| Männiku oja pildigalerii |
|
![]() Männiku oja looduslik osa on sobilik meriforelli ja jõesilmu jaoks ![]() Ka oja looduslikku osa on juba eelmise sajandi algul kindlustatud erosiooni eest, paigutades kive põrkekallastele, mis on sobivaks elupaigaks vähile. ![]() Kaldavööndis kasvavate puude juurestik kaitseb kaldaid erosooni eest ja on oluline elupaik veeelustikule. ![]() Maaparandusmõjude üheks tulemuseks on veerežiimi tundlikkus sademete hulgast. Kuuajane põuaperiood põhjustab ojas veevoolu katkemise. ![]() Kaldavööndis kasvavate puude juurestik kaitseb kaldaid erosooni eest ja on oluline elupaik vee-elustikule. ![]() Vette langenud puud on oluliseks ökosüsteemi osaks, mis on vajalik paljudele liikidele. Tööd![]() Meriforelli asustustiheduse ja sigimisedukuse selgitamine. ![]() Jõevähi värvus sõltub elupaigaks oleva veekogu pinnase mineraalsest koostisest. ![]() Paiskärestik kanaliseeritud osal. ![]() Paiskärestikke saab ehitada vaid madalvee ajal. ![]() Paiskärestiku materjal ELFi talgud Männiku ojal juuli 2008![]() ![]() ![]() ![]() Seminar![]() Rootsi ekspert Lennart Henriksson tutvustab Männiku ojast võetud põhjaproovis leiduvaid liike. ![]() Seminari käigus tutvuti Männiku valgala moodustava RMK kuivendusobjekti kraavisüsteemi renoveerimistöödega. Kraavidele paigutatud kivikünnised parandavad kuivendussüsteemist väljuva vee kvaliteeti. ![]() ![]() Rootsi-WWF tutvustas seminari käigus nende poolt väikeveekogude kaitseks tehtavat. ![]() Rootsi ekspert Lennart Henriksson tutvustab põhjaelustiku proovi võtmise metoodikat. ![]() Lõhe ja meriforell on olulised kalaliigid nii sportliku kalapüügi, kui veekogu seisundi indikaatoritena. ![]() Info: Heikki Luhamaa projektijuht |