Projekt 2006.-2007 aastal. Kuresoo on üks Eesti suurimaid suhteliselt hästi säilinud kompaktseid soid ning kuulub Soomaa rahvuspargi kooseisu. See raba on tunnistatud rahvusvahelise tähtsusega linnualaks (IBA- International Bird Area), rahvusvahelise tähtsusega märgalaks (RAMSAR) ning lisaks kuulub veel üle-Euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. Kuresoo kogupindala on ligikaudu 11 tuhat hektarit ning tal on õnnestunud jääda inimmõjust, mis rabade puhul väljendub tüüpiliselt kuivendusena, suhteliselt puutumata. Siiski on kohati vahepealne kuivendusvaimustus jätnud jäljed ka Kuresoo äärealadele, kuivendades nõnda rabamassiivi ümbritsevaid kunagisi siirdesoid. Üheks selliseks kunagiseks kuivendusobjektiks on ka ELFi rabaprojekti ala, mis asub Kuresoo kaguosas ja on ligikaudu 53 ha suurune.

Märgalade taastamise projekti eesmärgiks oli vahetada ja ühtlustada rabade ning soode kaitse ning taastamise alaseid teadmisi ja kogemusi Eesti ning Läti kaitsealade töötajate ja looduskaitseekspertide vahel. Koostööks kahe riigi ekspertide vahel annab hea võimaluse loodustingimustelt (ka rabade seisundilt ja iseloomult) väga sarnane ala. Koos lätlastega tegi ELF  näitliku taastamiskava rikutud rabale koos vajalike eeluuringutega. Mudelalana valiti välja looduskaitseliselt väärtuslik Kuresoo raba, mille üks osa on turbakaevandamise eesmärgil kuivendatud ja looduslik seisund rikutud. Projekti eesmärgiks oli ka teavitada laiemat avalikkust Läti ja Eesti piirialade rabade kaitse ja taastamise vajadusest.

Kuresoo taastamise projektil on viis põhilist eesmärki:

1. Ala praeguse seisundi fikseerimine.
2. Taastamiskava koostamine
3. Ehitusprojekti koostamine.
4. Jätkuprojekti ettevalmistamine.
5. Kogemuste vahetamise lätlaste ja eestlaste vahel.

Projekti sünnilugu.

Projektiala - Kuresoo - pakkus välja Eerik Leibak ning 2005 a. sügisel algas ka finantseerimisallikate ja parterite otsimine. Kõige sobilikumaks peeti Euroopa Ühenduse algatuse INTERREG III A poole pöördumist ning leiti ka vajalikud välispartnerid Lätist – Lätimaa Looduse Fond, kellel on märksa suuremad kogemused soode taastamise koha pealt ette näidata, kui kodumaalt leida oleks. Eestist leiti veel kolmas partner, kelleks sai Eesti Märgalade Ühing. Omafinantseeringu katteks kirjutati taotlused Keskkonnainvesteeringute Keskusele ning Siseministeeriumile, kes mõlemad ka taotluse rahuldasid (KIK küll alles teisel katsel). Projekti kogumaksumuseks kujunes 66370 eurot, millest INTERREG kattis 75%. Vaata ka projektiala kaarti ning projekti ajakava.

Esialgse projektitaotluse INTERREG-ile kirjutasid Kaja Riisberg ning Jüri-Ott Salm ELF-ist. Kaja pidi projekti ka juhtima hakkama, kuid otsustas ennast hiljem pühendada õpingutele ja seetõttu osutus vajalikuks uue projektijuhi leidmine. Selleks kuulutati 2006. a aprillis välja konkurss ja mitmete kandidaatide hulgast valiti välja uueks projektijuhiks Marko Kohv.

Ala praeguse seisundi fikseerimine. Vajalik optimaalse taastamistegevuse planeerimiseks ning lähteandmete saamiseks edasiste muutuste kindlaks tegemisel. Selleks teostasid Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut ning Eesti Märgalade Ühing 2006. a juunist kuni oktoobrini ulatuslikud välitööd, mille käigus kaardistati taimkate, tehti pinnavee tasemete ning pH ja eri-elektrijuhtivuse uuringud ning samuti turba stratigraafiline analüüs. Valgalade määratlemine teostati digitaalse kõrgusmudeli põhjal.

Taastamiskava koostamine. Välitöödest saadud teadmiste alusel koostas Tallinna Ökoloogia Instituut taastamiskava, kus siis näidatakse, mis ulatuses on mõtekas kraave tammitada, kui tihedalt on see vajalik, kas tuleb teostada lage või harvendusraiet jne. Taastamiskava vaatavad üle Läti kolleegid, kes siis annavad tuginedes oma kogemustele soovitusi parima võimaliku tulemuse saavutamiseks. Muuhulgas anti soovitused edasise seire teostamiseks, et oleks võimalik fikseerida projektialal toimuvad muutused. Korraliku seireta pole projekti teostamisel suuremat mõtet, eriti pidades silmas taastamiskavale pandud ühte ülesannet - olla etalonkavaks teiste sarnaste tegevuste korraldamisel.

Ehitusprojekti koostamine. Toimus vastavalt välja töötatud taastamiskavale, mis siis ehitusprojektiga vormistati tehnilisse keelde. Projekteerijaks on AS Maa&Vesi, kes on ka enne teinud sarnaseid projekte Tolkuse rabas ning Ruunasoos Nigula looduskaitsealal. Projekteerija teostab 2006. augustis ala topograafilise mõõdistuse, mille põhjal toimub peale projekteerimise veel valgalade määramine, osaliselt kuivenduse mõju uurimine jne. Samuti saab mõõdistuse peale siduda Ökoloogia Instituudi taime- ja pinnavee uuringute transektid. Projekteerimine toimus tihedas koostöös nii Ökoloogia Instituudiga kui ka lätlastega, kes siis nõustasid projekteerijat, kuidas selliseid projekte on mujal maailmas läbi viidud (tammide ehitamise tehnoloogia, vajalikud tammide ulatused jne). Ehitusprojekt sisaldas endas ehitusmaksumuste ja -mahtude kalkulatsioone, mida saab edasi kasutada järgmises projekti etapis.

Jätkuprojekti koostamine. Toetudes taastamiskavale ning ehituprojektile valmistab ELF ette jätkuprojekti taotlused. Jätkuprojekti tulemiks oleks siis reaalne kuivendatud rabaala taastamine ning muutuste seire.

Kogemuste vahetamine eestlaste ja lätlaste vahel. Lätimaa Looduse Fond on tegelenud praeguseks juba mitmete soode taastamisprojektidega ning viib hetkel näiteks ellu Läti riigi märgalade majandamis programmi raames läbi nelja soo taastamist. Kuna tegu on meie lähinaabritega, kelle sood ja kliima sarnanevad meie omadega, siis on mõistlik kasutada ära nende kogemusi enda sarnaste projektidega laustamisel. Lätlastega kogemuste vahetamiseks on käesoleva projekti käigus planeeritud kaks seminari ning väljasõit Läti taastatud sooaladele, kus siis näidatakse sealmail tehtut. Projekti avaseminar toimus 14 juunil. Tõramaal Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses, kus esinenud Mara Pakalne tutvustas Läti riigi poliitikat märgalade majandamisel ning teiseks Lätis elluviidud soode taastamisi. Avaseminari programmi ja ettekannetega saab tutvuda siin. Kolmepäevane õppereis Lätimaale toimus 2006. a oktoobris, neist kahel päeval külastati taastamisprojekte Cena rabas Riia lähistel ning Teichi ja Lubana soostikus Kesk-Lätis. Retkest lätlaste juurde on üleval programm, valik fotosid ning ühe osaleja poolt kirjutatud lugu. Projekti lõpuseminar toimus mais 2007., kus võeti kokku kõik projekti jooksul tehtu ning arutati edasisi tegutsemisi.

Lisaks nimetatud eesmärkidele toimub projekti raames rabade taastamise idee propageerimine laiema avalikkuse ees. Seda eesmärki täidavad Rohelise Väravas avaldatud projekti tutvustanud artiklid, webilehtede koostamine nii eesti kui ka inglise keeles ning osaliselt ka seminaride korraldamine, kuna seminarikutset levitati avalikes maililistides. Lõpuseminariks valmis projekti tutvustav A3 poster.

Ajakirjandus on samuti ilmutanud mõningast huvi sellise Eesti jaoks uudse tegevuse kohta. Tänaseks on projekti kohta ilmunud kaks artiklid ajalehtedes Sakala ning Eesti Päevaleht. Lõpuseminaril tehti projektijuhiga intervjuu Pärnu Postimehe ja Vikerraadio poolt.