Säästev areng

Kuidas jõuda olukorrani, kus meie praegused teod tõepoolest ei kahjusta inimeste elu meist seitse põlve eespool? Samas ise mõnusalt ära elades. Mina arvan, et need on ühed põhiküsimused, mida peaks küsima igasuguses arengu ehk siis uute asjade ja tegevuste kavandamises. Eestit puudutab sellele küsimusele vastuse otsimine vägagi. Maailma Looduse Fondi (WWF) avaldatud raporti «Elav planeet» kohaselt jätab Eestis elav inimene suuruselt kindlalt maailma esikümnesse jääva ökoloogilise jalajälje Ökoloogiliseks jalajäljeks nimetatakse inimese tarbitud taastuvate loodusvarade hulka võrreldes nende taastumisvõimega. Seda on selgelt rohkem, kui on jätkusuutlik. Uuri lähemalt põlevkivi- ja taastuvenergia võimalustest, praktilistest lahendustest, geenmuundatud toidust, keskkonnaaruandlusest ja -mürkidest.

Loe lähemalt

Loodusharidus

Teadmistest tekib lugupidamine. Usume, et loodusteadlikud inimesed tegutsevad keskkonda säästvalt, seepärast peame loodushariduse kättesaadavust väga oluliseks. Eriti koolipõlves, sest selles eas kujunevad inimese väärtushinnangud. Looduse tundmaõppimine võimaldab inimesel sügavamalt mõista maailma ja selle toimimist. Kui inimene ei austa ümbritsevat keskkonda, siis sageli puudub tal lugupidamine ka ümbritsevate inimeste suhtes. Uuri ELFi pakutud võimalusi: talgureise, looduskoole, looduse õppematerjale ja õpetusi. ELFiga on seotud ka mitmed ettevõtmised nagu Matsalu loodusfilmifestival, portaalid greengate.ee ja bioneer.ee, ajaleht "Roheline Värav" ja palju muud.

Loe lähemalt