Metsaõigusnormide rikkumised on vähenenud paralleelselt maareformi tempo raugemisega ja raiemahtude vähenemisega. Tõhusamaks on muutunud ka metsandusalane seadusandlus ning keskkonnajärelvalve. Aastal 2001 registreeris Keskkonnainspektsioon 1010 ebaseaduslikku raiet, aastatel 2002 ja 2004 registreeriti vastavalt 837 ja 554 ebaseaduslikku raiet, aastal 2011 registreeriti 155 rikkumist.

Kui ebaseaduslike raiete arv on aastatega vähenenud, siis metsasektoris toimuvate maksupettuste osas puudub siiani selge ülevaade. Aastal 2000 hinnati, et metsamüügist laekub vaid 30% tegelikust tulumaksust, ametlikud hinnangud selles osas aga puuduvad üldse. Samuti puudub hetkel ülevaade, kuivõrd levinud on metsandussektoris ümbrikupalkade maksmine ja seega sotsiaal- ning tulumaksust kõrvale hiilimine. Lisaks eelnimetatule on metsasektor olnud pidevalt hädas käibemaksupettuseid kasutavate ettevõtetega, kes kasutades maksupettustest tulenevat konkurentsieelist rikuvad kogu puiduvarumisturgu.

Suure tõenäosusega võib väita, et Eesti varimetsanduses ei ole kõige olulisem tegevus enam metsaõigusnormide rikkumine, vaid just maksupettustega ja rahandusega seotud varimajandus, mis mõjub halvasti nii konkurentsile puidusektoris kui inimeste pikaajalisele sotsiaalsele heaolule ja metsasektori üldisele mainele.