Toeta ELFiTegutse!Online pood
Kontakt ELF Youtube's ELF Facebookis
Avaleht » ELFi teemad » Teised teemad » Loodusharidus » Noore Looduskaitsja Auhind
Noore looduskaitsja auhind Prindi

Noore looduskaitsja auhind loodi 2005. aastal Kaja ja Alex Lotmani ja ELFi poolt. Auhinda koos rahalise stipendiumiga antakse välja üks kord aastas silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale. Noore looduskaitsja auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.

Tingimused:

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kes omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad töötada või õppida nii riiklikus, era- kui mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri.

Kandideerimiseks oodatakse avaldusi koos põhjendusega ELFi aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. hiljemalt 22. detsembriks. Avalduses palume märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, vanus, töökoht ja/või tegevusvaldkond ning olulisemad looduskaitselised tegemised ja saavutused. 

Auhinna pälvija otsustab ELFi poolt kokku kutsutav žürii. Auhinna laureaat kuulutatakse välja veebruari alguses ELFi sünnipäeval.

Auhinnafondi toetavad sel aastal loodusturismi ettevõtted Estonian Nature Tours,  OÜ 360 Kraadi ning OÜ Natourest.

Varasemad auhinna pälvijad:

Esimese, 2005. a Noore Looduskaitsja Auhinna pälvis Asko Lõhmus (30 a.), kes on tegelenud looduskaitse temaatikaga alates 1990ndate aastate algusest. Asko Lõhmus on kaitsnud doktorikraadi loomaökoloogias. Asko Lõhmusel on suured teened liikide ja koosluste kaitse edendamisel, looduskaitsepoliitika kujundamisel, Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamisel ja ühiskondlikus looduskaitselises tegevuses.

2006. a auhinna sai Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Peep Mardiste (33 a.), kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega. Auhinnafondi toetasid Estonian Nature Tours ja Šveitsi WWF.

2007. a otsustas žürii auhinna anda välja Marek Sammulile, kes on Eesti Looduseuurijate Seltsi president alates 2004. Samuti on ta samast aastast ka Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur, žürii nimetas Marek Sammuli põhiliseks saavutuseks teaduspõhise looduskaitse arendamist. Sammuli teadustöö põhisuunad on liikidevahelised suhted taimekooslustes; taimede vegetatiivse paljunemise bioloogia; troofilised seosed ja nende mõju taimekoosluste arengule (koostöös Umeå ülikooliga Rootsis); pärandkoosluste ökoloogia ja liigirikkus; looduskaitse.

2008. a otsustas žürii auhinna anda välja Tarvo Valkerile (sünd 1984). Peale töö looduskaitseametnikuna (Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni teadus- ja seiretöö spetsialist) ja õppimise kõrgkoolis on Tarvo õlul ka Läänemaa linnuklubi juhtimine, mitmesuguste linnuhuvilistele mõeldud ürituste korraldamine, lindude
pildistamine, linnuatlase koostamine, lennuloendustes osalemine, Maalehe linnuraamatute koostamine jpm.

 

2009. a otsustas Noore Looduskaitsja Auhinna žürii anda auhinna Murel Meriveele.

Murel Merivee (25) on alates 2003. aastast töötanud viimasel ajal pidevalt muutuvas looduskaitsesüsteemis: aastatel 2003 - 2005 Nigula Looduskaitseala Administratsioonis spetsialistina, kes tegeles kaitse planeerimise ja pool-looduslike koosluste hooldamise
korraldamisega, aastatel 2006 - 2008 Riikliku Looduskaitsekeskuse kaitseplaneerimise spetsialistina ning alates käesolevast aastast Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitseplaneerimise spetsialistina. Murel on lõpetanud 2006. aastal Tartu Ülikooli
Majandusteaduskonna ning tema lõputöö teemaks oli looduskaitsespetsiifiline -  "Rahvusvahelise tähtsusega märgala kaitse kui investeering".

2010. a otsustas Noore Looduskaitsja Auhinna zürii anda auhinna Ulvar Käärtile.

Keskkonna-ajakirjanik Ulvar Käärt on sündinud Kunda lähedal Siberi külas. Oma kodukanti Ida-Virut nimetab ta kontrastide maaks: kõrvuti asuvad tööstusmaastik ja ürgne loodus, mille alalhoid peaks olema võrdselt tähtis põlevkivitööstuse arendamisega. Ulvar Käärt õppis Sonda põhikoolis, keskkoolis käis Kiviõlis ja ülikoolis Tallinnas, kus õppis keskkonnajuhtimist. Bakalaureusetöö kaitses teemal «Ühiskondlikult olulise objekti asukoha valik keskkonnamõjude hindamisel». Sellest selgub, et suurtööstuste asukoha valik on pigem juhuslik kui ühiskondlikust aspektist lähtuv.  Ulvar Käärt on teinud Eesti Päevalehele kirjutatud artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ning kirjutanud tihti ka looduskaitse probleemidest, mis muidu peavoolu meedia uudisekünnist ei ületa. Eesti keskkonnaühenduste koda valis EPLi loodus- ja keskkonnateemade kajastamise 2007. aasta keskkonnateoks.

2011. a andis SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) Noore Looduskaitsja Auhinna Indrek Tammekännule. Indrek Tammekänd töötab Keskkonnaameti looduskaitsebioloogina, kuid Eesti looduskaitsesse on ta panustanud väga palju ka vabatahtliku tööga.

Indrek Tammekänd pälvis auhinna paljude põhjalike looduskaitsealaste tegevuste eest. Ta on korraldanud ohustatud kaitse-aluste liikide (kotkad, must-toonekurg, metsis jt) kaitset, osalenud Pärnumaa rannaniitude haudelinnustiku ja soolinnustiku seires ja paljudes teistes, eriti Edela-Eestit puudutavates looduskaitseprojektides.

Indrek Tammekänd osaleb aktiivselt mitmete looduskaitseorganisatsioonide töös: Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon, Pärnumaa Linnuklubi Buteo, Kotkaklubi.

2012. a pälvis Noore Looduskaitsja Auhinna Renno Nellis.
Renno Nellis (30 a.) on Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi loomaökoloogia õppetooli looduskaitsebioloogia spetsialist, kes on töötanud ka Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regioonis liigikaitse spetsialistina ja RMKs looduskaitse spetsialistina. Samuti tegutseb Renno Nellis Eesti Ornitoloogia Ühingus (EOÜ) seirekomisjoni esimehena, kus on aktiivselt tegelenud kanakulli kaitsega (sh püsielupaikade koostamine, inventuurid), rähnide ja randa uhutud lindude seirega, osalenud aktiivselt röövlinnuseire töörühmas ja väga edukaks kujunenud kodukaku 2009. aasta linnu projektis.

2013. a pälvis Noore Looduskaitsja Auhinna Aveliina Helm Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudist.

Aveliina Helm paistis silma järjepideva tegevuse ja selgitustööga Eesti loopealsete ja teiste pärandkoosluste osas. Aveliina Helm on panustanud edukalt nii läbi rahvusvahelise teadustöö kui praktiliste nõuannetega looduskaitse osas. Tema sulest on lisaks teadusartiklitele ilmunud mitmeid populaarteaduslikke artikleid, samuti on Helm pidanud mitmeid avalikke ettekandeid ja loenguid. Helm on loopealsete taastamist planeeriva ekspertkomisjoni liige ning koostanud loopealsete hoolduskavasid ja -juhendeid.