Säästliku metsamajandamise üheks indikaatoriks on aasta jooksul raiutava puidu ja juurde kasvava puidu suhe.

Alates eelmise sajandi üheksakümnendate aastate keskpaigast tõusis Eestis pidevalt iga-aastaselt raiutava puidu maht. Metsaraie tippajal 1999-2000 aasta talvel raiuti Eestis kuni 12.7 miljonit tihumeetrit puitu aastas. Alates 2001. aastast hakkasid raiemahud vaikselt, kuid pidevalt vähenema, jõudes 2006. ja 2007. aastaks ca 5 miljoni tihumeetri ligidale. Viimastel aastatel on hakanud raiemahud taas hoogsalt kasvama. 2011. aasta raiemahuks on hinnatud 8,9 miljonit tihumeetrit.

Põhjuseid, miks Eesti metsades on metsaraie intensiivsus niivõrd palju muutunud, on mitmeid.

Maareform - inimesed said tagasi oma maad ja metsad. Paljudele muutus mets pelgalt raha väljavõtmise kohaks. Viimastel aastatel on metsaraiet hoogustanud jätkuvalt riigi omandis olevate maade müük eraomandisse.

Maksusüsteem - Eesti maksusüsteem soodustab siiani tagastatud kinnistute müümist koos metsaga

Impordivõimaluste muutumine – käesoleva sajandi algusest kuni 2007. aastani kasvas jõudsalt ümarpuidu import. 2001. aastal kehtestas Venemaa kõrgendatud eksporditariifid, mistõttu impordi osakaal oluliselt vähenes ning puidutööstuse nõudlus kohaliku toorme järele suurenes.

Olukord maailmamajanduses – 2008. aastal läbis Eesti puidutööstus teatava languse maailmamajandust tabanud kriisi tõttu, mistõttu langes nõudlus puidu ja puidust toodete järgi.