| Muud märgaladega seotud looduskaitselised tegevused |
|
|
Kõigi ELFi tegevuste juures on oluline koostöö ja parimate kogemuste omandamine teistelt. Rabaprojekt õppis rabade taastamist ja kaitset lätlastelt ja eestlased omaltpoolt andsid põhjaliku ülevaate Kuresoo taastamise välitöödest. Venemaa suunal korraldas ELF piiriülest kaitsekorraldustööd Peipsi järvega seotud kaitsealadel - Alam-Pedja, Emajõe- Suursoo ja Rämeda.
Muud looduskaitselised tegevused Siit saab lugeda ELFi looduskaitse-andmebaasist, mis hõlmab enamikku Eesti looduslikest ja poollooduslikest kooslusetüüpidest. Andmebaas koosneb digitaliseeritud ja süstematiseeritud kaardi- ja tekstiinfost, mis on saadud üle-eestiliste inventuuride ning paljude muude projektide käigus. Samuti ELFi tehtud looduskaitselistest ekspertiisidest ja töödest, võõrliikidest ja Natura varinimekirjast.
2. veebruaril 1971. aastal võeti Iraanis Ramsari väikelinnas vastu rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade ehk nn. "Ramsari konventsioon". Konventsiooni eesmärk on tagada riikidevaheline koostöö märgalade kaitsmisel ning säästlikul kasutamisel. Ramsari konventsiooniga on ühinenud 135 riiki, Eesti ühines 1993. aastal. Terves maailmas kuulub praegu rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1011 ala 117 riigist. Need alad hõlmavad kokku ligi 80 miljonit hektarit ehk kaheksateist Eesti pindala. Loe lähemalt märgalade tähtsusest maailmas ja Eestis.
Väikevooluveekogude kaitse alast tegevust esindab ELFis Männiku oja ökoloogiliste tingimuste taastamise projekt. ELF alustas 2008. aastal koostöös Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooniga projekti, mille eesmärgiks on parendada Männiku oja ökoloogilisi tingimusi ja suurendada teadlikkust vooluveekogudega seotud probleemide kohta.
|