ELFile on selged praeguse põlevkivikaevandamise ja Eesti peamise elektrienergia tootmisviisiga kaasnevad negatiivsed tagajärjed: keskkonnamõjud (sh süsinikdioksiidi atmosfääri paiskamine ja sellest tulenev kliimasoojenemine, põhjavee saastumine), looduslike maastike ja koosluste pöördumatu hävimine kaevandusalade laienemisel. Selged on ka negatiivsed mõjud kohalikule kogukonnale ja tõsiasi, et kasu tegevustest kohapeal on pikas perspektiivis pea olematu.

Sellest tulenevalt on ELF ärgitanud riiki, energeetikaga tegelevaid organisatsioone ja kohalikke kogukondi otsima ning investeerima alternatiivsete võimaluste otsimisse, et maandada põlevkivist toodetava elektri mõju keskkonnale ja leida võimalikult vähese keskkonnamõjuga lahendusi. Seejuures tuleks taastuvenergiat põhimõtteliselt eelistada taastumatutest energiaallikatest saadavale.

Paratamatu on siinjuures, et igal energia tekitamise viisil on oma negatiivne keskkonnamõju ja et mitte igasugune taastuvenergia pole igal ajal ning kohas keskkonnasõbralik, näiteks hüdroenergeetikaga tekitatakse looduslikule mitmekesisusele meie tingimustes pigem kahju (kalavarud, jõgede elustiku mitmekesisuse säilimine jne). Eesti inimesed vaevalt sooviksid või saaksidki ilma elektri ja keskkütteta enam elada ning tegutseda, kuid energia ammutamiseks tuleks valida keskkonda võimalikult vähe mõjutavad energialiigid.

Ka taastuvenergia projektide  keskkonnamõju  selgub keskkonnamõjude hindamise käigus, mis ei tohiks põhjalikkuselt alla jääda mujal Euroopa Liidus tavaks saanust.

Enne vajalike keskkonnauuringute läbiviimist ja vajalike andmeteta puudub ELFil alus anda hinnang plaanitavate projektide osas. Oluline on, et potentsiaalsetel tuuleenergia tootmise aladel tehakse piisavad keskkonnauuringud, mis võimaldavad välja valida paikkonnad, kus energiatootmisega kaasneb võimalikult väike mõju keskkonnale.

Et koondada Eesti energeetikaga seonduvat teavet, läbi viia alusuuringud ja koostada ühtne strateegia, on paljudes ringkondades kõne all olnud sõltumatu energiaagentuuri moodustamine. Soovitame riigil kaaluda seda võimalust, sest praegusel hetkel on erinevad ametkonnad ja organisatsioonid energiatemaatikat käsitlemas erinevate tahkudena - näiteks tuumaenergia küsimused lahendatakse peaministri ja majandusministri poolt, biomassi kasutuselevõtuga seonduv põllumajandusministeeriumis, põlevkivikaevandamine keskkonnaministeeriumis.

Jüri-Ott Salm

Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht ja juhatuse liige