10 Eesti ja 10 Läti keskkonnasõbralikku talu - kus nad asuvad, mida teevad ja miks selline tegevus oluline on.

DemoFarmi projekti eesmärgiks on keskkonnateadlikkuse edendamine põllumajandustootjate ja tarbijate seas ning Lõuna‑Eesti ja Põhja‑Läti põllumajandustootjate tegevuse parendamine, vähendamaks tootmisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid loodusele.

Demo Farmi projektis Eestist osalevad talud:

	Alt-Lauri talu
	Kanarik-Jakobi talu
	Kurese talu
	OÜ Koivakonnu
	OÜ Viraito
	Pajumäe talu
	Riido Ökotalu OÜ
	Sepa talu
	Sürgavere Põllumajandusühistu
	Väike-Nakatu talu

Lätist osalevad talud:

	Talu "Jaun-Ieviņas" Avatud uste päev: 09.07.2011
	Põllumajandusettevõte "Kurzemnieki"
	Talu "Lejas Kleperi"
	Talu "Lejasķerzēni" Avatud uste päev: 07.06.2011
	Põllumajandusettevõte "Lielkrūzes" Avatud uste päev:: 07.07.2011
	Talu "Mauriņi" Avatud uste päev:: 30.07.2011
	Talu "Silkalni"
	Talu "Valti" Avatud uste päev:: 05.07.2011
	Talu "Vekši" Avatud uste päev: 16.07.2011
	Talu "Vīksnas" Avatud uste päev:: 23.07.2011

Kanarik-Jakobi talu kasvatab kurke, kuid täna veel mitte mahedalt. Kas massiline mahetootmine on võimalik ka kurgikasvatuses? On see ka majanduslikult mõttekas? Kokkuostjad ei osta praegu mahekurki kõrgema hinnaga, kahjurid söövad mürgitamata taimi rohkem.

Kanarik-Jakobi talu asub Kiuma külas Põlvamaal, Ahja jõe ääres. Talu kuulub Jaan ja Maris Veskile, peres kasvab kaks väikest poega.

Talus kasvatatakse kurke ja peetakse lambaid - põhikarjas on 50 utte.
Maad on 34,7 ha, millest haritavat põllumaad 13 hektarit, kurgikasvatuseks kasutatakse 1 ha.
Talu metsamaa (17 hektarit) asub Tilleoru maastikukaitsealal.

Erinevatest elupaikadest on Kanarik-Jakobi talu maadel esindatud jõed ja ojad, lamminiidud, liivakivipaljandid ja vanad loodusmetsad.

Talu kuulub Hurmioru ketti, mis on postitee äärsete talude, ettevõtjate ja muuseumide suur ring. Hurmioru kett on hea võimalus aitamaks talul areneda ja end tutvustada.

Talupere eesmärgiks on tulu suurendamine, aastaringse töö ja sissetuleku tagamine, mis praegusel hetkel on koondunud vaid suvekuudele.
Praegu kaalub talu, kas intensiivistada tootmist, kasvatada lisaks kurgile teisigi köögivilju või minna üle hoopis mahetootmisele, mis kindlustaks muldade pikaajalise säilimise ja veekaitse, võimaldades samas pakkuda turule kvaliteetsemat kaupa.

Mahetootmisele võiks esmalt üle minna lambakasvatus, mis on juba praegugi lähedane mahetootmisele ja annab võimaluse kiiremini reageerida turunõudlusele, kui peaks tekkima mahekurgikasvatuse nõudlus.
Tulevikus võiks täiendavat tulu anda ka turism ning talus toodetava müümine turistidele. Kas rajada oma matkarada või pikendada olemasolevat Tilleoru matkarada ka Kanarik-Jakobi talu maadele? Lisaks matkarajale saaks talu ehk tutvustada ka oma kurgikasvatust ja lambakarja ning pakkuda müügiks ka lambanaha ja -villasaadusi ning enda tehtud hoidiseid.

Tilleoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja edukas täitmine peaks tagama talu peamiste loodusväärtuste säilimise.

.

Soontagana kantsi kunagi rahvarohke Kurese on tühjaks jäänud, hooned lagunenud, kuid tema elukaar on endiselt maastikumustreis loetav: näeme, kuidas küla maa sündis pärast selle kerkimist merest, kuidas põlispõllud, loopealsed ja paemurrud teda toitsid, kristallselged allikad nende janu kustutasid, kuidas linnused teda kaitsesid ning põlised maanteed, ohvrikivid ja hiied inimesi kokku tõid... Esivanemate vaim ja vägi on kohal kivikalmeil, kõikjal leiduvate kiviaedade ja sumbküla varemete vahel. Kurese loodushoiutalu tegemistes kerkib taas esile pärandmaastike uus elu - taastuvad pärandkooslused ja kosub traditsiooniline maakasutus.

2004.a. asutatud Kurese loodushoiutalu peremeheks on Urmas Vahur, kelle eesmärgiks on küla põlise põllumajandusmaastiku ilme, loopealsete ja niitude loodushoidlik taastamine ning esivanemate tegevusjälgede heakorrastamine. Paljud võsast välja raiutud põlispõllud, kalmed, linnused, kultusekivi jm pärandkultuuriobjektid on osutunud muinasajast või kaugemast minevikust pärit muinsusteks, mis on kultuurimälestistena kaitse alla võtmise järjekorras ootel.

Loodushoiutalul on 239 ha maad, millest enamik (192 ha) asub Kurese loodusalal. Lisaks on riigilt renditud 45 ha. Külamaastike taastamiseks ja poollooduslike karjamaade hooldamiseks viljeleb talu visiitkarjatamist, mis pole sellises mastaabis Eestis tavapärane. Paarsada noorveist tuuakse rohumaale suvitama mais ja veetakse tagasi koostööpartnerite lautadesse oktoobris. Koostööst võidavad maapuuduses olevad farmerid, Kuresel saab hakkama tavapärase loomapidamisega kaasnevate keskkonnaprobleemideta, lehmad saavad laudaelule kosutava vahelduse ja küla maastikud kenasti kasitud. Oluliseks riskiks on oma põhikarja puudumine, mis tähendab sõltuvust rendiloomadest.

Talu asutamisest alates on karjamaadena taas kasutusele võetud võsastuma hakanud karjamaad ja taastatud 156 ha pärandkooslusi (alvareid, liigirikkaid aruniite, soostuvaid niite, madalsoid ja puiskarjamaid). Metsal lastakse rahus vananeda, talu tarbeks jätkub poollooduslike koosluste taastamisel raiutavast.

Kogu Kurese talu majandustegevus on kompromissitult allutatud loodushoiu eesmärkidele, kultuuripärandi esiletõstmisele ja hoidmisele. Talu on külastajaile avatud, kuid arvestada tuleb mullikate uudishimuga ja aiamulgud tuleb enda järel alati sulgeda, et kari plehku ei paneks. Siinsel hõreda asustusega ja suurte soodega külgneval ääremaal on loodushoiutalu tõsiseim ettevõtluse riskifaktor kohalik hundikari, kes kipub lehmakarja harvendama. Urmas peab huntidest lugu ja arvab, et põlisel huntide alal kariloomi pidades tuleb teha kõik võimalik, et lehmakari jääks puutumata ja hundidki rahus omi asju saaks ajada.

Kurese külamaastike väärtusteks on kõrge turismi-, puhke- ja uurimispotentsiaaliga loodus- ja kultuuripärand. Kurese maastikukaitseala kuulub Natura 2000 kaitsealade võrgustikku, kus kaitstakse muuhulgas loopealseid ehk alvareid ning vähemlevinud liikidest teelehe-mosaiikliblika elupaiku, kärbesõie, kauni kuldkinga ja pruuni raunjala kasvukohti.

Talu maadel kasvab 14 liiki käpalisi, maastikud vahelduvad kuivadest loopealsetest kuni allikaliste madalsoodeni. Kaitstavatest linnuliikidest pesitsevad siin öösorr, teder, välja-loorkull, soo-loorkull, rukkirääk, musträhn, nõmmelõoke, punaselg-õgija ja sookurg.

Kurese ümbruses asub teisigi kaitsealasid nagu näiteks Avaste, Kesu, Mihkli tammiku, Naissoo tammiku, Nedremaa, Ura, Madissaare ja Lihula kaitsealad ning Lavassaare loodusala, kuuludes kõik Natura 2000 võrgustikku. Neist Avaste on suurim Eesti madalsoomassiiv, Mihkli tammik - suurim looduslik tammik ja Nedremal on Põhja-Euroopa suurim hooldatav puisniit, mille hooldamisest võtab ka taluperemees Urmas osa.

Paepealne, kaitsmata põhjaveega Kurese ei sobi intensiivtootmiseks. Küla maad on looduskaitse alal ning valdavalt poollooduslikud kooslused, külas on kolm kultuurimälestist, palju allikaid ja tohutu hulk pärandkultuuriobjekte. Loodushoiutalu tüüpi majandamine on taolisesse keskkonda sobiv ja vastutustundlik ettevõtlusvorm, mis vastab Urmase loodust väärtustavale maailmavaatele. Demofarmi projektis soovis Urmas osaleda, saamaks nõu ja abi loodushoiutaluna majandamisel toime tulemiseks, eesmärkide optimeerimiseks ja Kurese tutvustamiseks avalikkusele.

Kurese kaitseala arendamiseks kehtestati 2010. aasta lõpus kaitsekorralduskava. Kava rakendumiseks teeb loodushoiutalu koostööd kohaliku külakogukonnaga ja kaitseala valitsejaga.

Urmase tegevust Kuresel on tunnustanud nii Keskkonnaministeerium kui Muinsuskaitseamet.

Kurese lilleline kadastikuserv

Kurese külatänav

Kurese kadastikud ja kiviaiad.

Urmas Vahur räägib, miks ta Kuresest hoolib, mis on plaanis ja mis on juba tehtud saanud.

Ka veised kuulavad...

... ja on nõus.

Kas õnnestub veenda inimesi maksma  toidu tervislikkuse eest? Mahetoidu ostjaid on kriitiliselt vähe. Olles nišiäri peavad mahetalud turunduses omavahel koostööd tegema. Selle  heaks näiteks on Alt-Lauri talupood, mis pakub laia valikut mahekaupu.

Alt-Lauri ökotalu asub Rõuge lähistel Võrumaal. Talu hing on perenaine Kaja Kesküla koos abikaasa ja poegadega.

Põllumaad on 13 hektarit, sellest köögivilja kasvatatakse 2 hektaril.
Metsa - 14 hektarit. Alt-Lauri talule kuulub ka 11 ha suurune lahustükk Luhasoo maastikukaitsealal. Talumaad piirnevad Haanja looduspargiga.

Piirkonna suurimad vaatamisväärsused on Eesti sügavaim järv – Rõuge Suurjärv (38 m) ja Rõuge jõgi, kus elab haruldane paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Turistidele pakub tegevust Rõuge ürgoru loodusrada, mis kulgeb seitsme järve kallastel, samuti Rõuge energiarada, mis tutvustab hüdroenergia, maasoojuse ja päikeseenergia tootmist. Talu lähistel laiuv 2,4 km pikkune Kahrila järv on üks kalameeste lemmikuid.

Rõuge jõgi kuulub Eestis kaitstavate Natura jõgede hulka. Põhjuseks loodusdirektiivi II ja IV lisasse kuuluvate paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia)  ning II lisasse kuuluva vingerja (Misgurnus fossilis) esinemine.

Alt-Lauri mahetalu tegeleb köögiviljakasvatuse ja töötlemisega ning juhib mahekaupade ühisturustust Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku nime all. Tõsiselt on võetud ette otseturustamine Tartu linnas, mille arendamiseks on vajalik tihe koostöö teiste mahetaludega. Alt-Lauril on avatud ka oma talupood. Perenaine Kaja Kesküla sai 2009. aastal Eesti ettevõtliku naise tiitli.

Perenaise eesmärgiks on leida paremaid võimalusi talu arendamiseks ja anda poegadele taluga äraelamist võimaldav visioon. Kavas on Alt-Lauri talu maheköögiviljapõllu pindala suurendamine ning toiduainete töötlemise edasiarendamine.

Praegustelt katselappidelt saadavad tulemused näitavad kaubanduslikult kõige sobivamad sordid ja nende harimise võtted. Talu noorem põlvkond harib end Eesti maaülikoolis; nende ülesandeks on innovatsiooni ja tehnosiirde edendamine Alt-Lauril. Talu majandades peetakse silmas, et see jääks siiski hingega, väärtusliku miljööga väiketaluks. Selleks kaalutakse Rõuge ürgoru loodusraja pikendamist Alt-Laurile, millega kaasneks talupoe ja köögiviljaaia senisest parem tutvustamine. Samuti otsitakse keskkonnasõbralikumat köögiviljade kastmise lahendust ning hoolitsetakse senisest tähelepanelikumalt muldade eest.

Loodav ökoküla ütleb lahti globaliseerumisest ja tehnoloogiasõltuvusest. Kogukonna visiooniks on tugineda lihtsatele lahendustele ja kohalikule tööle. Algust on tehtud lihaveiste kasvatusega Koiva jõe orus.

Koivakonnu OÜ asub Valgamaal, Taheva vallas, Tsirgumäe külas Läti piiri ääres.
Juhatuse esimeesKalev Raudsepp on traditsioonilise põllumajanduse pooldaja ning vanade eestlaste tööde ja kommete järgija. Koivakonnu OÜ on tihedalt seotud MTÜ Parmu Ökokülaga, mis kokku moodustavad terviku.

Talu haldab ca 1000 ha maad, omandis on ca 340 ha.
Lihaveiseid ~ 400.

Kasvatatakse ka hobuseid.

Peaaegu kogu hallatav maa jääb Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala territooriumile. Kaitseala kesksed elemendid on suuremad jõed: Koiva jõgi, Mustjõgi, Peetri jõgi ning Vaidava jõgi. Kõik nimetatud jõed on määratletud kaitsealuste lõhejõgedena ehk lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigad. Mitmete kaitsealuste kalaliikide (võldas, tõugjas, hink) kohta on teavet, et neid Mustjões ja Koivas leidub, ent koelmute asukoha ning seisundi kohta teavet ei ole.

Kaitsealale jäävatest elupaikadest on olulised puisniidud, põhjamaised lamminiidud, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo lehtmetsad, laialehised lammimetsad jt. Kaitsealale jäävad ka looduslik liivakivipaljand, suured põlispuud, ohvripuud, ristipuud, Koiva sõjatamm.

1957.aastal rajatud kikkapuu istandus on unustusse vajunud. Kikkapuu levikuala Eestis on piiratud, seda esinebki veel ainult Mustjõe ja selle lisajõe Peetri jõe ääres.

Lihaveiseid karjatatakse Mustjõe ja Koiva jõe äärsetel poollooduslikel kooslustel. Karjatamine avab maastikuvaateid ning loob elupaiku jõeäärsete avamaastike taime- ja loomaliikidele. Korraldatakse ka loodushoiutalguid ja -koolitusi. Ometi pole Kalev Raudsepp täiesti rahul, vaid muretseb, et tema tegevus siiski mõjutab keskkonda ning mõtleb, kuidas veiseid karjatada viisil, et see teisi loomi ei häiri.

Plaanis on Parmu ökoküla rajamine, mis ütleb lahti globaliseerumisest ja tehnoloogiasõltuvusest. Ökoküla püüab vabaneda liigtarbimisest ja organiseerida elu kohalikul tasandil. Ökoküla peamiseks eesmärgiks on eluviis, millest saab rahulolu ja rõõmutunnet.

Ökoküla tegevusteks oleksid kõik erinevad talutööd alustades maaharimisega ja lõpetades loomakasvatusega. Ideeks oleks enamus saadustest ise tarbida ja hankida enamus tarbitavatest toodetest kogukonnasiseselt.

Kõigepealt on vaja ökokülas elada soovivaid inimesi, alles siis saab tegeleda edasiste plaanidega.

Muuhulgas 22 aastat turismiga tegelenud Koivakonnu talu peremees Kalev Raudsepp ütleb, et puisniite hooldavad talgulised on küll väga kirev ja mitmekesine seltskond, kuid kõik on väga meeldivad inimesed.

Koivakonnu sügis. Parmu ökoküla rajatakse Mustjõe ja Koiva jõgede äärsetele luhakarjamaadele.

Kuidas veenda piimatöötlejaid mahepiima headuses? Kui piimatöötlejad ei oska väärtustada mahetooret, siis tuleb mahepiima töödelda ise. Selleks, et mahepiima eelis kaotsi ei läheks, rajas Pajumäe talu  oma piimatööstuse, mis müüb edukalt laia valikut lõpptooteid.

Talu peremees Arvo Veidenberg viljeleb teadmistepõhist põllumajandust, olles muuhulgas rajanud Eesti esimese külmlauda.

Pajumäe talu asub Viljandimaal, Abja vallas Abja-Vanamõisa külas.
Põllumaad on 360 hektarit, metsamaad 151 hektarit. Piimakarjas on ~80 looma.

Pajumäe talus tegeletakse mahepiima ja piimatoodete tootmisega. Pajumäe talu pärjati 2010. aastal Eesti parima mahetootja tiitliga.

Talu paikneb looduskaunis kohas, piirnedes Pätsi raba ja Läti riigiga. Talu on viimastel aastatel hakanud rohkem ise loomasööta kasvatama, et suurendada sõltumatust importtoormest.

Talu maadel kasvavad kaitsealused orhideeliigid Balti sõrmkäpp ja rohekas käokeel. Linnustik on üsna mitmekesine, esineb ka kaitsealune suitsupääsuke. Lähiajal on plaanis rajada talu kõrvale 8,5 ha suurune park, mis rikastaks taluümbruse looduslikku mitmekesisust.

Riido ökotalu kasvatab Saaremaa rannikul Kaarma vallas mahepõllumajanduslikult piima- ja lihaveised. Talu omanikud on Anne ja Jaan Kiider. Lähemalt saab Saaremaa mahetaludest lugeda Saare Mahe kodulehelt.

Turvalisteks peatuspaikadeks pikkadel rännuteedel vajavad Euroopa linnud poollooduslikke avatud rannaalasid. Riido ökotalu lihaveiste kasvatus rannakarjamaadel loob  elu- ja pesitsuspaiku paljudele linnuliikidele. Julgemad matkajad võivad ekstreemsel loodusrajal jalutada läbi 1,5-kilomeetrise madala merelahe.

Maad koos rendimaadega on kokku 750 hektarit, metsa 50 ha.
Piimalehmi on 55, sh ohustatud tõugu eesti maakarja veiseid,
lihaveiseid 150.

Riido talu on hästi tuntud, hea mainega keskkonnasõbralik talu. Talu osaleb iga-aastasel veisenäitusel „Saarte viss". Talupere pärjati parima noortaluniku auhinnaga 2009. aastal. 2011. aastal sai talu Eesti parimaks mahetootjaks.

Maid rendile saada on keeruline, sest maaomanikud eelistavad sageli väljarentimisele heina purustamist, mille eest saavad pindalatoetust. Riido maa on kahjuks killustatud, mistõttu harimine on logistiliselt keeruline ja kulukas. Kuna maid juurde saada on raske, siis on ka karja suurus piiratud. Siiski on talu kavas suurendada ammlehmade arvu tulevikus 200ni ja korrastada sõnnikumajandus.

Riido ökotalu majandab Kasti lahe linnu- ja loodusala poollooduslikke kooslusi. Lisaks paiknevad talu tegevusraadiuse lähistel märgalade ja rannaniitude kaitseks loodud Sepamaa hoiuala ja peamiselt lindude kaitseks loodud looduslikke kooslusi säilitav Tahula-Reo hoiuala.

Kasti linnu- ja loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on rannaniidud, puiskarjamaad, kadastikud, lood, puisniidud, väikesaared ja laiud, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soolehtmetsad, lubjarikkal mullal kuivavad niidud ning sinihelmikakooslused. Kõikide koosluste seisund ja säilimine sõltub karjatamisest, seega ka Riido talu tegevustest.

Kasti lahe hoiuala kaitse-eesmärkidena on nimetatud 39 linnuliigi elupaiga kaitse. Neist väärtuslikumad on sarvikpütt, hüüp, väikeluik, laululuik, valgepõsk-lagle, roo-loorkull, täpikhuik, sookurg, niidurüdi, räusktiir, jõgitiir ja sooräts. Kõik need on mere- ja rannikuelupaikadega seotud liigid, mis on kaitsekorralduslikult olulised, kuuludes Linnudirektiivi I lisasse ja omades Eestis kaitsestaatust. Lisaks kaitse-eesmärkidena nimetatutele vastavad samadele kriteeriumitele ka merikotkas, vööt-põõsalind, randtiir, punaselg-õgija , nõmmelõoke ja väike-kärbsenäpp..

Kasti kaitsealal on inventuuride käigus tuvastatud 12 kaitstavat taimeliiki. Kaitstavatest taimeliikidest väärtuslikemaks tuleb pidada rannaniitudega seotud II kaitsekategooriasse kuuluvaid liike: randtarn, rand-soodahein ja liht-randpung. Liht-randpunga peamised leiukohad Eestis jäävadki Saaremaa lõunarannikule.

Mitmete hoiuala kaitse-eesmärkidena nimetatud liikide puhul on praegune arvukus ja seisund teadmata ning eeldab täiendavaid inventuure/loendusi.

Olulisimaks tulevikumissiooniks nii keskkonna kui äri huve silmas pidades, on eelkõige Kasti maastikukaitsealal ja Kasti lahe hoiualal karjatamistegevuse edendamine, mis poollooduslikke kooslusi paremini taastab ja säilitab. Head võimalused on ka säästva turismi arendamiseks, tehes matkaradade rajamisel koostööd lähedal asuva Laidevahe looduskaitseala hooldajatega/haldajatega.

Sepa talu Pikavere küla südames toimib traditsioonilise miljöö ja elustiili oaasina. Kuid külakeskkonda ja rahu ohustab lähedusse rajatav dolokivi kaevandus.

Sepa talu paikneb Pärnumaal Koonga vallas Pikavere külas. Omandis on 43 ha, koos rendimaadega kokku 140 ha. Talu perenaine on Nele Tamm.

Väikesemahuline mahetootmine - segaviljelus: mesindus, munakanad, kartulikasvatus. 3 lüpsilehma ja 15 lihalooma sh üks tõupull. Loomad on puhtatõuline limusiini kari ja plaanis on tõuloomade müük.

Sepa talu suurimaks väärtuseks võib pidada asukohta traditsioonilises, väärtusliku miljööga Pikavere külas, mis külgneb pärand- ja loodusmaastikke säilitava Ura maastikukaitsealaga. Sepa talu ise on alles algusjärgus, kuid temas on potentsiaali saada mitmekülgseks, tööd pakkuvaks väiketaluks.

Peamisteks vääriselupaikadeks on liigirikkad madalsood ja poollooduslikud kooslused. Väärtuslikest elupaikadest kaitstakse siin peale madalsoo ka kadastikke, vanu laialehiseid metsi, puiskarjamaid ning soostuvaid ja soo-lehtmetsi. Ura maastikukaitsealalt leiab mitmesuguseid elupaiku: vanametsatukkasid sooservades ja järjepidevalt majandatud väärtuslikke poollooduslikke kooslusi kaitseala äärtel. Kaitseala tuum ja põhiline väärtus on karstiline madalsooala.

Mullastik on ebaühtlane, kohati on tegemist väga õhukese paepealse mullaga, mulla lõimiselt on siin liivsavi mullad, seetõttu kuulub Pikavere ebasoodsate põllumajanduspiirkondade hulka.

Talu eesmärkideks on tekitada vähemalt üks töökoht ja vabaneda võlgadest. Selleks on tarvis suurendada tulu karjakasvatusest ja tekitada täiendavad sissetulekuallikad: mesindus, heinaseemnekasvatus jm. Muutmaks miljööd veelgi inimsõbralikuks ja talu paremaks eksponeerimiseks on kavas korrastada hooneid ja maastikke. Kuna põhjavesi on reostustundlik, on kavas rajada sõnnikuhoidla.

Suur piimafarm pakub linnuvaatluse teenust, seirab ja kaitseb haruldasi linde. Aitamaks kaitsealust väike-konnakotkast hoidub Sürgavere ühistu tema pesa läheduses pestitsiidide kasutamisest ning hoiab seal rohumaid, mis pakuvad ohustatud linnuliigile toidubaasi.

Sürgavere põllumajandusühistu juhatuse esimees on Aarne Ots.

Sürgavere põllumajandusühistu asub Põhja-Viljandimaal, Suure-Jaani lähistel Sürgaveres. Talumaid on kokku 1300 ha, millest 1100 on rendimaad. Piimakari on kokku ~1000 looma, kellest lüpsilehmi on ~500.

Peamisteks tegevusaladeks on piima tootmine ja müük, veisekasvatus ja heinaseemnekasvatus.
Sürgavere põllumajandusühistu on piirkonna suurim maksumaksja ja tööandja, kus töötab ligikaudu 70 inimest. Ühistu väärtustab kõrgelt elu maal ja selle tulevikku, pidades oluliseks põllumajanduse harmoonilist kooseksisteerimist loodusega.

Olulisimaks loodusväärtusteks on Sürgavere linnuriik, mida rikastavad väike-konnakotka pesapaigad. Lähedal asuvad Sürgavere park ja Sürgavere mägi, mis on ühtlasi Sakala kõrgustiku kõrgeim punkt. Pooletunnise autosõidu kaugusel asub Soomaa rahvuspark.

Sakala kõrgustiku lavajas-lainjal moreentasandikul on muld kõrge viljakusega. Domineerivad kamarleetmullad ja kamargleimullad. Mullastiku lähtekivimiks on moreen. Sürgavere piirkonda jäävad head põllumaad, mis soodustavad põllumajandust, vältida tuleb muldade hapestumist.

Eesmärgiks on kaasajastada tootmistingimusi, korrastada sõnnikumajandus ja parandada loomade heaolu.

Eesti 2010. aasta kõige Läänemeresõbralikum põllumajandustootja osaleb Põltsamaa jõe veekvaliteedi parandamises - ettevõte kasutab Põltsamaa reoveepuhasti flotomuda oma karjamaadel.

Kuningamäe veisefarm asub Põltsamaa lähistel Jõgevamaal. Pere-ettevõtte juht on Toivo Kens. 

Põllumaad 1577 ha, metsa 32 ha.

Piimakari - kokku ligi 1000 looma, neist lüpsilehmi 500.

OÜ Viraito võitis Läänemere sõbraliku Põllumajandustootja auhinna 2010 aastal (WWF Baltic Farmeri konkursi Eesti võitja).
Kuningamäe veisefarm on oma tootmisnäitajatelt heal järjel. Tööd on hästi organiseeritud ja siiani on leitud ka piisavalt häid töötajaid. Vastutusrikkamad tööd ja juhtimine on pere ettevõtte traditsioonide järgi ka ühe pere keskselt jaotatud.

Viraitol on piimafarm ligi 500 lüpsilehmaga, mis toodab loomasööda enda põldudel ise. Farm esindab eeskujulikku terviklikku aineringet, kus põld saab väetise loomasõnniku näol ning loomad oma sööda samalt põllult. Sõnniku ülejääki, mis võiks keskkonda ohustada, ei teki. Kuigi farm pole mahetootja, on ta teinud väga suuri jõupingutusi just veekeskkonna reostuse vältimiseks.

OÜ Viraito tegevjuht Toivo Kens

Ületades investeeringu mahus kaugelt ettekirjutatud sõnnikukäitluse nõudeid on Viraito ehitanud väga moodsad, lekkekindlad vedelsõnnikuhoidlad. Sõnnik pumbatakse hoidlatesse ja hoidlatest välja maa-aluste torude abil, nii et ümbrus on puhas ja esteetiline. Kogu sõnnik kantakse põldudele väetiseks. Tänu keskkonnasõbralikule tehnoloogiale välditakse toitainete sattumist kõrvalolevasse kraavi.

Toivo Kensil on olnud piisavalt ettevõtjale vajalikku julgust, et investeerida ja viia tootmise tase tänapäevasele tasemele, millega ei ole veel päris lõpuni jõutud. Ära on kasutatud ka maksimumi lähedaselt riigi ja Euroopa Liidu rahastusvõimalused. Selle tulemusena on rajatud hea vabapidamislaut lehmadele, töid tehakse tänapäevaste masinatega ja töötajatele makstakse konkurentsivõimelist palka.

Kuningamäe veisefarm piirneb kahe vana, hooldamata kalmistuga, mis pakuvad elupaiku paljudele linnu- ja teistele liikidele. Samuti kuulub ettevõttele väike osa Põltsamaa jõe kaldast. 

Põhjavee reostumise ohtu suurendavad geoloogilised iseärasused. Ühest küljest on siin põhjavee moodustumise piirkond, samal ajal on lubjakivi avamusel on nõrk looduslik isepuhastusvõime.

Ettevõtte eesmärkideks on suurendada kasumlikkust, et peale pikka ülesehitusperioodi saaks omanikutulu teenides jätkata nüüdisaegse ja konkurentsivõimelise ettevõttena. Samuti on eesmärgiks majandada mõistlikult, et minimaliseerida keskkonnariske. Tulevikuplaaniks on kasutada ära võimalused energia tootmiseks (biogaas).

Kuningamäe veisefarmi eesmärkideks on vee, õhu ja maastike reostamise vähendamine ning energiatõhususe suurendamine.

Nakatu turismitalu künklikku maastikku hooldavad lihaveised. Demofarmi projekti käigus otsib talu võimalust asendada praegune võõrastemaja elektriline küttesüsteem säästvama energiatehnoloogiaga. Aita kaasa mõelda säästva energialahenduse leidmisel.

Väike-Nakatu talu asub Ringiste külas, Taheva vallas Valgamaal. Kasutada on 110 ha püsi- ja looduslikke rohumaid, millest renditud 50 ha.
Lihaveiseid on ~ 80 looma (põhikarjas 35). Väike-Nakatu talu veavad peremees Ants Järvmägi ja perenaine Ele Mäg. Talu lähedal asub Karula rahvuspark.

Väike-Nakatu saun. Turistidele meeldib kui muruniiduki asemel on kuulda linnulaulu. Muru "niidavad" lihaveised.

Nakatul kasvatatakse mahelihaveiseid ja majutatakse turiste, sealhulgas jahituriste, külalistemaja mahutavusega kuni 60 inimest. Maad majandatakse ainult ekstensiivsete rohumaadena.

Väärtuslikemate, ehkki mitte kaitsealuste üksikobjektide seas on allikad ning väike, paarisaja meetri pikkune ja 6-7 m kõrgune kanjon. Väike-Nakatu talule lähim kaitsealune obkekt on paari kilomeetri kaugusel Valga maantee ääres paiknev Anumägi. Talule kuulub lahusmaatükk, mis seotud kirjanik Jaan Lattiku sünnitaluga Mägistel. Seal on kirjanikule püstitatud monument. Samuti paikneb seal Väike-Nakatule kuuluval maal 150 meetrine, kaherealine tammeallee, mille rajas kirjanik Jaan Lattiku isa Davet Lattik.

Väike-Nakatu talu hooneid köetakse elektriga, mis ei ole aga loodussäästlik. Esimeses järjekorras on plaanis leida energia- ja loodussäästlik lahendus majutusmaja kütmiseks. 

Seoses turismindusega on talu hästi eksponeeritud: teeviidad võimaldavad kohta hõlpsasti üles leida, juurdepääsuteed on head, talus on palju ööbimiskohti, pakutakse toitlustamist ja teisi teenuseid.

Läti talud

Jaun-Ieviņas

Jaun-Ieviņase talu asub Vidzeme regioonis, 7 km kaugusel Rauna külast, 10 km kaugusel Bērzkrogast. Lähedal on Gauja rahvuspark ja Raunas Staburags looduskaitseala. Talul on 102 ha põllumajanduslikku maad. Jaun-Ieviņas on mitmekülgne mahepõllundustalu: tegeletakse linnukasvatuse, mesinduse, köögivilja- ja teraviljakasvatuse ning turismiga. Talus toodetakse köögivilju, kuivatatud õunu, õunamahla, -marmelaadi ja -siirupit, küdooniasiirupit, mahemune ja mett ja. Talu pakub majutust äsja ehitatud külalistemajas ning matku looduses.

Talus pööratakse tähelepanu põllumajandustootmise keskkonnasõbralikkusele. Eelkõige püütakse karjatamise abil säilitada kõrge looduskaitselise väärtusega rohumaid ja metsi. Talus kasvatatavad Konik tõugu hobused aitavad karjamaid hoida mosaiiksetena. Jõe orus asuvad talu juurde kuuluvad kõrge looduskaitselise väärtusega metsad. Talu maadele jäävad ka mitmed põlispuud, näiteks 6-meetrise ümbermõõduga vana tamm.

Külastajatele pakub talu võimalust lõõgastuda – jalutuskäigud metsas ja jõekaldal viivad kobraste kuhilpesadeni, loodud on võimalused vesijalgrattasõiduks ning kalapüügiks. Lisaks puhkamisele võib kaasa lüüa talutöödes ja tutvuda hobustega.

Kurzemnieki

Kurzemnieki talu asub Kurzeme regioonis, Lībagu vallas, 1 km kaugusel Talsi looduspargist. Talul on 24 ha maad, mis jaguneb viljapuuaedade, muruplatside, põldude, metsade ja märgalade vahel. Talu maad külgnevad Sukturu järvega. Peamiselt toodetakse värskeid ja kuivatatud õunu ning õunalaastusid. Talu toodangut on võimalik osta kohalikult Talsi turult või eelneval kokkuleppel ka talust kohapealt. Õunakasvatuses püütakse hoida võimalikult keskkonnasõbralikku joont – lisaks integreeritud maaharismissüsteemile kasutatakse vähe taimekaitsevahendeid ning talu toodang on keskkonnasõbralik ja tervislik. Lisaks õuntele kasvatatakse talus ka sõstraid ja maasikaid.

Talus saab uurida erinevaid taimekooslusi ja maastikuelemente – soid, rohumaid ja taastatud puisniite – looduslik mitmekesisus on eriti suur märgaladel ja nende servaaladel. Kunagi karjamaadena kasutusel olnud metsaservades on kohati säilinud põliste tammede ja vanade metsõunapuudega puisniidud. Tänu keskkonnasõbralikule majandamisele leidub karjamaade hulgas liigirikkaid, käpaliste kasvukohtadega rohumaid.

Lejas Kleperis

Talu asub Vidzeme regioonis, Smiltene maakonnas, Drustu vallas, 25 km kaugusel Smiltenest. Lähedal on Mežole looduskaitseala ja Natura alasid. Talul on 119,4 ha haritavat maad. Talu peamised tegevussuunad on säästev metsandus ning lambakasvatus – talus on 50-pealine lambakari. Põldudel kasvatatakse otra ja kartulit, säilinud on vana viljapuuaed. Talus on ka metsa-, jahi- ja vanade tavade muuseum "Mees läbi aegade keset metsi", kus saab tutvuda säästva metsanduse põhimõtetega.

Talu ümbruse maad on künklikud, rohkelt on looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, väärtuslikke rohumaid niidetakse ja heina kogutakse peamiselt käsitsi. Ka ümbruskonnas on palju kõrge looduskaitselise väärtusega rohumaid. Talu metsad on mitmekesised – leidub nii vanu soiseid kuusikuid kui ka nooremat soostunud männimetsa. Mitmed metsaalad on üle ujutatud kobraste poolt. Talu maadel on leitud üle saja linnuliigi, sealhulgas ka haruldasi ja kaitsealuseid liike, näiteks händkakk (Strix uralensis), väike konnakotkas (Aquila pomarina), must toonekurg (Ciconia nigra) jt. Talu keldrites talvituvad nahkhiired.

Lejas Kleperis on üks neljast Maailma Looduse Fondi (WWF Läti) säästvat metsandust tutvustavast näidisettevõtest. Talus tagatakse ka bioloogilise mitmekesisuse säilimine looduslikel karjamaadel ja keskkonnasõbralik põllumajandus kogu maastikul. Külastajatele pakub Eesti-Läti rattateel asuv Lejas Kleperis mitmekesist ja huvitavat kultuuri- ja looduspärandit.

Lejasķerzēni

Lejasķerzēni talu asub Vidzeme regioonis, Naukseni maakonnas, 7 km kaugusel Rūjienast, Põhja-Vidzeme Biosfäärikaitsealal. Lejasķerzēni talul on 472,7 ha maad. Talu tegevusvaldkonnad on mitmekesised. Edukalt toimib mahepõllumajandus – kasvatatakse mahekaera ja maherukist, pöörates erilist tähelepanu külvikordade vaheldumisele, et säilitada mullaviljakust. Ka põldudel asuvad kivihunnikud ning väikesed puuderühmad elustavad maastikku ja mitmekesistavad loodust. Lisaks tegeletakse puidutöötlemisega – toodetakse puitkaubaaluseid, laudu, laaste ja saepuru. Hiljuti asuti looma paradiisõunapuude kollektsiooni. Väikeses mahus toodetakse õunaveini ja -kompotte. Üle kogu Läti kogutakse ja paljundatakse vanu kohalikke õunasorte ning hoolitsetakse nende säilimise eest. Põllumajandusmaade servaaladel peetakse kõrge liigilise mitmekesisusega looduslikke alasid, nagu soostunud metsad ja liigirikkad rohumaad.

Lielkrūzes

Talu asub Vidzeme regioonis, 6 km kaugusel Jaunpiebalgast, Gauja (Koiva) jõe orus ja sellega piirnevatel kaunistel maastikel. Talul on 100 ha viljeldavat maad ning tegutsemissuunad on õige mitmekesised: toodetakse saematerjali, arendatakse veise- ja lambakasvatust, tiikides kasvatatakse 20 liiki kalu. Põllumajandusmaa on enamaltjaolt heina-ja karjamaa. Põldudele on külvatud oder, tatar, rukis, talinisu, hernes, kaer, köögiviljad, samuti kasvatatakse kartuleid, puuvilju ja marju.

Talu maade majandamisel kasutatakse keskkonnasõbralikke meetodeid. Metsade majandamisel püütakse säilitada põlispuid ja tagada elamistingimusi kaitsealusetele linnuliikidele – konnakotkastele ja musträhnile. Gauja niidud on 20. sajandi keskpaigas kuivendatud ja kultiveeritud – see on vähendanud taimestiku mitmekesisust, kuid looduslike rohumaade järjepidev karjatamine aitab liigilist mitmekesisust parandada.

Talu saab külastada suvehooajal, külalistele pakutakse võimalust elada esivanemate moel palkmajades. Talus tutvustatakse Gauja lammi rohumaid, metsi ja keskkonnasõbralikke tootmisviise, võimalik on nautida kohalikku rahvamuusikat ning teha loodusvaatlusi. Valikut talus toodetud kaubast saab kohapeal osta.

Mauriņi

Mauriņi mahetalu asub Vidzeme regioonis, 20 km kaugusel Aluksnest, Veclaicene maastikukaitsealal. Talul on 192,1 ha viljeldavat maad. Toodetakse lamba- ja talleliha, linnu-ja küülikuliha ning mitmesuguseid villatooteid: patju, kudumeid ja lõnga. Lisaks toodetakse mitmesuguseid köögivilju ning ürte ja taimeteesid. Talus pakutakse ka massaaži ja teisi iluhooldusteenuseid.

Talul on üle 50 ha rohumaid, mida karjatatakse aastaringselt. Erilist tähelepanu pööratakse looduslike rohumaade säilitamisele ja taastamisele. Maastikku mitmekesistab Veclaicene piirkonnale iseloomulik künklik reljeef – künkad vahelduvad niiskete lohkudega ning leidub palju vanu põlispuid. Mosaiiksed maastikud loovad omakorda head tingimused taime- ja loomaliikide mitmekesisuseks. Mõnel metsaserval leidub ka kivihunnikuid, mis on oluline elupaik putukatele, sisalikele ja teistele loomadele.

Talu pakub majutust kuni 10 inimesele, võimalik on teha sauna ja osta kohalikke looduskosmeetikatooteid.

Silkalni

Silkalni talu asub Vidzeme regioonis Kocenus, 17 km kaugusel Valmierast, Gauja rahvuspargi läheduses. Talul on 40,8 ha maad ning talunikud Zeltīte ja Jānis Kavieri on spetsialiseerunud ravimtaimede kogumisele ja kasvatamisele. Talus korraldatakse ka õppereise – Silkalni külastajad saavad tutvuda heinamaadel, põldudel ja aedades kasvatatavate ravimtaimedega ja õppida nende kasutamist. Perenaine tutvustab ravimtaimede kasvatamise, kogumise, kuivatamise ja teesegude saladusi. Külastajad saavad kaasa osta ja ka kohapeal maitsta erinevaid taimeteesid, leotisi ja siirupeid. Lisaks taimekasvatusele on talus ka mesila, kasvatatakse sigu, lehmi, lambaid ja kodulinde.

Silkalni talu avamaadel domineerivad erinevas vanuses kõrrelised ja ka põliskarjamaadel on liigirikas taimestik. Eriti mitmekesised on metsa servaalad – rohumaade ja metsade üleminekuala on suhteliselt lai. Talu metsades ei ole tehtud lageraiet ja nii tõestavad Silkalni talu omanikud, et mets võib toota mitte ainult puitu, vaid hoopis ootamatuid asju, näiteks taimeteesid. Metsades esineb vähesel määral ka EL-is kaitstud elupaiku – soometsi.

Valti

Valti talu asub Kurzeme regioonis, Skrunda maakonnas, 14 km kaugusel Skrundast. Talul on 588,9 ha haritavat maad. Peamised tegevussuunad on veisekasvatus, põrsaste ja sealiha tootmine, teravilja- ja kartulikasvatus ning mesindus. Talu tiikides kasvatatakse karpkala ja linaskit.

Valti talu maadele jäävad silmapaistvad loodusväärtused – liivakivipaljandid ja -koopad, nõlvadel ja jäärakutes kasvavad kõrge looduskaitselise väärtusega metsad. Venta oru järskudes nõlvades leidub palju allikad. Liivakivikoopad on elupaigaks nahkhiirtele.

Valti talu pakub külastajatele koolitusi mahepõllumajanduse teemadel, võimalik on tegeleda kalapüügiga.

Vekši

Vekši talu asub Vidzeme regioonis, 11 km kaugusel Valkast. Talul on 152,6 ha haritavat maad. Talu on spetsialiseerunud lihaveisekasvatusele. Loomi karjatatakse aastaringselt Gauja oru lammil ja metsastel rohumaadel ning nüüd ka puisniitudel. Aastaringne karjatamine eritüübilistel rohumaadel ja metsades tagab loomadele mitmekesise toidu ning tulemuseks on väga kvaliteetne liha. Peaaegu kogu talule kuuluv maa on kõrge looduskaitselise väärtustega. Talu aladelt on leitud neli Lätis haruldast ja kaitsealust rohumaa tüüpi, sh metsastunud rohumaad.

Vekši talu külastajad saavad tutvuda Gauja oru iseloomulike maastikega – niitude ja puisniitudega. Ümbruskonna loodusväärtusi esitleval rajal on külastajatele mitmeid teabetahvleid. Rada on ühendatud Zīle looduse õpperajaga.

Vīksnas

Vīksnase talu asub Vidzeme regioonis, 9 km kaugusel Alojasest, Põhja-Vidzeme Biosfäärikaitsealal. Talu harib 14,2 ha maad ning peamised tegevussuunad on lambakasvatus ning taluturism. Siin kasvatatakse Läti tumedapealisi lambaid, kelle villast tehakse vilti ning vilditooteid. Lambad hoolitsevad ka looduslike ja poollooduslike rohumaade eest – vanadel, vähemalt 50 aastat rohumaadena püsinud aladel, võib leida haruldasi ning kaitstavaid taimeliike – sõrmkäppasid, käokeeli jt orhideelisi.

Külastajatele tutvustatakse talutöid, vanade Läti ilutaimedega peenraid, lambavilla ümbertöötlemise protsessi jms. Talu juurde kuulub spetsiaalne lambanahkade ja villatoodete ruum – Art Shop, kus külastajad saavad osta kohapeal valmistatud lambanahku ja villatooteid.

Lisainfo:

Teet Eomäe

Projekti "DemoFarm - Eesti-Läti keskkonnasäästliku põllumajanduse koostöövõrk" juht

Tel. 56341080

E-post: teet[at]elfond.ee

Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus