ELF korraldas rahvusvahelise konverentsi "Mires and Wilderness"/ "Sood kui põlisloodus", mis toimus 18.- 20. aprillil 2011 Tartus. Konverentsi eesmärgiks on tuua kokku  sooteadlased ja spetsialistid ning huvilised, et arutada soode kaitse ja majandamise viimaste arengute üle ning vahetada informatsiooni ja kogemusi riikide vahel.

Konverentsi teemadeks on soode kaitse, -majandamine ja-taastamine lähtudes põlislooduse kontseptsioonist; Ramsari konventsioon, soode ja põlislooduse kaitse arengukavad ning kajastust leiavad ka lõppeva suurprojekti "Eesti soode looduskaitseline hindamine" kahe aasta välitöödega saadud kogemused ja tulemused.

Ettekanded:

Hans Joosten ( Greifswald University International Mire Conservation Group): Mires as green infrastructures and their ecological (or wilderness) services (PDF)

Teemu Tahvanainen (University of Eastern Finland): Status and effects of human disturbance on mires in Finland - an overview of relevant policies and ongoing activities in Finland (PDF)

Jaanus Paal (University of Tartu, Estonia): Estonian mires inventory (PDF)

Victor Alekseevich Smagin (Komarov Botanical institute, Russian Academy of Sciences, Sankt-Petersburg): Mires of boreal zone in European Russia (PDF)

Olli Ojala (DG Environment, B.3. Nature): Wilderness on the new European biodiversity agenda (PDF)

Tobias Salathe (Ramsar Convention Secretariat): Wilderness and the Ramsar Convention (PDF)

Konverentsi kava: http://www.elfond.ee/et/teemad/raba/rahvusvaheline-konverents-mires-and-wilderness

Ettekanded: 

An overview to Estonia's wetlands and their wilderness values, results of the Estonian Mires Inventory completion for maintaining biodiversity and presentation of the publication/Ülevaade Eesti märgaladest ja nende väärtustest põlislooduse osana. Eesti soode looduskaitselise hindamise tulemustest ja projekti trükise tutvustamine. Prof. Jaanus Paal, University of Tartu

Rahvusvahelise soode konverentsi ettekanne „Sood kui roheline infrastruktuur ja nende ökoloogilised teenused" Prof. Hans Joosten (Greifswald University)

Status of mires and effects by human disturbance on these ecosystems, an overview of relevant policies and ongoing activities in Finland/Soode seisund ja inimmõju soode ökosüsteemile. Ülevaade Soome näitel. Teemu Tahvanainen, University of Eastern Finland

Wilderness and the Ramsar convention/Põlisloodus ja Ramsari konventsioon, Tobias Salathe - Secretariat of Ramsar Convention

Wilderness in the new European biodiversity agenda

Mires types diversity on the North-West of European Russia and its conservation status"/Venemaa loodeosa soode mitmekesisus ja kaitse. Prof. Viktor Smagin - Komarov Botanical Institute of Russia Academy of Science, St Petersburg

---

Taustaks lugusid soode inventeerimiselt

ja

Eesti Päevaleht: Teadlased võtsid ligi 13 000 Eesti sood luubi alla

ETV: Osoon (13. september 2010)

Projektist lähemalt:
" Eesti soode looduskaitseline hindamine " („Estonian Mires Inventory completion for maintaining biodiversity“)

Projekti "Eesti soode looduskaitseline hindamine" ("Estonian Mires Inventory completion for maintaining biodiversity") eesmärgiks on kaasa aidata  Eesti sooalade elurikkuse kaitsele. Selleks on läbi viidud ulatuslik  geobotaaniline inventuur, kogutud andmete baasil tehakse ettepanekuid märgalade kaitseks ja kasutamiseks.

Projekti juhtpartner on  Eestimaa Looduse Fond ning partner on Keskkonnaamet.
Projekti lähtekohaks on 1997. a. projekti "Eesti märgalade kaitse- ja majandamise strateegia" raames  läbi viidud inventuur, mille metoodikast lähtuti ka uue inventuuri puhul, et andmed oleksid võrreldavad.

Kahel välitööde hooajal, 2009 ja 2010, seati eesmärgiks inventeerida 8000 sooala. Projekti käivitumise etapis lähteandmed täpsustusid ning inventeerimine on tehtud rohkem kui 13000 alal. See mahukas töö on olnud võimalik tänu hästitoimivale koostöövõrgustikule, mis hõlmab teadlasi, üliõpilasi ja vabatahtlikke. Välitööde käigus inventeeriti kahe aasta jooksul 13 901 ala,  inventeeris 111 inimest.

Vabatahtliku tööna on inventeerijad teinud aladelt ka fotosid, mis hiljem andmebaasiga ühendatakse. ELF ja Keskkonnaamet tänavad kõiki inventeerijaid ja nende tugimeeskondi ning botaanikuid, kes liikide määramisel abiks  olid, projekti välitöödel oma panuse andsid.

Projekt on rahastatud Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi, SA Keskkonnainvesteeringute keskuse ja Ahti Heinla
poolt.