| Eesti põllumajandusega seotud keskkonnaküsimustest ja nende lahendamise teedest 2013. aasta järgsel perioodil |
 |
|
ELFi ettepanekud seoses uue (2013. aasta järgse) Maaelu arengukavaga. Ettepanekud on saadetud Põllumajandusministeeriumile.
2. Põllumajandusega seotud bioloogiline mitmekesisus (elurikkus) 2.1.1. Pool-looduslike koosluste säilitamine 2.1.2. Mosaiikse põllumajandusmaa säilitamine 2.1.3. Ohustatud liigid väljaspool kahte eelnevat tüüpi 2.2. Kultuurtaimede ja koduloomade mitmekesisus 3. Põllumajanduse mõju vee seisundile 3.3. Teised meetmed põllumajandusliku veesaaste vähendamiseks 5. Atmosfääri ja kliimaga seotud probleemid põllumajanduses 6. MAK mõju metsade elurikkusele 1. Sissejuhatuseks Käesolev dokument väljendab Eestimaa Looduse Fondi (ELF) seisukohti põllumajanduse keskkonnaprobleemide lahendamise teedest ja keskendub eelkõige ettepanekutele 2013. aasta järgse perioodi keskkonnameetmete väljatöötamiseks Eestis. Paratamatult ei pääse aga ka üldisematest ettepanekutest Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku osas, sest põllumajandust tuleb vaadelda terviklikult. ELF on veendunud, et ÜPP 2. sammas on 2013. aasta järgsel ajal otsustava tähtsusega, kuid samas peab keskkonnasõbralikumaks muutuma ka ÜPP 1. sammas. Peame vajalikuks, et Maaelu Arengukava (MAK või milline ka ei saa olema uuel perioodil 2. samba makseid suunava dokumendi nimi) sünniks siiras koostöös huvirühmadega. ELF on seisukohal, et põllumajanduse keskkonnaeesmärgid ei ole vastuolus toidujulgeoleku ega eluterve maaelu eesmärkidega, vaid vastupidi nende vahel on tugev sünergia, nagu on rõhutatud ka Euroopa kodanikeorganisatsioonide ettepanekus ÜPP reformimiseks (A communication ... 2010) ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee selleteemalises resolutsioonis (Reforms... 2011). ELFi ettepanekud on kooskõlas Euroopa juhtivate keskkonnaorganisatsioonide ja mahepõllumajandusorganisatsioonide EL ühenduse ühise platvormiga (Proposal... 2010), kuid võtavad arvesse vahepeal toimunud arenguid ja Eesti kohalikke eripärasid, sh. ELFi poolt läbi viidud Demofarmi projekti (http://www.elfond.ee/et/demofarm/demo-farm) käigus konkreetsete tootjate tegevust analüüsides ilmnenud probleeme. Eelmise aasta novembris avaldas Euroopa Komisjon ÜPP tulevikku käsitleva teatise Europarlamendile, Nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (Komisjoni teatis... KOM(2010) 672). Käesoleva aasta juunis võttis vastavateemalise resolutsiooni vastu Europarlament (Euroopa Parlamendi... 2011/2051(INI)). Nii Komisjoni teatis kui Parlamendi raport rõhutavad keskkonda kui ÜPP olulist valdkonda. Mõlemas peetakse vajalikuks säilitada ÜPP tänane kahesambaline struktuur, kuid peetakse vajalikuks tuua keskkonnamõõde ka 1. sambasse. ELF on nõus mõlema seisukohaga. Abikõlblikkuse ja nõuetele vastavuse reeglite muutmine sisukaks, tegelikule keskkonnakasule suunatuks ning põllumajandussüsteemide ja loodusolude mitmekesisust arvestavaks, on hädavajalik esimene samm. Ühtlasi peame õigeks, et kogu EL ulatuses ühetaolised ja lihtsad keskkonnameetmed saaksid edaspidi rahastatud 1. sambast ja 2. sammas (MAK) rahastaks selliseid meetmeid, mis vajavad liikmesriigi või selle osa tasemel täpsemat kavandamist. Nii Komisjoni teatis kui Parlamendi resolutsioon rõhutavad põllumajandusega seotud bioloogilise mitmekesisuse (elurikkuse) säästva kasutamise tähtsust. ELF peab seda omalt poolt võtmevaldkonnaks ja märkimisväärne osa meie ettepanekutest keskendub põllumajanduse elurikkusele. Samas peetakse oluliseks ka teiste põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemide lahendamist, nagu kliimamuutus või vee saastamine. Käesolevas dokumendis käsitletakse ka neid aspekte. Vähesel määral, sedavõrd kuivõrd MAK ja ÜPP laiemalt mõjutab metsandust, käsilteb antud positsioonipaber ka metsade elurikkuse kaitse küsimusi. Eesti põllumajandus on võrreldes paljude teiste EL liikmesriikidega suhteliselt loodusesõbralik, seda nii elurikkuse kui ka muude näitajate suhtes. Siiski on mõned arengutrendid murettekitavad: pärast ELga liitumist on paiguti suurenud vee saastamine, ka põllumajandusega seotud elurikkuse olukord ei anna põhjust rahuloluks. Selliseid arenguid prognoositi juba varem, näiteks MAK 2007-2013 põhjendatakse vajadust keskkonnasõbraliku majandamise toetamise (KSM, alameede 2.3.1) järgi järgmiselt: "Majandustingimuste paranedes suureneb negatiivne mõju keskkonnale taas. Näiteks on taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamine taas suurenemas, millega võib kaasneda veereostus ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, kui ei kasutata keskkonnasõbralikke nüüdisaegseid tehnoloogiaid." Paraku ongi see prognoos täitunud, vaatamata MAK 2007-2013 keskkonnameetmete rakendamisele. Eeldatavasti esitab Euroopa Komisjon tuginedes eeltoodud teatises esitatud seisukohtadele käesoleva aasta sügisel 2013. aasta järgse ÜPP õigusliku raamistiku eelnõud. Kuni eelnõude avalikuks tulekuni ei ole mõtet teha väga detaiseid ettepanekuid uue perioodi MAK meetmete administratiivse ülesehituse suhtes, küll aga on mõtet juba täna keskenduda meetmete eesmärkidele ja sisule. Seda käesolev dokument teebki. 2. Põllumajandusega seotud bioloogiline mitmekesisus (elurikkus). Nii ülaltoodud Komisjoni ja Parlamendi ÜPP tulevikku käsitlevad dokumendid kui ka Komisjoni poolt avaldatud EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia (Komisjoni teatis... KOM(2011) 244), mis hiljuti ka Nõukogu järeldustes kinnitust leidis (EU Biodiversity Strategy to 2020. Council conclusions), rõhutavad põllumajandusega seotud bioloogilise mitmekesisuse tähtust. Olulisemad põllumajandusega seotud elurikkuse valdkonnad on kõrge loodusväärtusega (KLV) põllumajandus ning põllumajanduse geneetilised ressursid ehk ohustatud taimesordid ja loomatõud, mis on prioriteetsed valdkonnad ka käesolevas dokumendis. Põgusalt käsitletakse allpool siiski ka põllumajandustootmise mõju elurikkusele laiemalt. 2.1. KLV põllumajandus KLV põllumajandus on selline põllumajandusliku tootmise viis, mis "toodab" olulise kõrvalsaadusena elurikkust. KLV põllumajanduse kontseptsioon pärineb 1990. aastate algusest ja on praeguseks jõudnud ka EL poliitikadokumentidesse (Nõukogu otsus... 2006/144/EÜ; Guidance Document... 2007) ning selle tähtsust on teadvustatud ka Eestis (Selge, 2011; Koorberg 2009a; Koorberg 2009b). KLV põllumajandus on reeglina seotud ekstensiivse loomakasvatusega, kuid selle loomulikuks osaks võivad olla ka väga mitmesugused muud põllumajandustootmise viisid. KLV põllumajandusmaad iseloomustab vähemalt üks alljärgnevaist olulistest tunnustest: suur pool-looduslike koosluste osakaal, maastiku mosaiiksus või ohustatud liikide olemasolu. Sellest tulenevalt jagatakse KLV põllumajandusmaa mõnikord kolmeks tüübiks: 1) pool-looduslike koosluste suure osakaaluga põllumajandusmaa; 2) mosaiikne põllumajandusmaa ja 3) ohustatud liikidele tähtis põllumajandusmaa väljaspool kahte eelmist tüüpi. KLV põllumajandusmaa säilib vaid KLV põllumajanduse tingimustes: kui tootmine kaob või tootmisviis muutub oluliselt intensiivsemaks kaotab see oma loodusväärtuse. Sellest tulenevalt jagunevad alltoodud ettepanekud kolme rühma: pärandkoosluste säilitamiseks ja taastamiseks vajalikud abinõud, abinõud põllumajandusmaa mosaiiksust tagavate maastikuelementide säilitamiseks ning abinõud ohustatud liikide kaitseks intensiivsemal põllumajandusmaal. KLV põllumajandus ei pruugi olla tingimata mahetootmine ja mitte iga mahetootmine ei ole KLV põllumajandus. Siiski on kahe tootmisviisi vahel oluline kattuvus ja mida suurem osa KLV tootmisest on ühtlasi mahe, seda parem. Mahetootmisega seonduvat käsitletakse käesolevas dokumendis eraldi allpool, siinkohal tuleb mainida vaid seda, et abinõud mahetootmise säilitamiseks, nagu MAK 2007-2013 alameede 2.3.2, omavad üldjuhul kaudset positiivset mõju ka KLV põllumajandusele. Samuti on KLV põllumajandus enamasti seotud erineva suurusega põllumajandustootjate olemasoluga, sest KLV põllumajandusmaa koosneb reeglina väga erineva suurusega kõlvikutest, kus suurtootjatel on enamasti mõttetu väikeste kõlvikute kasutamine ja suured kõlvikud käivad üksikutele väiketootjatele üle jõu. Seetõttu on need meetmed, mis aitavad säilitada tootjate paljusust, näiteks põllumajandusettevõtja alustamise toetus (MAK 2007-2013 meede 1.2 ) või asendustaluniku toetus (riigiabina), kaudselt soodsad ka KLV põllumajanduse jätkusuutlikkusele, kuigi see mõju on raskesti mõõdetav. MAK 2007-2013 vahehindamise andmetel on meetme 1.2 senisest rahastusest 24% läinud loomakasvatusse (v.a. piimatootmine), mis annab mingisuguse ettekujutuse meetme võimalikust seosest KLV põllumajandusega; andmed selle kohta, milline osa KLV taludest on kasutanud asendustaluniku toetust hetkel puuduvad. Tänaste andmete põhjal on raske hinnata investeeringutoetuste mõju KLV põllumajandusele. Investeeringud mikropõllumajandusettevõtetesse (MAK 2007-2013 alameede 1.4.1) investeeringute kohta kättesaadavate andmete iseloom ei võimalda aru saada, kui suur osa võiks olla seotud KLV põllumajandusega, kuid praktikas on teada paljud KLV talud, kes on sellest meetmest toetust saanud. Paistab, et märkimisväärne osa loomapidamishoonete toetustest (alameede 1.4.2) on läinud aastaringselt sees peetavate karjadega lautade ehitamiseks, mis on KLV põllumajanduse seisukohalt negatiivne (väheneb väljas karjatatavate loomade arv). Teisalt on seda toetust saanud ka mõned KLV tootjad. Siiski on investeeringute üldine struktuur pigem tootmise intensiivistamisele ja kontsentreerumisele viitav seda nii tegevusalade kui tootjate suuruse lõikes (Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2 „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ rakendamistulemuste analüüs... 2010). Samuti on raske üheselt määrata maaparandusega seotud investeeringute (meede 1.8) mõju, kuid proportsioonid, kus valdav enamus rahast läheb tavapärasele kuivendusele suurtel pindadel ja vaid kuni 4% keskkonnakaitserajatistele (MAK 2007-2013 2010. a. seirearuanne), sunnivad kahtlustama, et meetme mõju KLV põllumajandusmaastikule on negatiivne. KLV põllumajandusmaa kipub olema tavalisem ebasoodsamates piirkondades, kus looduslikud olud pole soosinud tootmise intensiivistamist. Samas pole siingi üksühest seost: ebasoodsais piirkonnis viljeldav põllumajandus ei pruugi alati olla KLV ja üksikuid KLV elemente võib leida ka vägagi tootlikul põllumajandusmaal. Seetõttu omavad üldised meetmed ebasoodsate piirkondade põllumajandustootjate toetamiseks, mis ei sisalda eraldi spetsiifilist KLV elementi (nagu MAK 2007-2013 meede 2.1) teatud positiivset mõju ka KLV põllumajanduse jätkusuutlikkusele, kuid see mõju ei ole väga märkimisväärne. Mõnevõrra suurem on KLV põllumajandusmaa seos Natura 2000 aladel paikneva põllumajandusmaaga. Seetõttu on ka Natura 2000 alade toetus (meede 2.2) olulisem KLV põllumajanduse säilimisel, kuid siingi pole seos kaugeltki üksühene. Kuivõrd Natura 2000 toetus on lihtne EL seadusandlusel põhinev meede, tuleks töötada selle nimel, et seda rahastataks tulevikus 1. samba vahenditest otsetoetuste Komisjoni teatises ette nähtud kohustusliku keskkonnasõbralikkuse komponendina. Kui selles ei õnnestu kokku leppida, tuleb kindlasti jätkata taolise meetmega uue perioodi MAK raames. Senine ÜPP ei ole suutnud (vaatamata deklareeritud eesmärkidele) piisavalt KLV põllumajandust säilitada ja järgmine periood saab Euroopa Looduskaitse ja Karjakasvatuse Foorumi hinnangul selles küsimuses otsustavaks kogu EL jaoks (CAP reform 2013). ELF ühineb täielikult eeltoodud seisukohaga ja leiab, et Eesti ei ole siin paraku erandiks: vaatamata sellele, et mitmed MAK 2007-2013 meetmed on KLV põllumajandusele soodsad, jääb oluline osa KLV põllumajandusmaast välja põllumassiividest ja ka Natura 2000 aladelt (Koorberg 2009) ning on seetõttu jäänud toetusteta ja on seega ebavõrdses olukorras. 2.1.1. Pool-looduslike koosluste säilitamine. Pool-looduslikud kooslused ehk pärandkooslused on elurikkuse seisukohalt KLV põllumajanduse kõige olulisem komponent ja KLV põllumajandusmaa esimest tüüpi tuleb pidada kõige prioriteetsemaks. Seetõttu on pärandkoosluste kaitsele ka kõige suuremat tähelepanu osutatud ja sellega on hakatud tegelema juba enne KLV põllumajanduse tervikkontseptsiooni kujunemist (vt. näit. European... 1998; Kukk & Kull, 1997; Pärandkooslused... 2004; Pärtel jt 2007). Pärandkooslused on Pärandkoosluste Kaitse Ühingu pakutud määratluse järgi põlised inimtekkelised pool-looduslikud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. 20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii nende koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses (http://www.pky.ee). Sarnased suundumused iseloomustavad Euroopat tervikuna (European... 1998). Sellest tulenevalt tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine. Käesoleval ajal kahjustavad pärandkoosluste jätkusuutlikku majandamist probleemid toetusõiguslikkusega, millest olulisim (aga mitte ainus!) on nn 50 puu reegel. Selle tagajärjel pole paljud olulised pärandkooslused 1. samba toetuste ja ka enamuse 2. samba toetuste jaoks abikõlblikud. Probleeme on nii EL üldise raamistiku kui ka selle rakendamisega Eestis. See seab pärandkoosluste majandajad võrreldes teiste põllumeestega ebavõrdsesse olukorda. Olukorda leevendab osaliselt asjaolu, et MAK 2007-2013 näeb ette keskkonnameetme (meede 2.3) raames pool-looduslike koosluste hooldamist Natura 2000 aladel (alameede 2.3.5 , edaspidi PLK toetus). PLK toetuse olulisimaks puudujäägiks on piirdumine Natura 2000 aladega: kuigi seal paikneb tõesti olulisem osa meie väärtuslikemaist pärandkooslustest, ei õnnestu vaid nende aladega piirdudes elurikkust piisavalt säilitada, eriti arvestades väljasuremisvõlga, mida eriti selgelt on näidatud loopealsete puhul (Helm 2009). Teiseks oluliseks puudujäägiks on n.ö. "kahe jänese püüdmine": PLK toetus peab ühest küljest asendama pärandkoosluste hooldajatele teiste pindalapõhiste toetuste puudumist, teisest küljest aga tagama väga erinevate nõudlustega liikidele ja elupaigatüüpidele optimaalse hooldamise. Praktika näitab, et taolise kahe (kuigi omavahel seotud) eesmärgi püüdmine sama alameetmega õnnestub vaid osaliselt. Kolmandaks on ilmselt ajale jalgu jäänud toetusmäärad, eriti arvestades seda, et see on ainus toetus, mida neile aladele taotleda saab. Tulemuseks on see, et meetme eesmärk hektarite osas ei ole seni täidetud. Kokkuvõtteks, kuigi PLK toetuse tagajärjeks võib suure tõenäosusega lugeda pärandkoosluste kinnikasvamise pidurdumist ja ilma selleta oleks olukord eeldatavalt palju hullem, tuleb sedastada siiski, et Eestis tervikuna olukord jätkuvalt halveneb (vt. näit teadlaskonna pöördumist keskkonnaministri poole loopealsete säilitamise küsimuses http://www.pky.ee/siselinkide_materjalid/poordumine_loopealsed.pdf). Lahendus probleemile saab olla vaid kompleksne. Esiteks peaks Eesti taotlema EL tasemel 50 puu reegli, "2004. aastal heas põllumajanduslikus korras olemise" ja teiste pärandkooslusi diskrimineerivate bürokraatlike takistuste kõrvaldamist - kõiki tegelikult karjatatud ja/või niidetud alasid tuleb lugeda abikõlblikuks kõigi pindalapõhiste toetuste jaoks. Ebapiisavalt hooldatud - näiteks liiga väikese koormusega karjatatud - alade puhul ei tuleks neid arvata toetuse alt välja, vaid toetusi proportsionaalselt vähendada. Selleks tuleb riiklikult kokku leppida karjatamiskoormused (miinimum ja maksimum), diferentseerides neid vajadusel karjamaa tüüpide järgi ja karjamaadele pindalapõhiste toetuste taotlemisel tuleb taotlejal esitada ka andmed kariloomade arvu kohta. Näiteks, kui antud karjamaatüübile kokku lepitud minimaalne karjatamiskoormus on 0.3 lü/ha ja kavandatud karjatamiskoormus on 0.1 lü/ha, tekiks õigus saada kolmandik hektarite arvu järgi ette nähtud toetusest. Sarnast proportsionaalset vähendamist võiks kasutada ka ülekarjatamise vältimiseks. Näiteks kui kokku lepitud maksimaalne karjatamiskoormus on 1 lü/ha ja kavatsetakse karjatada 1.3 lü/ha koormusega, jagatakse hektarite arv 1.3ga. Asjakohastel juhtudel tuleb arvestada ka karjatamisperioodi kestust ja teiste karjamaade kasutamist. Kohapealsel kontrollil kontrollitaks muuhulgas ka loomade arvu karjamaal. Teiseks toetab ELF Euroopa Looduskaitse ja Karjakasvatuse Foorumi ettepanekut (http://www.efncp.org/events/seminars-others/permanent-pastures-brussels/) kujundada 1. samba otsetoetuste kohustusliku keskkonnasõbralikkuse komponendi raames kogu EL ulatuses ühetaoline lihtne skeem pärandkoosluste ja teiste püsikarjamaade toetamiseks. Kui seda ei õnnestu saavutada, tuleb taoline toetus seada sisse 2. samba vahenditest, nähes uues MAK-s ette vastav meede. Selle ülesehitus võiks olla sarnane tänasele PLK toetusele, aga olla lihtsam ega tohi olla piiratud vaid Natura 2000 aladega, kuigi viimastele tuleks jätta prioriteetne staatus (eelarvevahendite nappuse korral rahastataks neid esmajärjekorras). Kahe eeltoodud ettepaneku rakendamine ühtlustaks pärandkoosluste kasutajate konkurentsitingimused teiste tootjatega ja tagaks üldise minimaalse hoolduse, mis on tarvilik, kuid mitte piisav eeldus nende elurikkuse säilitamiseks. Kolmandaks tuleb järgmises MAKs ette näha spetsiifilised alameetmed pärandkoosluste hooldamiseks ja taastamiseks, mille nõuded oleksid üsna detailsed ja tuleneksid asjaomastest pärandkoosluste hoolduskavadest, pärandkooslustega seotud liikide liigikaitsekavadest ja olulisemate pärandkooslustega seotud kaitse- ning hoiualade kaitsekorralduskavadest. Muuhulgas tuleks kaaluda eriti töömahukate (s.h käsitsi tööd nõudvate) tegevuste kõrgema määraga toetamist, erinevate niitmise algustähtaegadega alameetmeid ja võimalust mõnede kindlate alade niitmiseks üle aasta. Kaalumist väärib ka eraldi alameede niidetud pärandkoosluste ädalas karjatamise toetuseks. Neljandaks tuleb toetada pärandkoosluste hooldamiseks vajalikke investeeringuid. Tavapärane põllumajandustehnika ei pruugi olla alati piisavalt hea pärandkoosluste hooldamiseks, olles näiteks liiga suur ja vähese manööverdusvõimega puisniitudel toimetamiseks ning liiga suure erisurvega luhtade või sooheinamaade hooldamiseks; seega on selge vajadus tehnikasse suunatud investeeringuteks. Tänapäeval on Eestis karjatamise vältimatuks eelduseks karjaaiad, sest karjuste abil loomade pidamine tarastamata maadel on meil jäänud paraku minevikku; seetõttu on investeeringud karjaaedadesse (s.h. vajadusel portsjonkarjatamist võimaldavatesse teisaldatavatesse elektrikarjustesse) pärandkoosluste hooldamiseks vajalikud. Eraldi tuleb hundi või teiste kiskjate kõrgendatud ohu piirkondades toetada hundikindlate, kõrgete ja mitme traadiga elektrikarjuste rajamist. Kaaluda tuleks ka eriti ohustatud lindude pesitsuskohtadeks olevatel karjamaadel rebasekindlate tihedate elektrikarjuste rajamise toetamist. Kohati on vajalikud ka investeeringud heinaküünidesse, loomapidamishoonetesse ja loomade soetamiseks. Viiendaks peaks maksimaalselt ära kasutama LEADER-tüüpi meetmetega kaasnevat paindlikkust innovaatilisuse ja traditsioonide elustamise ühitamiseks pärandkoosluste hoidmisel (talgud, käsitsi või hobusega töötamine, ühitamine taluturismiga jne). Nende ettepanekute realiseerimisel võiks loota meie pärandkoosluste elurikkuse säilimist ja taastumist, nagu näeb ette EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia (Komisjoni teatis KOM(2011) 244). 2.1.2. Mosaiikse põllumajandusmaa säilitamine. Traditsioonilise põllumajandusmaastiku elemendid nagu alleed, hekid, põõsaribad, lahtised kraavid, tiigid, üksikpuud ning puuderühmad, suured kivid jne suurendavad põllumajandusmaa elurikkust. Tänane ÜPP pigem karistab selliste maastikuelementide säilitamise eest, lõigates need toetusaluse pinna seest välja ja seades piiranguid toetusaluse põllu miinimumsuurusele. On ka üksikuid teateid lahtise kraavitusega mosaiikse põllumajandusmaa asendamisest monotoonse drenaažkuivendusega massiiviga maaparandustoetuse (MAK 2007-2013 meede 1.8) toel. Positiivse külje pealt tuleb mainida vaid seda, et MAK 2007-2013 näeb ette kiviaia taastamise toetust (alameede 2.5.1). ELF peab vajalikuks, et maastikuelemendid oleksid arvestatud toetusaluse pinna sisse kõigi pindalapõhiste toetuste jaoks ja nende säilitamise kohustus oleks osa nõuetele vastavuse tingimustest. Teiseks peame vajalikuks, et uus MAK näeks ette lisaks kiviaedadele ka teiste eelloetletud põllumajandusmaastiku elementide hooldamise ja taastamise toetusi. Kolmandaks oleks mõistlik tõsiselt kaaluda vanade, ekstensiivselt kasutatavate viljapuuaedade säilitamisele suunatud toetust. Ja lõpuks, maaparandussüsteemide korrashoiu toetuste tingimused tuleb sõnastada nii, et oleks välistatud KLV põllumajandusmaastiku kahjustamine. 2.1.3. Ohustatud liigid väljaspool kahte eelnevat tüüpi. Eesti rannikualad, sealhulgas rannaäärsed põllud ja kultuurrohumaad, on rahvusvahelise tähtsusega rändlindude peatuspaigad. Eriti ohustatud liikidest peatub siin väike-laukhani. Teistest kaitsealustest hanelistest peatub siin massiliselt valgepõsk-lagle, kelle mõju põldude saagikusele võib põuastel aastatel olla väga märkimisväärne. Lindudele on vajalik, et neid maid jätkuvalt põllumajanduslikus kasutuses hoitaks, milleks on omakorda vaja kompenseerida lindude poolt põllumajandustootjatele tekitatud kahju. Seni on seda kompensatsiooni makstud keskkonnasektori vahenditest, kuid võimalusel tuleks see ette näha uues MAKs. Mõned varem tavalised põllulilled ("umbrohud"), nagu nisulill ja rukkilill on muutunud õige haruldaseks. Tuleks kaaluda meedet nende liikide säilinud elupaikade kaitseks, mis peaks seisnema nisu ja rukki herbitsiidivabas kasvatamises. 2.2. Kultuurtaimede ja koduloomade mitmekesisus Eestis on aegade jooksul aretatud sadu taimesorte. Ainuüksi Polli Aiandusuuringute Keskuses kollektsioonides kasvab 253 Eestis aretatud sorti ja aretist, sealhulgas 43 õuna-, 7 pirni-, 23 ploomi-, 17 kirsi-, 17- sõstra ja 7 karusmarjasorti (EMÜ loodusteaduslikud kogud, http://kogud.emu.ee/?do=coll&id=7). Jõgeva Sordiaretusinstituudis on üle tuhande Eestiga seotud põllumajanduse geneetilise ressursi säiliku. Käesoleval ajal toetatakse vaid ühe taimesordi - Sangaste rukki - kasvatamist (MAK 2007-2013 alameede 2.3.4), mis on kahtlemata tarvilik, kuid kaugeltki mitte piisav meie kultuurtaimesortide mitmekesisuse säilitamiseks. Ka Eestis kasvatatud koduloomadest on aegade jooksul aretatud kohalikke tõuge. MAK 2007-2013 alameede 2.3.3 ohustatud tõugu looma pidamise toetamiseks näeb ette eesti maakarja veise, eesti hobuse, tori hobuse universaalse aretussuuna ja eesti raskeveohobuse pidamise toetamist. Kui eesti hobusega on laias laastus asi paremuse poole liikumas, siis tori hobuse osas ei ole siiani täielikku konsensust säilitatava populatsiooni määratluses. Muret teeb ka eesti maakarja veiste arvu jätkuv vähenemine (MAK 2007-2013 2010. a. seirearuanne). Veel enam aga teeb muret see, et eesti maalamba asurkondi pole siiani suudetud ohustatud tõu (või tõugudena) tunnustada, mistõttu on väljasuremise oht väga suur. ELF peab vajalikuks põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamist ja säästvat kasutust. Seetõttu on hädavajalik, et uues perioodis toetataks märksa esinduslikumat valikut ohustatud sorte ja tõuge. Peame kindlasti vajalikuks eesti maalamba tunnustamist ja sellele säilitamise toetamist. Samuti peame vajalikuks tori tõu säilitamisega seotud konflikti lahendamist ja eesti maakarja toetusmäära suurendamist. 2.3. Elurikkuse säilitamine ja taastamine intensiivsel põllumajandusmaal MAK 2007-2013 oma tänaseks rakendunud osas ei sisalda spetsiifilisi meetmeid elurikkuse kaitseks intensiivsel põllumajandusmaal. Samas võib mõningat, kuigi raskesti mõõdetavat positiivset mõju oletada õige mitme 2. telje toetuse puhul. KSM (alameede 2.3.1) puhul on elurikkusele ilmselt soodne viljavahetus, eriti liblikõieliste kasvatamine, mõjudes positiivselt eelkõige tolmeldajatele. Samuti on positiivse mõjuga elurikkusele rohttaimestikuga ribade nõue, mõjudes eelkõige taimede ja putukate liigirikkusele. Paraku ei paista KSM moodustavat elurikkuse säilitamiseks soodsat tervikut. Seega oleks mõistlik järgmises perioodis lüüa tegevused lahku eraldi selgemalt eesmärgistatud (ala)meetmeteks, võimaldades huvitatud tootjatel valida endale sobivaid tegevusi tootmise loodusesõbralikumaks muutmisel, nagu liblikõieliste kasvatamine, viljavahetus, talvine taimkate (sh. püsirohumaad) või rohumaaribad. Jätkata tuleks rohumaaribadele ja püsirohumaadele sobivate kohalike seemnesegude väljatöötamist. Mahetootmise toetuse (alameede 2.3.2) elurikkust hoidev toime on mõneti suurem, sest lisaks külvikorrast ja rohuribadest tulenevale positiivsele mõjule säästab elurikkust ka pestitsiidest ja mineraalväetistest loobumine, samuti loomade väljas karjatamine. Kindlasti tuleb jätkata pingutusi maheviljelusega haaratud pinna suurendamiseks. Elurikkuse säilitamisele aitab kaasa ka loomade karjatamise toetus (meede 2.4), mille taolise meetme peaks kavandama ka järgmisesse perioodi. MAK 2007-2013 näeb ette mitmeliigilise põõsariba rajamise toetust (alameede 2.5.2) üle 30 ha suuruste põldude servadesse. Meetmel oleks potentsiaali elurikkuse taastamiseks, kuid paraku pole seda tänini käivitatud. Meetme 2.6 raames on lubatud toetada üle 30 ha suuruste põldude sisse väikeste puudetukkade istutamist, mis samuti õigesti rakendatuna võiks suurendada elurikkust. Paraku pole ka see meede seni käivitunud. ELF peab õigeks kokkulepitud meetmete käivitamist ja analoogiliste toetuste ette nägemist ka uuel perioodil, laiendades seda ka puude ridade või alleede rajamise/taastamisele. Peame vajalikuks rõhutada, et tuleks kasutada vaid kodumaiseid liike ja Eestist pärit istutusmaterjali. Väärib kaalumist, kas järgmises perioodis ei peaks toetama ka üle 30 ha põldude sisse viljapuuaedade, marjapõõsaistandike või ürdiaedade rajamist, sest seegi aitaks maastikku mitmekesistada, hoides samas maad põllumajanduslikus kasutuses. Samuti tuleks võimalusel kaaluda erimeetmeid tolmeldajate kaitseks - seda nii looduslike tolmeldajate kui mesinduse suhtes. Lisaks sellele peame vajalikuks, et järgmises perioodis leiaks toetamist põllulindude suhtes sõbralikud niitmisajad ja -viisid kultuurrohumaadel, kahaneva arvukusega või ohustatud põllulillede nagu rukkilill ja nisulill suhtes sõbralik põlluviljelus ning tiikide või muude väikemärgalade rajamine neile sobivatesse kohtadesse põllumajandusmaal. Et intensiivsel põllumajandusmaal on tihti ainsaks maastiku mitmekesistajaks omaagsete maaparanduse käigus tehtud kännu- ja kivihunnikutele kasvanud puudetukad, peame vajalikuks nende arvamist toetusaluse pinna sisse. 3. Põllumajanduse mõju vee seisundile Vee seisund on Eestis pigem parem ja põllumajandusreostus väiksem kui enamikus EL liikmesriikides. Siiski ei anna see põhjust rahuloluks, sest ELga liitumise järgselt on olukord halvenenud: koos mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutuse kasvuga on suurenenud väetisainete äravool pinnavette ja merre ning nitraaditundlikul alal esineb põhjaveereostust (Eesti maaelu arengukava 2007-2013 2. telje püsihindamisaruanne 2011; Järelevalve... 2010, Nitraaditundliku ala ... 2011), mistõttu on oht, et veekogude head seisundit ei õnnestu 2015. aastaks saavutada. Majanduskriisi ajal võis küll täheldada kohati korraks ka vastupidist tendentsi, kuid majandusraskustest tulenev saaste vähenemine ei ole jätkusuutlik, nagu pole jätkusuutlik ka saastamise arvelt toimuv majanduskasv. Seetõttu tuleb uuel perioodil rakendada senisest tõhusamaid meetmeid põllumajandusliku veereostuse vähendamiseks. 3.1. Maaparanduse mõju. Kuivendus ja eriti eesvoolude süvendamine suurendab toitainete ärakannet. Kuivõrd tänase seisuga on MAK 2007-2013 meetme 1.8 vahendeid kasutatud just nendeks tegevuseks ja vaid vähesel määral kahepoolseks reguleerimiseks või lodude ja settetiikide rajamiseks, on põhjust järeldada, et praegusel kujul mõjub meede veeseisundile negatiivselt. ELF ei taha sugugi välistada kuivendussüsteemide korrastamist seal, kus see on põllumajandustootmise jätkamiseks hädavajalik, kuid peab vajalikuks edaspidi toetada üksnes projekte, mille osaks on tõhusad meetmed veereostuse vähendamiseks ja veerssursside säästlikuks kasutamiseks, nagu veetaseme kahepoolne reguleerimine, settetiigid või -lodud, tugevamalt fosforiga koormatud kraavidel ka spetsiaalselt konstrueeritud lubjarikka täitematerjaliga filtrid. Sihipärane hooldamine on tiikide ja lodude puhul soovitatav ning filtrite juures vältimatult vajalik; tiikide ja lodude puhul on selleks sette ja taimestiku osaline eemaldamine, filtritel lubjarikka täitematerjali väljavahetamine. Setet ja taimestikku saab kasutada orgaanilise väetisena, filtritäidet aga lubi- ja fosforväetisena. See aitaks lisaks veekogude kaitse tõhustamisele tuua väärtuslikke taimetoitaineid tagasi tootmisesse. 3.2. Mahepõllundus. Mahetootmisel ei kasutata mineraalväetisi ja sünteetilisi pestitsiide, mistõttu on ka veereostus väiksem. Seda kinnitavad näiteks esialgsed seireandmed Eestis (Eesti maaelu arengukava 2007-2013 2. telje püsihindamisaruanne 2011) ja pikaajalised põldkatsed Šveitsis (Mader et al 2002). Viimasest uuringust on selgelt näha ka maheviljeluse positiivne mõju taimetoitainete omastamise tõhususele. Lisaks sellele on mahetootmisel ka soodne mõju elurikkusele, eelkõige mullaelustikule ja tolmeldajatele, kemikaalijääkide puudumise tõttu ka tarbija tervisele (Mahepõllumajandus. http://ec.europa.eu/agriculture/organic/home_et) MAK 2007-2013 on olemas mahepõllumajanduse toetus (alameede 2.3.2) ja mahetootjate arv ning kasutatav pind on viimastel aastatel kasvanud. Siiski on see kasv olnud ebapiisav tasakaalustamaks üldist kemiseerimise ja veesaaste kasvu trendi. Eeltoodud põhjusel toetab ELF maheviljeluse osakaalu jõulist suurendamist 2013. aasta järgsel perioodil. Kuivõrd maheviljelus on EL tasemel reguleeritud tootmisviis (Nõukogu määrus 834/2007), peame õigeks selle toetamist 1. samba vahenditest ühtsetel alustel kogu EL ulatuses. Kui sellises lahenduses ei õnnestu EL tasemel kokku leppida, on hädavajalik vastava toetuse ette nägemine ka uue perioodi maaelu arengukavas. See võiks olla sarnane tänasele alameetmele 2.3.2, kuid koostöös mahetootjatega peaks tõsiselt kaaluma mõningat lihtsustamist ja bürokraatia vähendamist (mis samas ei tohi tähendada sisuliste tingimuste lahjenemist). Samuti tuleb tagada toetusmäär, mis ei oleks väiksem naaberriikides rakendatavast. Kindlasti peab uus MAK tänasest jõulisemalt toetama mahetoodangu töötlemist ja turustamist ning vastavat teavitustegevust. 3.3. Teised meetmed põllumajandusliku veesaaste vähendamiseks. KSM (MAK 2007-2013 alameede 2.3.1) näeb ette mõningaid väetamise piiranguid. Paraku ei õnnestunud leida kinnitust, et KSM tootjate tegelik mineraalväetise kasutus ja selle leostumine oleks märkimisväärselt väiksem kui tavatootjatel. Asjaolu, et seda toetust makstakse üksnes viljavahetuses olevale maale (ei maksta püsirohumaale) võib aga hajareostust koguni suurendada, sest soodustab püsirohumaade üleskündmist. ELF soovitab tänase KSM asendamist konkreetsete veesaaste vähendamisele suunatud üksiktegevuste, nagu puhverribad kraavide ääres (soovitatav hooldus - niitmine ja niite eemaldamine), viljavahetus, talvine taimkate (talikultuurid ja rohumaad) ning väetise (sh. eelkõige mineraalse lämmastiku) kasutamise piiramine toetamisega. MAK 2007-2013 meede 2.6 näeb ette veekaitsemetsade rajamise toetamist. Praeguseks pole meede käivitunud. ELF peab vajalikuks kokkulepitud meetme käivitamist sel perioodil vähemalt nitraaditundlikul alal ja analoogilise meetme välja töötamist 2013. aasta järgseks perioodiks. Pestitsiididest kasutatakse täna kõige enam glüfosaate sisaldavaid herbitsiide, eelkõige Roundup (Eesti maaelu arengukava 2007-2013. 2010. aasta seirearuanne). Kuivõrd järjest enam on andmeid, et glüfosaadid ei ole sugugi nii ohutud kui tootjafirmad väidavad (Antoniou et al 2011; Paganelli et al 2010), tuleks tõsiselt kaaluda 'glüfosaadivaba viljeluse' meetme sisseviimist uuel perioodil. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et lammialad toimivad samuti taimetoitainete püünistena. Seetõttu on luhtade majandamise käigus toimuval biomassi eemaldamisel lisaks bioloogilist mitmekesisust säilitavale mõjule ka vett puhastav ja taimetoitaineid agroökosüsteemi tagasitoov toime, mis on veel üks põhjus, miks tuleb pärandkoosluste majandamist toetada. Ka adru ka muu mereheidise kasutamine väetiseks omab sarnast efekti, kuid selle toetamine eraldi meetmena oleks kardetavasti administratiivselt keerukas. Veesaaste vähendamise üheks võimalikuks hoovaks oleks mineraalväetiste ja pestitsiidide maksustamine. Eestis eraldi rakendatuna ei pruugi see aga soovitud tulemust anda (Keskkonnakaitse majandushoobade... 2008). ÜPP tingimustes oleks loomulik, et kõnealuste keskkonnamaksude miinimumtasemed lepitaks kokku EL tasemel. 4. Mulla kaitse Ivask (2011) peab olulisemateks ohtudeks mullaelustiku mitmekesisusele ökosüsteemide kadu ja fragmenteerumist, saastumist, maakasutuse intensiivistamist, põllumajanduslikke monokultuure, mineraalväetisi, kündmist, pestitsiide ning võõrliike ja -geene, mida introdutseeritakse juhuslikult või mis vabanevad GMO kasvatamisel. Pole raske mõista, et need ohud on omavahel seotud. Maheviljelusel kui mineraalväetisi, pestitsiide, monokultuure ja GMOde kasvatamist vältival viljelusviisil on seega positiivne mõju ka mullaelustikule, mis on veel üks põhjus selle tootmisviisi osakaalu suurendamiseks. Samuti toetavad mulla kaitset ka abinõud KLV põllumajanduse säilitamiseks, sest nii pärandkooslused kui põllumajandusmaa mosaiiksus aitavad mulda hoida. Mulla erosioon on Eestis peamiselt regionaalne probleem, esinedes eelkõige Kagu-Eestis ja siingi mitte väga teravalt. Siiski vääriks kohati rakendamist täiendavad abinõud erosiooni tõkestamiseks, nagu püsirohumaade osakaalu suurendamine erosiooniohtlikes kohtades, samuti puu- või põõsaribade rajamine, nagu näeb ka ette MAK 2007-2013 (alameede 2.5.2 ja meede 2.6, seni rakendamata). Viimaste meetmete rakendamisel tuleb samas arvestada ka maastikukaitse vajadustega. Üheks abinõuks mulla kaitsel võiks olla ka künnivaba viljeluse osakaalu suurendamine, kuid paraku kipub see endaga kaasa tooma suuremat pestitsiidikasutust. Sel põhjusel on künnivabadel maadel hooghännaliste mitmekesisus mullas langenud (Eesti MAK 2007-2013 2. telje püsihindamise aruanne. 2010). Kui kaaluda künnivaba viljeluse osakaalu suurendamiseks kavandatavaid meetmeid, tuleks kindlasti seada tingimuseks, et mürgikasutus ei tohi suureneda. 5. Atmosfääri ja kliimaga seotud probleemid põllumajanduses Põllumajandus ei ole väga oluline õhureostaja, kuid mõningaid probleeme ei saa eitada. Sõnniku ja silo lõhn, mida põhjustavad mitmesugused orgaanilised ühendid on valdavalt kohalik probleem, mida siiski ei saa päris ignoreerida. Sõnnikuhoidlatest lenduv ammoonium on mõjutab mõneti suuremaid alasid, sest lisaks naabrite häirimisele kandub see õhu kaudu ka pikemate vahemaade taha. Metaan ja dilämmastikoksiid on lõhnatud, kuid samas olulised kasvuhoonegaasid, mis pärinevad samuti sõnnikuhoidlatest, viimane ka mineraalse lämmastikuga väetatud muldadest. Samuti tuleb arvestada mõningat õhusaastet, mis pärineb põllumajandusmasinatest, kuivatitest jm küttekolletest, kuigi see on oluliselt väiksem energeetika, tööstuse ja transpordi emissioonidest. Ilmselt tuleb tulevikus investeeringutoetuste menetlemisel arvestada ka õhusaaste vähendamise vajadusega, sh. toetades energiasäästu ja taastuvenergeetika arendamist. Eriti tuleb eelistada kompleksseid meetmeid, nagu biogaasi tootmine sõnnikust, mis võimaldab korraga vähendada metaani jt sõnniku lagunemisel tekkivate gaaside atmosfääriemissiooni ja asendada fossilkütus (vähemalt osaliselt) taastuvaga. Paraku ei soosi täna loomakasvatushoonetele mõeldud investeeringutoetus (alameede 1.4.2) piisavalt biogaasi tootmist (Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2 „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ rakendamistulemuste analüüs... 2010). Sellised meetmed tooksid ka makromajanduslikku kasu, vähendades põllumajanduse sõltuvust importkütusest. Esimeseks meetmeks energiasäästuks on lõpetada pärast üleminekuperioodi rohu purustamise toetamine: sellisel viisil hooldatud maad ei tohiks lugeda heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis olevaks. Purustamine omas mõtet tootmismahtude miinimumi ajal ning on praeguseks oma aja ära elanud ja kujunenud koguni turumoonutajaks, mis konkureerib maa ja toetuste pärast põllumajandustootmisega. Erandina tuleks purustamist tulevikus lubada põhjendatud vajaduse korral, näiteks karjamaade täiendava hooldusmeetmena. Teiseks tuleks toetada investeeringuid täna kasutamata või vaid purustamise teel hooldatavate rohumaade produktsiooni kasutuselevõtuks energiatoormena. Kolmandaks tuleb senisest enam toetada võsa kasutamist energiatoormena, seda eelkõige kasutusest väljas olevaile põllumaile ja põlluservadesse kasvanud loodusliku võsa kasutamisena. Kiirekasvulise võsa istandike rajamist tuleks toetada vaid seal, kus see aitaks ühtlasi vähendada vee saastamist või erosiooniohtu, samuti vähesel määral ka enam kui 30 ha suuruste põldude liigendamiseks maastikuliselt sobival viisil, kusjuures toetuse tingimuseks peaks olema selge äriplaan hakkpuidu kasutamiseks. Neljandaks tuleb asuda jõuliselt toetama sõnnikust biogaasi tootmist, näiteks tehes biogaasi tootmise (või mõne uudse, vähemalt sama tõhusa sõnnikust energia tootmise viisi) kõigi enam kui 300 lü suuruste lautade puhul toetust taotlevate investeeringuprojektide kohustuslikuks osaks. Toetada tuleks nii sooja ja elektri koostootmist kui ka biogaasi kasutamist mootorikütusena. Viiendaks tuleb toetada üleminekut vähem energiamahukatele tootmisviisidele, sh. investeeringuid energiasäästu. Muuhulgas tuleks kaaluda künniväheste maaharimisviiside toetamist, kuid seda vaid tingimusel, et sellega ei suurendata pestitsiidide kasutamist. 6. MAK mõju metsade elurikkusele MAK 2007-2013 meede 1.5 "Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaaduste lisandväärtuste andmine" nimetab küll üldeesmärgi all ka metsade bioloogilist mitmekesisust, kuid toetavate tegevuste kirjeldusest ei ole võimalik tuvastada elurikkust soodustavaid raieviise, vaid üksnes tavapäraseid metsapuidu majandusliku väärtuse kasvatamiseks mõeldud raietöid. MAK 2007-2013 meede 1.8 "Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur" toetab metsa kuivendamist ja metsateede rajamist. Mõlemad tegevused vähendavad metsade looduslikkust ja mõjutavad elurikkust üldjuhul negatiivselt. Mõju vähendamiseks on toetuse tingimustes kirjas, et Natura 2000 alal tohib uusi kuivendussüsteeme rajada kooskõlas kehtiva kaitsekorraga ja reguleeriv võrk ei tohi paikneda kaitse- või hoiualal ega püsielupaigas. Meede 2.7. "Natura 2000 toetus erametsamaale" kompenseerib metsa majandamisest täielikku või osalist loobumist Natura 2000 aladel. Toetus ei ole eriti spetsiifiline ja sellisena on selle kasu elurikkusele pigem kaudne: see lepitab maaomanikke mõningal määral Natura 2000 aladel kehtiva kaitsekorraga. MAK 2007-2013 ei sisalda meetmeid elurikkuse kaitseks metsa vääriselupaikades, metsakaitsealadel ega kaitsealuste liikide püsielupaikades väljaspool Natura 2000 alasid. ELF peab vajalikuks metsa kaitse ja loodusesõbralikku metsamajandamist toetavate meetmete sisseseadmist järgmisel perioodil, kusjuures sõltuvalt kaitset vajava elupaiga iseloomust peaks olema võimalik kompenseerida nii passiivset kaitset (majandamisest osaline või täielik loobumine) kui ka aktiivseid meetmeid nagu kindlate liikide elupaiganõudlustega kohandatud valikraie või loodusliku veerežiimi taastamine. Peame vajalikuks lisaks Natura 2000 aladele ka neist välja jäävate metsakaitsealade, vääriselupaikade ja metsaliikide püsielupaikade kaitsele suunatud meetmeid. Samuti peame vajalikuks metsa elurikkusele soodsa majandamise (sh. lankide uuendamine laialehiste puudega või liigirikkust säilitavate raieviiside) toetamist tavapärastes tulundusmetsades. Seni kuivendamata metsaosade kuivendamisele on ELF kategooriliselt vastu, kuid olemasolevate kuivenduskravide hooldustöid võiks ka uuel perioodil rahastada tingimusel, et rakendatakse vajalikke abinõusid keskkonnakahju ärahoidmisele vastavalt metsakuivenduse heale tavale (vt. Kaisel & Kohv, 2009) 7. Loomade heaolu Tänases intensiivtootmises peetakse põllumajandusloomi (linnud, sead, viimastel aastatel järjest enam ka piimakari) aastaringselt loomapidamishoonetes suhteliselt piiratud pinnal. MAK 2007-2013 sisaldab kahte meedet - mahepõllumajanduse toetus (alameede 2.3.2) ja loomade karjatamise toetus (meede 2.4) - mis soodustavad loomade väljas karjatamist. Teisalt on märkimisväärne osa loomapidamishoonetesse tehtud investeeringutest (alameede 1.4.2) läinud just aastaringset seespidamist ette nägevate projektide toetuseks. ELF peab vajalikuks, et uuel perioodil soodustaksid toetused loomade võimalikult suures ulatuses väljas pidamist. Probleemiks on ka tapmisega seotud küsimused, sealhulgas pikk transport tapale. Viimast põhjustab lihatööstuse kontsentreerumine, mida on omakorda soosinud ka kohati ülepingutatud nõuded. Peame vajalikuks loomade võimalikult stressivaba ja kodulähedast tapmist, mis eeldab investeeringuid väiketapamajadesse ja "tapa-autodesse" ning kodus tapetud loomade liha piiratud ulatuses müüki lubamist. 8. Kokkuvõte ja soovitused Põllumehe poolt toodetavad avalikud hüved, eelkõige põllumajandusega seotud elurikkuse kaitse ja muud keskkonnteenused tuleb õiglaselt tasustada. ÜPP 1. samba keskkonnasõbralikumaks muutmine tuleb täita selge sisuga. Esiteks tuleb lõpetada KLV põllumajanduse diskrimineerimine, kaotades "50 puu reegel" ja muutes põllumajandusmaastiku elemendid (alleed, hekid, põõsaribad, lahtised kraavid, tiigid, üksikpuud ning puuderühmad, suured kivid jne) toetusõigusliku pinna osaks. Teiseks tuleks lõpetada iga-aastane rohupurustamise toetamine, säilitades võimalus purustada niidet vaid põhjendatud vajaduse korral, näiteks karjamaade üleniitmisel. Kolmandaks, need täna 2. samba vahenditest makstavad toetused, mis toimivad EL tasemel hõlpsasti ühtlustatavate reeglite järgi, tuleb võimalusel viia 1. samba alla. Tänastest keskkonnatoetustest puudutab see eelkõige mahetootmise toetust. Mahetootmise osakaalu otsustav suurendamine oleks soodne põllumajandusmaa elurikkusele ja vähendaks veesaastet. Tegemist on EL tasemel reguleeritud tootmisviisiga, mis teeks selle toetamise 1. sambast suhteliselt lihtsaks. Ka pool-looduslike koosluste hooldamisele suunatud lihtne baastoetus võiks uuel perioodil olla toetatud 1. samba vahenditest, kui suudetakse EL tasemel kokku leppida selle toetuse tingimustes. Teistest täna 2. samba vahenditest makstavatest toetustest võiks uuel perioodil 1. sambast saada rahastatud ebasoodsate alade toetus, Natura 2000 alade toetus ja nitraaditundlike alade toetus. Kui nendes asjades ei õnnestu EL tasemel kokku leppida, tuleb näha ette need toetused uues MAKs ja jätkata nende maksmist 2. samba vahendites. Sõltumata sellest, kumma samba vahenditest neid toetusi makstakse, tuleks mahetootmise toetus ja pool-looduslike koosluste hooldamise baastoetus kavandada piisavalt kõrged, et muuta need ühtviisi atraktiivseks nii suurtele kui väikestele tootjatele. Pärandkoosluste hooldamist tuleb hakata toetama ka väljaspool Natura 2000 alasid. Lisaks lihtsale (ja võimalusel hoopis 1. samba vahenditest makstavale) baastoetusele peaks uus MAK sisaldama piisavalt mitmekesist pärandkoosluste kaitseks mõeldud meetmete paketti, mis vastaks meie elupaikade ja liikide nõudluste paljususele. Need peaksid näiteks sisaldama erinevaid niitmise algustähtaegu, võimalust niita üle aasta, niidetud alade ädalas karjatamist, võsa ja pilliroo eemaldamist. Samuti tuleb näha ette toetused pärandkoosluste majandamiseks vajalike investeeringute (loomad, aiad, ehitised, tehnika) jaoks. Mosaiikne põllumajandusmaa vajab uuel perioodil senisest suuremat tähelepanu. Lisaks kiviaedadele tuleks uuel perioodil toetada ka teiste traditsiooniliste mosaiikse põllumajandusmaa elementide (alleed, hekid, põõsaribad, lahtised kraavid, tiigid, üksikpuud ning puuderühmad, suured kivid jne) hooldamist ja välistada nende hävitamine teiste toetuste toel (näiteks ei tohiks uuel perioodil kasutada maaparandussüsteemide hooldamise toetust lahtise kraavituse asendamiseks drenaažiga). Kaaluda tuleks vanade, ekstensiivselt kasutatavate viljapuuaedade säilitamise toetamist. Põldude ja kultuurrohumaadega seotud elurikkusest omavad suurimat tähtsust rändlindude, sh. kaitsealuste ja ohustatud haneliste peatuspaigad. Nende säilitamiseks on vajalik jätkuv majandamine, mistõttu on vaja maksta toetusi rändlindude poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Seni on seda makstud siseriiklikest vahenditest, kuid õigustatud on uuel perioodil näha ette vastav MAK meede. Kaaluda tuleks ka ohustatud põllulillede, nagu nisulill ja rukkilill, suhtes sõbraliku majandamise toetamist. Nagu eelnevast käsitlusest näha, on lisaks mahetootmisele olemas rida lihtsaid meetmeid, mille rakendamine oleks soodne keskkonnale mitmes mõttes: aitaks hoida või taastada elurikkust, vähendaks vee ja õhu saastamist ning säilitaks mullaelustikku. Kehtiv MAK 2007-2013 proovib lahendada seda ülesannet KSM abil. Kuivõrd see koosneb tegevustest, mis ei moodusta omavahel sidusat tervikut, pooldab ELF uuel perioodil paindlikumat lähenemist, mis võimaldaks tootjal valida endale sobivad tegevused iseseisvalt. Uus MAK peaks sisaldama eraldi konkreetseid meetmeid, nagu pestitsiidide (eelkõige glüfosaatide) ja mineraalväetiste (eelkõige N) kasutamise vähendamine, loomade väljas karjatamine, niitmisaegade ja -viiside kohandamine elustiku vajadustega, viljavahetus (sh. liblikõieliste kasvatamine), talvine taimkate (sh. püsirohumaad), rohumaaribade säilitamine või rajamine, põõsaribade, puuderidade või -tukkade istutamine (sh. viljapuud ja marjapõõsad) ning märgalade/tiikide rajamine ja korrashoid. Künnivaba viljeluse toetamine eeltingimuseks peaks olema pestitsiidikasutuse suurenemise vältimine. Uuel perioodil tuleb laiendada toetust saavate ohustatud kohalike taimesortide (täna üksnes sangaste rukis) nimistut. Ohustatud loomatõugude kaitseks ja nende asurkondade kasvatamiseks väljasuremisriski minimeerivale tasemele tuleb suurendada maakarja veise toetusmäära, lahendada tuleb tori hobuse toetatava populatsiooni määratlemisega seotud erimeelsused ja tunnustada maalamba populatsioonid ohustatud tõuna, misjärel tuleb alustada ka maalamba pidamise toetamist. Investeeringutega seotud toetuste puhul tuleb uuel perioodil lähtuda põhimõttest, et need peavad lisaks tootlikkusele toetama ka avalikku huvi. Maaparandusmeetme puhul tuleb tagada KLV põllumajandusmaa hea seisund (muuhulgas mitte asendada lahtisi kraave drenaažkuivendusega) ja veeressursside säästlik kasutus (kahepoolne reguleerimine) ning minimeerida toitainete äravool puhastuslodude ja spetsiaalsete püünisfiltrite abil. Investeeringute puhul loomakasvatushoonetesse tuleb vältida aastaringselt sees peetavate karjade osakaalu suurendamist ja siduda enam kui 300 lü suurustesse lautadesse tehtavate investeeringute toetamine sõnnikust biogaasi või sellega võrdselt hea energiakandja tootmisega. Teisi taastuvenergia tootmise projekte tuleb toetada tingimusel, et need on kooskõlas elurikkuse säilitamise ja maastikukaitse põhimõtetega ega konkureeri ülemääraselt toidu tootmisega. Eelkõige tähendab see energia tootmist täna kasutamata või üksnes purustamisega hooldatavatelt rohumaadelt ja põlluservadesse või kasutusest välja jäänud põllumajandusmaale kasvanud looduslikust võsast. Energialultuuride rajamist tuleks toetada vaid kohtades, kus need täidaksid lisaks ka veekaitse-eesmärki või vähendaks erosiooniohtu ega oleks vastuolus maastikukaitse põhimõtetega. Erametsanduse toetused tuleks tänasest selgemalt siduda avaliku huviga, integreerides metsaelustiku kaitse ja metsaressursside säästva majandamise vajadused. Lisaks tänasele Natura 2000 erametsade toetusele tuleks hakata toetama ka siseriiklike metsakaitsealade ning metsade vääriselupaikade ja kaitsealuste metsaliikide püsielupaikade säilitamist. Toetused tuleb siduda konkreetsete elupaikade kaitsevajadustega. Toetada tuleb nii spetsiifilisi passiivseid meetmeid, nagu majanduslikult kasulikest raietest loobumine kui ka aktiivseid, nagu majanduslikult vähetasuvad, kuid elustiku seisukohalt vajalikud raietööd või loodusliku veerežiimi taastamine. Erinevate keskkonnaeesmärkide täitmine eeldab ka tootjate paljusust. Seetõttu on ka järgmisel perioodil vaja jätkata noortaluniku alustamise, mikrotootjate investeeringute ning ühistegevuse toetamist. ELF on veendunud, et põllumajanduse keskkonnaeesmärkide nimel pingutamine on kasulik ka maaelule laiemalt ning aitab kaasa meie toidujulgeolekule. Seetõttu eeldame, et töö uue perioodi MAK ettevalmistamisel saab toimuma konstruktiivse koostöö vaimus. Viited: A Communication from Civil Society to the European Union Institutions on the future Agricultural and Rural Policy. November 2010 http://www.arc2020.eu/front/communication/ Antoniou, Michael; Mohamed Ezz El-Din Mostafa Habib; C. Vyvyan Howard; Richard C. Jennings; Carlo Leifert; Rubens Onofre Nodari; Claire Robinson & John Fagan. Roundup and birth defects. Earth Open Source. June 2011 http://www.scribd.com/doc/57277946/RoundupandBirthDefectsv5 CAP reform 2013, last chance to stop the decline of Europe's Hign Nature Value farming? http://www.efncp.org/download/policy-cap-reform-2013.pdf Eesti maaelu arengukava 2007-2013. Põllumajandusministeerium 2011. http://www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/MAK/MAK_muudatused2011/MAK_2007-2013_kehtiv.pdf Eesti maaelu arengukava 2007-2013. 2010. aasta seirearuanne. Aruandluse periood: 01.01.2010 - 31.12.2010. Põllumajandusministeerium. Tallinn 2011 Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2 „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ rakendamistulemuste analüüs III taotlusvoor. Teostaja: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindaja, Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond, Majandus- ja sotsiaalinstituut, Eesti Maaülikool. Tartu 2010 Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahehindamine. Lõpparuanne. Ernst & Young. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 2. telje püsihindamisaruanne. Püllumajandusuuringute Keskus. Saku 2011 http://pmk.agri.ee/pkt/files/f32/PMK_pysihindamisaruanne_2010a_kohta_web_2011.pdf Eestimaa Looduse Fond. Demofarmi projekt. http://www.elfond.ee/et/demofarm/demo-farm http://www.elfond.ee/et/demofarm/keskkonnasobralikud-talud EU Biodiversity Strategy to 2020. Council conclusions. 3103rd ENVIRONMENT Council meeting Luxembourg, 21 June 2011 http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/envir/122950.pdf Euroopa Looduskaitse ja Karjakasvatuse Foorumi poliitikaseminari materjalid http://www.efncp.org/events/seminars-others/permanent-pastures-brussels/ Euroopa Parlamendi 23. juuni 2011. aasta resolutsioon ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide kohta 2020. aastaks toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamisel (2011/2051(INI)) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?language=ET&type=TA&reference=20110623&secondRef=TOC European Wet Grasslands. Edited by Max Wade and Chris Joyce. John Wiley & Sons, 1998. Guidance document to the member states on the application of the HNV Impact Indicator, October 2007 Helm, Aveliina. Eesti loopealsed ja kadastikud. Juhend koosluste hooldamiseks ja taastamiseks. Koostatud Keskkonnaameti tellimusel 11/2009. http://www.botany.ut.ee/aveliina/files/Helm2009_Eesti_loopealsete_kadastike_hoolduskava1.pdf Ivask, Mari. Mullaelustikust. Ettekande materjalid. 2011 http://www.sordiaretus.ee/files/Nouanded/2011_06_14_MULLAELUSTIKUST%20Mari%20Ivask.pdf Järelevalve taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamise üle. Kas põhjavee valdavalt hea seisund jätkub lähematel aastatel? Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 7. detsember 2010 Kaisel, Mari ja Kohv, Kaupo. Metsakuivenduse keskkonnamõju. Ülevaade. Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tartu 2009 http://www.elfond.ee/images/stories/kuivenduseKM_ELF.pdf Keskkonnakaitse majandushoobade rakendamise vajadus ja võimalused Eesti põllumajanduses. Uurimistöö aruanne. Keskkonnaministeeriumi lepinguline töö nr 4-5/789. Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut. Tartu 2008 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine. EUROOPA KOMISJON. Brüssel 18.11.2010. KOM(2010) 672 lõplik. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0672:FIN:et:PDF Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020. EUROOPA KOMISJON. Brüssel, 3.5.2011. KOM(2011) 244 lõplik. http://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/comm2006/pdf/2020/comm_2011_244/1_ET_ACT_part1_v2.pdf Koorberg, Pille. Kõrge loodusväärtusega põllumajandus. Ettekanne. Tartu, 2. september 2009. http://pmk.agri.ee/pkt/files/f17/KorgeLoodusvaartusegaPollumajandus02.09.09Koorberg.pdf Koorberg, Pille. Kõrge loodusväärtusega põllumajandus Eestis: situatsioonianalüüs. Magistritöö keskkonnakaitse erialal. Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu 2009 http://pmk.agri.ee/pkt/files/f17/magistritoo_koorberg_2009.pdf Kukk, Toomas ja Kull, Kalevi. Puisniidud. Estonia Maritima 2. 1997. Mahepõllumajandus. (Euroopa Komisjoni mahepõllumajanduse kodulehekülg) http://ec.europa.eu/agriculture/organic/home_et Mäder, Paul; Fliessbach, Andreas; Dubois, David; Gunst, Lucie; Fried, Padruot and Niggli, Urs (2002) Soil Fertility and Biodiversity in Organic Farming. Science, 296, pp. 1694-1697. http://www.sciencemag.org/content/296/5573/1694.full Nitraaditundliku ala (NTA) laiendamisvajaduse analüüs. Lõpparuanne. Töövõtuleping 4-1.1/287. Vastutav täitja: Enn Loigu. Täitjad: Arvo Iital, Karin Pachel. Tallinn 2011 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1171986/Nitraadi+l%F5pparuanne.pdf Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:189:0001:0023:ET:PDF Nõukogu otsus 20. veebruar 2006, Ühenduse maaelu arengu strateegiasuuniste kohta (programmiperiood 2007-2013), (2006/144/EÜ) http://eur-lex.europa.eu/Notice.do?mode=dbl&lang=en&lng1=en,et&lng2=bg,cs,da,de,el,en,es,et,fi,fr,hu,it,lt,lv,mt,nl,pl,pt,ro,sk,sl,sv,&val=422608:cs&page=1&hwords= Paganelli, Alejandra; Gnazzo, Victoria; Acosta, Helena; Lopez, Silvia & Carrasco, Andres. 2010. Glyphosate-based herbicidesproduce teratogenic effects on vertebrates by impairing retinoicacid signaling. Chem Res Toxicol 23(10): 1586-1595 http://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/tx1001749 Peepson, Argo & Mikk, Merit. Haritava maa ja sellega seotud maastikuelementide bioloogilise mitmekesisuse säästliku kasutamise meetmete hindamine. ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt finantseeritud ja Eesti Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud projekti Assessment of Capacity building needs for Biodiversity and Participation in Clearing House Mechanism in Estonia (GF / 2716-01-4354) alamkomponendi lõpparuanne. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. Tartu 2003 http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/seclogical/agriculture/1189602098 Proposal for a new EU Common Agricultural Policy. BirdLife International, European Environmental Bureau, European Forum on Nature Conservation and Pastoralism, International Federation of Organic Agriculture Movements - EU Group, WWF - World Wide Fund for Nature. March 2010. Pärandkooslused. Õpik-käsiraamat. Koostaja Toomas Kukk. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Tartu 2004. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu koduleht http://www.pky.ee/ Pärtel, M., Helm, A., Roosaluste, E. & Zobel, M. Bioloogiline mitmekesisus Eesti pool-looduslikes ökosüsteemides. Rmt: Punning, J.-M. (toim.), Keskkonnauuringute nüüdisprobleeme, lk. 223-240. Ökoloogia Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn. 2007. http://www.botany.ut.ee/partel_helm_roosaluste_zobel_lk223-302.pdf Reforms of the Common Fisheries Policy and the Common Agricultural Policy. Resolution of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe. RES 1814 (2011). 27/05/2011 http://assembly.coe.int/ASP/Doc/ATListingDetails_E.asp?ATID=11335 Riigi tegevus taimse toidu ohutuse tagamisel. Kas pestitsiidid ja saasteained ohustavad meie toitu? Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 4. veebruar 2009 http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2086/Area/17/language/et-EE/Default.aspx#results Selge, Iiri. Kõrge loodusväärtusega põllumajandus. Ettekanne. Põllumajandusministeerium 5. mai 2011. http://pmk.agri.ee/pkt/files/f26/KLV_PM_05052011_Selge.pdf Teadlaskonna pöördumine keskkonnaministri poole loopealsete kaitse küsimustes http://www.pky.ee/siselinkide_materjalid/poordumine_loopealsed.pdf |
© Copyright 1993-2012 Eestimaa Looduse Fond (ELF). Kõik õigused kaitstud. 
Kodulehe valmistamist on toetanud EL.
