Eestimaa Looduse Fond leiab, et geenmuundatud organismide (GMO) lubamine keskkonda ja kommertskasutusse on teema, millele tuleb pöörata rohkem avalikkuse tähelepanu. Tegemist on äärmiselt olulise küsimusega, kuna GMO-de keskkonda lubamise protsess on pöördumatu, GMO-d on jätkusuutlik eluvorm ja nende levikut on raske ja lõpp-kokkuvõttes tõenäoliselt ka võimatu piirata, mida näitavad mitmed saastumisjuhud.

 

GMOde kasutamine põllumajanduses tähendab paljude poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates põllumajanduse jõudmist uude etappi, mis võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaalmajanduslikke riske.

GMO-del on ulatuslik mõju neid ümbritsevale keskkonnale.

 

Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (näiteks bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. Ehkki ka sordiaretuse osaks on viimasel poolsajandil olnud liikidevaheline ristamine ning mutatsioonaretus (ioniseeriva kiirguse või keemiliste mutageenide abil), tegutseb tavapärane sordiaretus siiski valdavalt liigile omase pärilikkuse materjaliga.

GMO-sid eristab mutantsortidest uute geneetiliste iseärasuste saamise metoodika ning uudne võimalus siirdada geene ühelt eluvormilt teisele (näiteks bakterilt või kalalt taimele). Geneetilise muundamise abil on võimalik sisestada organismi väga kaugete liikide geene või tehisgeene.

 

GMO-de riskianalüüse, mille esitamist nõutakse Euroopa Liidus enne toote heakskiitmist, viivad läbi ja rahastavad vastava toote väljatöötanud biotehnoloogia firmad. Riskianalüüsid ei käsitle GMO pikaajalist või akumulatiivset mõju. Seetõttu nõutakse firmadelt ka jälgimismeetmete väljapakkumist, mis peaksid võimaldama jälgida GMO-d ka pikema aja jooksul peale selle lubamist.

 

Analüüside puudulik ülesehitus ja katsetulemuste esitamine firmale soodsas valguses on andnud põhjust kritiseerida GM toodete ohutust. Probleemiks on ka GMO-d puudutava teabe salastamine, mille tulemusena on „konfidentsiaalseks ärialaseks informatsiooniks“ kuulutatud muuhulgas riskianalüüsi andmed, mis viitavad tootega kaasnevatele negatiivsetele mõjudele.

Loe lisa: GMO INFOLEHT

 

Eestimaa Looduse Fond viis 2007.-2008.a. ellu EL Science and Society programmist rahastatavat projekti ”Osalev teadus ja osalemine teaduses: kodanikuühiskonna organisatsioonide roll otsustusprotsessis biotehnoloogia arengu kohta” .

Loe lähemalt:

 

ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatavat projekti “Avalikkuse teavitamine GMO-dest ja kaasamises osalemine”.

 

 

 

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid (PDF)

 

 

 

Põhjalikum ülevaade GMO-dega seotud probleemidest ja uudistest on üleval Eesti Keskkonnaühenduste Koja kodulehel:

Keskkonnaorganisatsioonide seisukohti esindavad riiklikes komisjonides:

Geenitehnoloogiakomisjon (nõuandev komisjon Keskkonnaministeeriumi juures, arutletakse peamiselt uute GMO-lubade taotlusi): Nastja Pertsjonok, Lauri Lutsar, Henri Laupmaa.

Kooseksisteerimise komisjon (nõuandev komisjon Põllumajandusministeeriumi juures, eesmärgiga välja töötada mahe-, tava- ja GMO põllumajandust käsitlev nn. kooseksisteerimise regulatsioon): Kärt Vaarmari (asendusliige Nastja Pertsjonok)

Cartagena protokolli projekti juhtkomitee (Tallinna Tehnikaülikooli ja Keskkonnaministeeriumi koostööprojekt) - Kärt Vaarmari

Eesti Päevalehe vahel 28.10.2008 ilmunud GMO erileht

Varasemad projektid:

 

 

GMO-vaba Eesti. 2005 -2006 Rahastaja: Humane Earth Foundation. Projektijuht Nastja Pertsjonok

 

“Keskkonnaorganisatsioonide, põllumajandustootjate ja tarbijate teadlikkuse tõstmine GMO-dest ja nendega kaasneda võivatest riskidest” 2005-2006

 

Rahastaja PHARE. Partnerid: Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Mahepõllumajanduse SA, Eesti Roheline Liikumine. Projektijuht Kaia Lepik