Keskkonnaameti Viru regioon tellis ELF-ilt 2009. aasta alguses kolme Virumaa suure looduskaitseala: Agusalu, Muraka ja Sirtsi kuivendusvõrkude inventuuri saamaks aimu nende seisukorrast, mõjust looduskaitsealade elustikule ning soovitusi edasisteks tegevusteks. Need kolm looduskaitseala on loodud eelkõike märgalade kaitseks ja peamiselt 1950-1970 rajatud kuivenduskraavide võrgustik on tugevalt mõjutanud ennekõik rabade ümber kunagi olnud siirde- ja madalsoid ning märgasid metsi. Neist kolmest kõige vähem on kuivendussüsteeme rajatud Agusalu looduskaitsealale ning kõige rohkem mõjutatud on Sirtsi soostiku ümbrus. Viimase ümbruses on toimunud uute kraavide rajamine ümber loodukaitseala kuni tänaseni ning seal toimus ka lähiminevikus üks meediakajastust kogunud kraavikaevamisi RMK poolt, kus väidetavalt talitee taastamiseks kaevati kraav läbi sihtkaitsevööndi.

Projekti teostamiseks tehti metsaregistrist märgade kasvukohatüüpide (angervaksast kkt-st märjemad) väljavõte ning seostati see Eesti põhikaardil märgitud kraavide ning Maa-ameti ortofotodega. See kaardianalüüs võimaldas näha säilinud märgade kasvukohatüüpide paiknemist kraavide suhtes ja paremini planeerida välitöid - näiteks kraavide vahel säilinud haruldased sõnajala või lodu kasvukohatüübid tuli kindlasti läbi käia kui potentsiaalsed kuivendussüsteemide sulgemiskohad. Enne välitöid olid ka kohtumised kohalike RMK esindajatega kui suurima kuivendussüsteemide haldajaga, kus siis sai tutvustatud projekti eesmärke, istutud kaartide taga ja virtuaalselt jalutatud mööda kraave. Kõige rohkem ärevust tekitav oli nende jaoks võimalikud sulgemissoovitused, („pole ikka mõtet loodust ümber keerama hakata"), kuid üldine õhkkond oli vägagi sõbralik.

Välitööd teostati 2009. aasta sügisel Maarja Kirdi, Indrek Hiiesalu, Marko Kohvi ja Jüri-Ott Salmi poolt. Välitööde käigus liiguti peamiselt mööda magistraalkraave ning kirjeldati sinna suubuvaid harukraave. Üles said tähendatud kobraste esinemine ning kohati leitud kaardil kajastamata kraavid. Tähtsamate kraavide kohta koostati ankeet, vähemate puhul piirduti kraavi kirjeldava lihtkirjega, samuti tehti igast kraavist foto. Kogutud andmestik ja fotod sisestati GIS andmebaasi, mis võimaldab saada kiiret ülevaadet mingi piirkonna kraavide seisukorrast, teha mitmesuguseid päringuid jne.

Hetkel on käsil kogutud materjali analüüs ning aruande kirjutamine. Peale välitöö materjalide peaks see sisaldama ka kuivendussüsteemide mõju
hinnangut looduskaitsealadele ning soovitusi edasiseks käitumiseks.

Tööde põhjal kavandab Keskkonnaamet ühes Riigimetsamajandamise Keskusega tegevusi soode looduslikkuse taastamiseks.

Inventeerijad Jüri-Ott Salm, Marko Kohv ja Maarja Kirt Muraka raba lõunaosas kraavi ületamas.