr 6

Eesti metsades elab 740 ohustatud ja haruldast liiki.

Eesmärk

Metsamajandamise tõttu ohustatud liikide arv Eestis hakkab vähenema

Ettepanekud

1) Andmeedastuse tõhustamine (sh Punasesse Nimestikku kuuluvate liikide puhul), et leiukohtade andmed kindlasti jõuaks Keskkonnaregistrisse.
2) Täiustada töökorraldust uute andmete lisandumisel konkreetse alaga seotud varem väljastatud kooskõlastuste ja nendega esitatud tingimuste läbivaatamiseks ning vajadusel muutmiseks /tühistamiseks.
3) Majandamiseks selgete raamide loomine kaitstavate liikide elupaikades tuleb kiirendada liigikaitseliste tegevuskavade koostamist.
4) Koolitada metsaomanikke ja metsateatiste kooskõlastajaid erinevate kaitstavate liikide elupaiganõudluste ja nende elupaikade majandamise võimaluste osas.