Viimased uudised
| ELF-i järeldused ja ettepanekud |
 |
|
1. Illegaalsete raiete maht on Eestis viimase 5 aastaga oluliselt
vähenenud ja Eesti metsanduse peamiseks probleemiks
on muutunud maksupettuste ja rahapesuga seonduv kuritegevus.
2. Arvestades, et Eesti erametsades esineb ikka veel arvestaval
määral metsaõigusnormide rikkumisi ja küllaltki laialt
on levinud maksupettused, siis tuleb pidada põhjendatuks,
et metsavarumisega tegelevad firmad kontrollivad enda
hankijate puidutarnete tausta ja suruvad sellega puiduturult
välja või „kasvatavad ümber“ ettevõtted, kelle tegutsemine
põhjustab metsandussektori maine languse ja kvaliteetse
toorme raiskamist.
3. Eesti oludele kohandatud keskkonnapoliitikat ja nõudeid tarnijatele peaksid omama sõltumata suurusest kõik Eestis
raiutud puidu varumise ja töötlemisega tegelevad ettevõtted.
4. Ettevõtete keskkonnapoliitikad peaksid hõlmama endas aspekte, mis on seotud puidu päritoluga, legaalsusega, väärtuslike
metsade hoidmise ja maksuseadusandluse järgimisega.
5. Ettevõtete poolt tarnijatele esitatavad miinimumnõuded päritolule ja legaalsusele peaksid sisaldama selget viidet
katastritunnuse ja soovitavalt ka metsateatise olemasolule.
6. Riigi puudub andmehaldussüsteemi, mille alusel on võimalik jälgida konkreetse metsateatise alusel müüdud puidu
koguseid
7. Kaitsealadelt ja kaitsealusteks aladeks planeeritud metsadest pärinevale puidule tuleb pöörata tähelepanu, et välistada
just hoiumetsast või hoiumetsaks planeeritud metsadest
raiutud puit.
8. Keskkonnanõuded peaksid välistama era- ja riigimetsa vääriselupaikadest (võtmebiotoop) pärineva puidu ostmise.
9. Ettevõtted peaksid välistama ka kohaliku kogukonna jaoks ajaloolis-kultuuriliste ja religioossete põhjuste tõttu olulistest
metsadest pärit puidu varumise.
10. Päritolu ja legaalsuse kontrollimisel ei toeta kehtiv seadusandlus ettevõtete pingutusi, kuna ei nõua vähemalt katastritunnuse
pidevat olemasolu puiduga toimuvate tehingute
juures.
11. Metsaregistri avalik versioon pakub täna ettevõtetele võimalust kontrollida, kas varutud puit pärineb raiekeeluga
kaitseala vööndist või vääriselupaikadest.
12. Seadusliku kaitseta kõrge kaitseväärtusega metsade kohta puudub ettevõtetele avalikult kättesaadav informatsioon.
Üheks võimalusekson, et vastav info hakkab tulevikus informatiivsena
olema metsateatisel.
13. Avalikud keskkonnapoliitikad ja lepingulised nõuded tarnijatele ei taga iseenesest vastutustundlikku puiduvarumist,
kuid on lahutamatuks sammuks selle suunas.
14. Lepingupartnerite piiratud arv ja metsandusliku hea tava rõhutamine oma tegevuses loob head eeldused ettevõtte
keskkonnapoliitika ja sellest tulenevate päritolu- ja keskkonnanõuete
sõnastamiseks ja rakendamiseks partnerite võrgustikus.
Samas ei saa piiratud koostööpartnerite arvu ja abstraktset
metsanduslikku „head tava“ eraldiseisvana pidada
piisavaks usalduväärsuse tekkeks ettevõtete varumispraktika
suhtes.
15. Päritolu ja raie kvaliteedi auditid on ainsaks usaldusväärseks meetodiks tagamaks puidu vastavus ettevõtte keskkonnapoliitikale
ja sellest tulenevatele nõuetele.
16. Ettevõtted peaksid auditite tegemisel ja audite tulemuste kommunikeerimisel olema rohkem avatud, et tagada usaldusväärsus
ka avalikkuse silmis.
17. Audititel on mõte vaid siis, kui need viiakse läbi süsteemselt ja dokumenteeritult
18. Auditite aastane arv võiks olla võrdne 0,01%-ga ettevõtte poolt aastas erametsadest varutud puidu mahust.
19. Enamuse välismaisele kapitalile toetuvate ettevõtete süsteemid vastutustundliku varumise tagamiseks on potentsiaalselt
efektiivsed, kuid kuna avalikkus pole nende toimimisest
ja tulemuslikkusest teadlik, siis puudub üldsusel usaldus
ettevõtete vastavasisulise tegevuse suhtes. |
© Copyright 1993-2012 Eestimaa Looduse Fond (ELF). Kõik õigused kaitstud.
Kodulehe valmistamist on toetanud EL.
