Eestimaa Looduse Fond ootab kõiki huvilisi projekti „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventuur“ lõpuseminarile. Seminarid toimuvad 17. veebruaril algusega kell 13:00 Hiiumaal Kärdlas Sihtasutus Tuuru seminariruumides (Vabrikuväljak 1) ning 28. veebruaril algusega kell 17:00 Tallinnas Rahvusraamatukogu nurgasaalis (Tõnismägi 2).

2011.a. märtsist kuni 2012.a. veebruarini viib Eestimaa Looduse Fond (ELF) läbi Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimist, mille eesmärk on kaasa aidata merelist bioloogilist mitmekesisust ning elurikkust puudutava informatsiooni kogumisele. Projekti raames teostati Kõpu poolsaart ümbritseval merealal mere põhjaelustiku ja –elupaikade uuringud, kalastiku uuringud ja nahkhiirte uuringud ning täiendati antud piirkonna linnustiku rännet puudutavaid andmeid.

Seminari eesmärk on anda ülevaade uuringute tulemustest ning arutleda antud ala looduskaitseliste väärtuste üle.

Uuringutest teevad kokkuvõtted:

Andres Kalamees (linnustiku rändeuuringud)

Georg Martin (põhjaelustiku ja –elupaikade inventuur)

Redik Eschbaum (kalastiku inventuur)

Lauri Lutsar (nahkhiirte uuringud)

Projektist saab lugeda põhjalikumalt siit (link projektilehele ja taustamaterjalidele).

Projekti läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõik huvilised on oodatud!

Täna, 2. veebruaril tähistab maailm rahvusvahelist märgalade päeva. Kaua alahinnatud ja isegi põlatud maastikud on saamas meie kiiresti muutuvas maailmas üha väärtuslikemaks. Kui arvestada ühiskonnale pakutavaid keskkonnateenuseid nagu süsinikuringe, kliima reguleerimine jne., siis võib märgalasid pidada kõige väärtuslikumateks maastikutüüpideks. Eestiski on hakatud tasapisi mõistma, et soodel võib olla teisigi kasutuseesmärke peale kuivendamise ja turbakaevandamise, näiteks puhkealade ja marjamaana.

Eestimaa Looduse Fond (ELF)  korraldab koos partneritega seminari "Eesti märgalad 2012 - kus oleme ja kuhu läheme?" Seminari ettekanded räägivad sellest, milline on asjade seis ja mis on plaanis riigiasutustel, eraettevõtjatel ja ka vabaühendustel. Teemavaldkondadest on kaetud nii soode hoidmine, kaitsmine kui taastamine, veepoliitika, turbakaevandamine ja põlevkivi kaevandamine, sooturism, loodusharidus ja ka sooarheoloogia. Samuti leiavad tutvustamist hetkel käimas olevad või äsja alanud  märgalasid puudutavad projektid.

Seminari päevakava (link:http://www.elfond.ee/images/Margalade_paeva_seminar_p2evakava.doc )

Ühe konkreetsema tegevusena märgalade kasulikkuse uurimisel ja teavitamisel teeb ELF koostööd Eesti ja Soome teadlastega projektis "Aktiivsete märgalameetmete abil toitaine koormuse vähendamine Läänemeres", kus uuritakse, kuidas  tehismärgalade rajamine võiks aidata vähendada põllumajandusreostust. Eesti puhul on pearõhk meile soomlaste kogemuse koju kätte toomisel. http://www.elfond.ee/et/teemad/raba/aktiivmaergalad

Ühtlasi tähistab ELF selle seminariga ka oma sünnipäeva, ülevaadet möödunud juubeliaastast võib lugeda siit:
http://www.elfond.ee/et/elfi-lugu/elf-20-programm


Lisamaterjale:

http://www.elfond.ee/et/teemad/raba/teised-maergaladega-seotud-looduskaitselised-tegevused/maergalade-paeev
(lühilingina: http://goo.gl/LVa7d )


Info:

Jüri-Ott Salm
ELFi juhatuse esimees
Tel. 5295933
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

(Täiendatud fotogaleriiga 24. 01.2011)

19. jaanuaril allkirjastasid Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse esimees Jüri-Ott Salm maaülikooli loomakliinikus  koostöölepingu, mille eesmärk on metsloomade meditsiini arendamine Eestis.

 "Viimased aastad on tõestanud, et metsloomade meditsiini arendamise järele on Eestis suur vajadus, napib professionaale, kes suudaksid hättasattunud metsloomi õigesti abistada, esmaabi või vajadusel ka pikemaajalist ravi anda,“ kommenteeris lepingu olulisust Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor ja professor Ülle Jaakma.

 "Töö metsloomadega aitab saada ka ülevaadet metsloomi ohustavatest teguritest, muuhulgas inimtekkelistest põhjustest, ja haiguste levikust,  mis on muutumas aktuaalsemaks näiteks seoses kliimamuutustega. Abistamise  vajadus on väga aktuaalne ka naftareostuse likvideerimisel, mis võib  põhjustada tervete haruldaste liikide asurkondade hävimise, näiteks kirjuhahk," lisas ELFi esimees Jüri-Ott Salm.

Lepingu eesmärkideks on muuhulgas metsloomade meditsiini ainekursuse lisamine maaülikooli veterinaarmeditsiini õppekavasse ning Eesti Maaülikooli õppejõudude, kraadiõppurite ja üliõpilaste osalemine ELFi metsloomade meditsiiniga seotud tegevustes, sealhulgas uuringutes ning teadustöös.

Tallinnas peeti 13.-15. jaanuaril Teeme Ära Maailmakoristus 2012 konverents, kus said kokku koristusaktsioonide eestvedajad 45st erinevast riigist.

Töötubades võeti eraldi fookusesse talgute korraldamise etapid: meeskonna töö organiseerimine, kampaania ja kommunikatsioon, prügi kaardistamine ja IT-lahendused, logistika, partnerid ja finantseerimine, vabatahtlike kaasamine, jäätmekäitlus ning strateegia pikemas perspektiivis.  Konverentsi külalistele korraldati ekskursioon Eestimaa loodusesse, kus toimjus ka prügikaardistamise tarkvara testimine.

Detsembris toimunud ELFi nõukogu koosolekul otsustati laiendada ELFi juhatust - juhatuse liikmeks valiti Silvia Lotman.  Silvia Lotman on ELFis töötanud looduskaitse eksperdi ja  Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaatorina alates 2010. aastast. Silvia töö juhatuses aitab kaasa organisatsiooni juhtimisel tõsta pädevust eelkõige looduskaitseliste teemade käsitlemisel.

Teiste juhatuse liikmete - Kadri Kalmuse, Tarmo Tüüri ja Jüri-Ott Salmi volitusi pikendati ühe aasta võrra.Ühtlasi soovib ELFi juhatus edastada kõigile ka head soovid saabunud talve ja pühade  puhul.

Loodust hoidvaid tegusid tulevaks talveks ja aastaks!