2007. aastast on keskkonnaõiguse teema ELFist lahkunud. ELF ja kolm keskkonnajuristi - Liis Keerberg, Silver Nittim ja Kärt Vaarmari - asutasid sihtasutuse Keskkonnaõiguse Keskus. Sellel lehel on ajalooline ülevaade, keskkonnaõigusega seonduvate probleemide puhul võib uurida näiteks SA Keskkonnaõiguse Keskuse kodulehte: www.k6k.ee

***

SA Keskkonnaõiguse Keskus

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1. 1. Sihtasutuse nimi on Keskkonnaõiguse Keskus.

1. 2. Sihtasutuse asukoht on Tartu linn, Eesti Vabariik.

1. 3. Sihtasutuse põhikirjaliseks eesmärgiks on luua, koondada, vahendada ja kasutada keskkonnaõigusalast ekspertteadmist, et edendada keskkonnaõiguse arengut ja aidata kaasa erineva tasandi keskkonnaotsuste ning seadusandluse kvaliteedi parandamisele.

Sihtasutus lähtub oma tegevustes avalikust huvist aidata kaasa Eesti keskkonnaseisundi paranemisele, hoida ära kuritarvitusi looduskasutuses, edendada säästvat arengut Eestis ning toetada Århusi konventsiooni printsiipide ellurakendamist Eestis.

1. 4. Oma eesmärkide saavutamiseks viib sihtasutus ellu järgmisi tegevusi:

      1. Keskkonnaõigusalaste juriidiliste analüüside koostamine;

      2. Keskkonnaõigusalase info kogumine ja vahendamine;

      3. Keskkonnaõigusalaste koolituste läbiviimine;

      4. Keskkonnaõigusalase diskussiooni edendamine;

      5. Keskkonnaalase õigusteenuse osutamine;

      6. Osalemine keskkonnaalases seadusloomes jm otsustusprotsessides lähtuvalt Sihtasutuse eesmärgist.

1. 5. Sihtasutuse majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1. 6. Sihtasutus on asutatud tähtajatult.

1. 7. Sihtasutus on oma tegevuses täiesti sõltumatu nii poliitilistel, usulistel, etnilistel kui muudel alustel.

2. VARAD

1. 1. Sihtasutuse vara tekib sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest, kingitustest, pärandustest ja muust seaduslikust tulust, mida Sihtasutus oma tegevuse käigus saab.

1. 2. Sihtasutusele laekunud varad kajastab juhatus koheselt Sihtasutuse raamatupidamisdokumentides.

1. 3. Sihtasutusele laekuva sularaha võtavad vastu juhatuse poolt volitatud isikud ja kannavad selle Sihtasutuse pangaarvele.

1. 4. Sihtasutusele laekuvad mitterahalised vahendid võtavad vastu juhatuse poolt volitatud isikud, kes hindavad need ja teevad Sihtasutusele omandiõiguse üleminekuks vajalikud toimingud.

1. 5. Sihtasutusele laekunud sihtotstarbelised annetused võtab juhatus raamatupidamises arvele vastava märkega ja neid kasutatakse vastavalt annetaja soovile. Sihtasutuse Juhatus ei või võtta vastu sihtannetusi, mis ei lange kokku Sihtasutuse eesmärkidega või on tehtud ebaseaduslikul eesmärgil.

1. 6. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt laekunud rahast võib Juhatus teha eraldisi administratiivkuludeks nõukogu poolt kinnitatud määral.

1. 7. Juhatus esitab nõukogule aruande Sihtasutusele laekunud varadest vähemalt kord nelja (4) kuu jooksul.

1. 8. Sihtasutusele laekunud vahendite kasutamise kord määratakse Sihtasutuse nõukogu otsusega.

1. 9. Sihtasutuse poolt tehtud rahaliste eraldiste sihipärase kasutamise eest vastutab rahalise toetuse saaja, kellega juhatus sõlmib vastava lepingu.

3. JUHATUS

1. 1. Juhatus on Sihtasutuse juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Sihtasutust ning korraldab selle raamatupidamist. Juhatus peab Sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi.

1. 2. Juhatus esitab nõukogule vähemalt kord 4 kuu jooksul ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisust. Koheselt peab juhatus nõukogule teatama Sihtasutuse majandusliku seisu olulisest halvenemisest ning muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest või erakorralistest asjaoludest.

1. 3. Juhatusel on üks (1) kuni kolm (3) liiget. Juhatuse liikmete arvu otsustab nõukogu.

1. 4. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikmete volituste kestus on kaks (2) aastat.

1. 5. Kui juhatuses on rohkem kui kaks liiget, valivad juhatuse liikmed endi seast juhatuse esimehe, kes vastutab juhatuse tegevuse korraldamise eest.

1. 6. Juhatuse liige võib oma kohustuse täitmise panna kolmandale isikule, kes on Sihtasutuse töötaja.

1. 1. Juhatus vastutab Sihtasutuse igapäevase tegevuse eest; sealhulgas:

• tagab Sihtasutusele kohase finants- ja haldusjuhtimise ning kontrolli vastavalt põhikirjale;

• juhib Sihtasutuse siseselt rahaliste vahendite ulatuses ja vastavalt nõukogu antud korraldustele tööd.

1. 8. Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.

1. 9. Juhatuse liikme võib nõukogu tagasi kutsuda mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus Sihtasutust juhtida.

4. 10. .Juhatuse liikmetele võib maksta tasu nõukogu poolt määratud korras ja suuruses. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

4. NÕUKOGU

1. 1. Nõukogu korraldab Sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

1. 2. Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik kõikideks tegevusteks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest.

1. 3. Nõukogus on kolm (3) kuni viis (5) liiget. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

1. 4. Üks nõukogu liige määratakse sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond poolt. Ülejäänud nõukogu liikmed määratakse ja kutsutakse tagasi asutajate otsusega. Igal asutajal on õigus teha ettepanekuid nõukogu liikme kandidaatide osas. Asutajad võivad otsuse teha koosolekul, mille võib kokku kutsuda iga asutaja, teatades sellest teistele 2 nädalat kirjalikult ette. Asutajate otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Asutajad võivad otsuse teha kirjalikult.

1. 5. Nõukogu liikmete volituste kestus on kolm (3) aastat. Nõukogu liikme saab ennetähtaegselt tagasi kutsuda mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus osaleda nõukogu töös või muul viisil sihtasutuse huvide oluline kahjustamine.

1. 6. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks (1) kord aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.

1. 7. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõik nõukogu liikmed.

1. 8. Igal nõukogu liikmel on hääletamisel üks (1) hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

1. 9. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija.

1. 10. Nõukogu liikmete tööd ei tasustata. Nõukogu liikmele hüvitatakse tema tööga seoses tekkivad otsesed kulud tema nõudel, kui Nõukogu on selleks nõusoleku andnud.

5. ARUANDLUS

1. 1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Pärast raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist esitab juhatus need viivitamatult audiitorile.

1. 2. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande ja audiitori järeldusotsuse nõukogule kinnitamiseks hiljemalt nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.

1. 3. Audiitorite arvu määrab ja audiitori valib ning kutsub tagasi nõukogu, kes määrab ka audiitori tasustamise korra. Audiitor valitakse üheks (1) aastaks.

6. PÕHIKIRJA MUUTMINE

1. 1. Põhikirja võib muuta Sihtasutuse nõukogu otsusega, välja arvatud üldsätteid (põhikirja p 1), sh Sihtasutuse nime, eesmärke ja tegevusi, samuti käesolevat punkti 6.1. Üldsätete ja käesoleva punkti osas võib põhikirja muuta ainult asutajate otsusega.

1. 2. Erandina põhikirja punktis 6.1 sätestatust võib nõukogu muuta põhikirja ka üldsätete ja p 6.1 osas, kui:

      1. kõik asutajad on surnud või lõppenud või

      2. asutajad ei ole mõistliku aja jooksul muutnud põhikirja muutunud asjaolude arvessevõtmiseks.

1. 3. Põhikirja muutmiseks nõukogu poolt on vajalik 2/3 nõukogu liikmete häälteenamus.

7. LÕPETAMINE

1. 1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusega. Sihtasutuse lõpetamise otsuse aluseks võivad olla järgmised tingimused:

1. 1. 1. sihtasutuse tegevus ei vasta sihtasutuse põhikirjalistele eesmärkidele;

      2. sihtasutuse vara on Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks ilmselt ebapiisav ning piisava vara omandamine lähitulevikus on ebatõenäoline.

1. 2. Nõukogu võib sihtasutuse lõpetada ainult juhul, kui kõik asutajad on surnud või lõppenud või kui sihtasutuse vara on sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks ilmselt ebapiisav ning piisava vara omandamine tulevikus on ebatõenäoline ning asutajad ei ole mõistliku aja jooksul teinud otsust sihtasutuse lõpetamiseks.

1. 3. Sihtasutuse lõpetamisel läheb pärast kõigi nõuete rahuldamist järelejäänud vara üle keskkonna- või looduskaitselistel eesmärkidel tegutseva(te)le tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingu(te)le või avalik-õiguslikele juriidilis(t)ele isiku(te)le likvideerijate otsuse kohaselt.