Toeta ELFiTegutse!Online pood
Kontakt ELF Youtube's ELF Facebookis
Avaleht » ELFi teemad » Mets » Metsandus Eestis » Vastutustundlik ettevõtlus » Eesti ettevõtete puiduvarumispoliitika ja -praktika
ELF-i järeldused ja ettepanekud Prindi
1. Illegaalsete raiete maht on Eestis viimase 5 aastaga oluliselt
vähenenud ja Eesti metsanduse peamiseks probleemiks
on muutunud maksupettuste ja rahapesuga seonduv kuritegevus.

2. Arvestades, et Eesti erametsades esineb ikka veel arvestaval
määral metsaõigusnormide rikkumisi ja küllaltki laialt
on levinud maksupettused, siis tuleb pidada põhjendatuks,
et metsavarumisega tegelevad firmad kontrollivad enda
hankijate puidutarnete tausta ja suruvad sellega puiduturult
välja või „kasvatavad ümber“ ettevõtted, kelle tegutsemine
põhjustab metsandussektori maine languse ja kvaliteetse
toorme raiskamist.

3. Eesti oludele kohandatud keskkonnapoliitikat ja nõudeid
tarnijatele peaksid omama sõltumata suurusest kõik Eestis
raiutud puidu varumise ja töötlemisega tegelevad ettevõtted.

4. Ettevõtete keskkonnapoliitikad peaksid hõlmama endas
aspekte, mis on seotud puidu päritoluga, legaalsusega, väärtuslike
metsade hoidmise ja maksuseadusandluse järgimisega.

5. Ettevõtete poolt tarnijatele esitatavad miinimumnõuded
päritolule ja legaalsusele peaksid sisaldama selget viidet
katastritunnuse ja soovitavalt ka metsateatise olemasolule.

6. Riigi puudub andmehaldussüsteemi, mille alusel on võimalik
jälgida konkreetse metsateatise alusel müüdud puidu
koguseid

7. Kaitsealadelt ja kaitsealusteks aladeks planeeritud metsadest
pärinevale puidule tuleb pöörata tähelepanu, et välistada
just hoiumetsast või hoiumetsaks planeeritud metsadest
raiutud puit.

8. Keskkonnanõuded peaksid välistama era- ja riigimetsa
vääriselupaikadest (võtmebiotoop) pärineva puidu ostmise.

9. Ettevõtted peaksid välistama ka kohaliku kogukonna jaoks
ajaloolis-kultuuriliste ja religioossete põhjuste tõttu olulistest
metsadest pärit puidu varumise.

10. Päritolu ja legaalsuse kontrollimisel ei toeta kehtiv seadusandlus
ettevõtete pingutusi, kuna ei nõua vähemalt katastritunnuse
pidevat olemasolu puiduga toimuvate tehingute
juures.

11. Metsaregistri avalik versioon pakub täna ettevõtetele
võimalust kontrollida, kas varutud puit pärineb raiekeeluga
kaitseala vööndist või vääriselupaikadest.

12. Seadusliku kaitseta kõrge kaitseväärtusega metsade kohta
puudub ettevõtetele avalikult kättesaadav informatsioon.
Üheks võimalusekson, et vastav info hakkab tulevikus informatiivsena
olema metsateatisel.

13. Avalikud keskkonnapoliitikad ja lepingulised nõuded tarnijatele
ei taga iseenesest vastutustundlikku puiduvarumist,
kuid on lahutamatuks sammuks selle suunas.

14. Lepingupartnerite piiratud arv ja metsandusliku hea tava
rõhutamine oma tegevuses loob head eeldused ettevõtte
keskkonnapoliitika ja sellest tulenevate päritolu- ja keskkonnanõuete
sõnastamiseks ja rakendamiseks partnerite võrgustikus.
Samas ei saa piiratud koostööpartnerite arvu ja abstraktset
metsanduslikku „head tava“ eraldiseisvana pidada
piisavaks usalduväärsuse tekkeks ettevõtete varumispraktika
suhtes.

15. Päritolu ja raie kvaliteedi auditid on ainsaks usaldusväärseks
meetodiks tagamaks puidu vastavus ettevõtte keskkonnapoliitikale
ja sellest tulenevatele nõuetele.

16. Ettevõtted peaksid auditite tegemisel ja audite tulemuste
kommunikeerimisel olema rohkem avatud, et tagada usaldusväärsus
ka avalikkuse silmis.

17. Audititel on mõte vaid siis, kui need viiakse läbi süsteemselt
ja dokumenteeritult

18. Auditite aastane arv võiks olla võrdne 0,01%-ga ettevõtte
poolt aastas erametsadest varutud puidu mahust.

19. Enamuse välismaisele kapitalile toetuvate ettevõtete
süsteemid vastutustundliku varumise tagamiseks on potentsiaalselt
efektiivsed, kuid kuna avalikkus pole nende toimimisest
ja tulemuslikkusest teadlik, siis puudub üldsusel usaldus
ettevõtete vastavasisulise tegevuse suhtes.