Viimased uudised
| Rabaprojekt: lätlaste juures õppimas |
 |
|
Läti õppereisi pildid Eestlaste jaoks oli kindlasti meeleolukaim ja huvitavaim külaskäik lätlaste juurde 2006. aasta oktoobri alguses, kus meile kolme päeva jooksul tutvustati Läti kogemusi märgalade taastamisel. Eestlased omaltpoolt andsid põhjaliku ülevaate suvel toimunud Kuresoo taastamise välitöödest ning edasisest tegevuskavast. Esimesel välitöö päeval külastati Cena sood Riia lähedal, kus saime jälgida nii ekskavaatori poolt kui käsitööna tammide valmistamist kuivenduskraavide sulgemiseks. Ekskavaatori kasutamine jättis küll veidi kahetise meeleolu, kuna väga kiiresti tehtava tammi tarvis oli masinale vaja rajada pea uus tee töökohani. Käsitööna tammide valmistamine on aga aeganõudev ning puhtfüüsiliselt üsna raske töö. Eks siin ole selline valiku koht, kus peab lähtuma konkreetse koha eripäradest ja võimalustest. Retke teine pool viis parajasti ehitatava laudteeni ning mööda kunagist sõjateed raba kuivendusest rikkumata osani, kus siis igaüks võis tajuda inimtegevusest puutumata raba ning kuivendatu erinevust. Rajatava laudtee eesmärk on tuua naabruses olevast Läti pealinnast inimesi rabasse vaikust ning loodust kaema ja seeläbi ehk raba omapärast keskkonda rohkem väärtustama. Päevane jalutuskäik lõppes aga töötaval freesturbaväljal, mis peale ilusa ilmaga sügiseses rabas käimist tundus küll äärmiselt kohatuna ja mille kuivendav mõju oli märgatav sadu meetreid kõrval oleva soo sisemusse. Kolmas päev viis meid aga keset Lätimaad asuvasse Teici ja Lubana märgalakomplekside keskele, mis on Läti suurimad ning ühed paremini säilinud sooalad. Teici looduskaitseala oli Lätis esimene, mis 1995. aastal kraavide tammitamisega tegelema hakkas ning nende loodusvahtide kogemused nende ehitamisel suurimad. Looduskaitseala direktor kurtiski, et meestel ei jää tammide ehitamise kõrvalt enam aega oma põhitööd teha. Loodusvahtide poolt jagatud praktilised näpunäited, tüüpiliste vigade eest hoiatamine ja tammide erinevate ehitusviiside tutvustamine olidki tolle päeva kõige väärtuslikumaks osaks. Kui lisada juurde uduse sügispäeva meeleolu, siis saime jällegi kokku suurepärase välitöö päeva. Vestlustest sündis ka uusi koostöö ideid nagu näiteks Sosnovski karuputke tõrjemeetodite parendamine lähtuvalt mõlema riigi kogemustest. Kokkuvõtteks täname siiralt meie Läti võõrustajaid Lätimaa Looduse Fondist, kes selle kordaläinud seminari korraldasid. Järgmine võimalus nendega kohtuda tuleb ilmselt järgmise aasta hiliskevadel, kui on ette nähtud Kuresoo projekti lõpuseminar. Lõpuseminaril tutvustame valminud taastamiskava, millest loodame mudelit edasistele taastamisprojektidele ning konkreetset tehnilist projekti projektiala loodusliku veerežiimi ning sellega koos ka taimkatte taastamiseks. Räägime ka edasisest seirekavast ning jätkuprojektist ja loodetavasti ka teistest algatatud märgalade taastamisprojektidest. Praeguseks on välitööd lõppenud ning alustatud nii taastamiskava kui ka projekti tegemisega. Huvilistel tasub jälgida Kuresoo taastamisprojekti alalehte ELFi kodulehel, mis pidevalt täieneb vastavalt projekti arenemisele.  Antud artikkel on avaldatud seoses ELFi projektiga «Märgalakoosluste taastamine». Projekti rahastatakse Euroopa Ühenduse Algatuse INTERREG III A raames. Projekti kaasfinantseerijad on Eesti Vabariigi Siseministeerium, Keskkonna Investeeringute Keskus, Eesti Energia ja WWF Switzerland. |
© Copyright 1993-2012 Eestimaa Looduse Fond (ELF). Kõik õigused kaitstud.
Kodulehe valmistamist on toetanud EL.
