ELF teeb koostööd Eesti metsafirmadega, et metsanduse vallas leviks vastutustundlik ettevõtlus. Mida  see vastutustundlik ettevõtlus üldse tähendab?

Paljudele eestlastele ei tähenda mõiste «sotsiaalne vastutus» praegu veel suuremat midagi. Mujal maailmas aga muutub sotsiaalne vastutus järjest olulisemaks kriteeriumiks, mille põhjal tarbija otsustab, kas oma raha ühele või teisele firmale anda või mitte.

Päris ühest definitsiooni, mis see sotsiaalne vastutus siis ikkagi on, polegi. Euroopa Liidus aga lähtutakse Euroopa Komisjoni 2001. aasta määratlusest, mille kohaselt ettevõtte ühiskondlik vastutus tähendab seda, et oma igapäevastes tegevustes ja suhetes sidusgruppidega arvestab ettevõte vabatahtlikult loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga.

Vastutustundlik ettevõte on ise huvitatud oma keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamisest.

Paljudele firmadele oli oluliseks sammuks sotsiaalse vastutuse poole vajadus parandada oma firma mainet pärast ettevõtet tabanud skandaale. Just selliseid skandaale, mis on seotud firma vastutustundliku käitumisega, õigupoolest küll selle puudumisega.

Eesti metsanduses on üheks vastutustundliku ettevõtluse tunnuseks vääriselupaikade kaitse. Kuna seadus seda täna ei taga, siis võib oleks see omamoodi lakmuspaberiks metsamajandajate ja puidu kokkuostjate keskkonnateadlikkuse ja sotsiaalse vastutustunde osas. Metsas tegutsevate ettevõtete eetika ja sotsiaalne vastutus oma tegude ees on väljendatud eelkõige ettevõtete keskkonnapoliitikates ja sellest tulenevatest nõuetest oma partneritele.

Eestis omavad oma keskkonnapoliitikat ja nõudeid partneritele vaid väliskapitalile kuuluvad ettevõtted. Kui ettevõtted pööravad küllaltki suurt tähelepanu puidu päritoluga seonduvatele aspektidele, et tagada puidu legaalsus, siis kõrge kaitseväärtusega metsade hoidmisele nii palju tähelepanu ei pöörata, kuna nendega seonduvad nõuded on sageli sõnastatud liialt üldselt, et nende alusel oma partneritelt midagi konkreetselt nõuda. Täna on Eestis vaid üks metsafrma, Stora Enso, kes reaalselt välistab vääriselupaigast raiutud puidu ostmise.

Vajadus ettevõtete omapoolse aktiivse keskkonnapoliitika järgi ei tulene üksnes asjaolust, et Eestis on vääriselupaigad kehvalt kaitstud. Vajadus selle järele tingib ka asjaolu, et Eesti erametsades esineb ikka veel arvestaval määral illegaalseid raieid ja laialt on levinud maksupettused. Seetõttu on hädavajalik, et ausad ja vastutustundlikud metsandusega seotud ettevõtted kontrollivad enda partnerite puidutarnete tausta ja aitaksid selle kaudu suruda puiduturult välja või „kasvatavad ümber“ ettevõtted, kelle tegutsemine on häbiplekiks kogu metsandussektorile. Täna on oluline, et riik ettevõtetele vähemalt nii palju vastu tuleks, et metsateatisele kirjutataks informatiivsena andmed mingil raiealal esinevate loodusväärtuste kohta isegi, kui nende esinemisest ei tulene seadusest tulenevaid piiranguid raiele. ELF on nõus kõiki ettevõtteid aitama vastavate keskkonnapoliitikate väljatöötamisel

Lähemalt võib vastutustundlikust ettevõtlusest lugeda  Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi võrguleheküljelt www.csr.ee.