Sellel aastal toimunud konnatalgute „Konnad teel(t)“ käigus päästeti 17 210 kahepaikse elu. Mitmetes Eesti paikades 18. aprillist kuni 11. maini toimunud kahepaiksete üle maanteede aitamise talgud on jõudnud eduka lõpuni. 186 vabatahtlikku viies talgukohas päästis ja luges üle ühtekokku 17 210 kahepaikset.

Sarnaselt eelmise aastaga oli konnade rändamise aeg küllaltki pikk – paari päeva asemel venis see paiguti mitme nädala peale. Eelmise aastaga võrreldes aidati sigimispaikadesse rändel aga tunduvalt rohkem kahepaikseid. „Päästetud konnade arv on tunduvalt suurem kui mullu, mil päästeti ligi 11 000 kahepaikset. Ühelt poolt on kindlasti põhjus selles, et päästekohti oli kokku viis, eelmisel aastal neli,“ põhjendas ELF-i vabatahtlike koordinaator Paul Hunt. „Väga tublid ja toredad vabatahtlikud olid visad ning parima rändeilmaga kestsid talguööd peaaegu kella kolmeni öösel,“ kiidab Hunt talgulisi.

Kõige tihedam konnaliiklus oli Tammiku talgukohas, kus aidati üle tee lausa 7782 kahepaikset. Sealsel parimal rändeööl 23. aprillil rändas lausa 2565 konna. Võrtsjärve põhjaosas Leie-Oiu teelõigul aidati üle tee kokku 4467 kahepaikset, kellest enamik olid kärnkonnad, ning Harjumaal Kiisal 3664 kahepaikset, kellest enam kui 3000 olid rohukonnad. Tagasihoidlikumad rändearvud olid Nelijärve talgukohas – 692 kahepaikset, kellest 31 olid tähnikvesilikud, ning Raudojal 605 konna, kellest suurema osa moodustasid harilikud kärnkonnad.

Eestimaa Looduse Fond tänab kõiki vabatahtlikke ja hoolivaid inimesi, kes andsid teada teelõikudest, mis ristuvad konnade rändeteedega. Kogutud andmetest on palju abi kahepaiksete kaitse korraldamisel ning tulevikus nendega arvestamisel.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) jätkab saadud rändeinfo läbitöötamist koos Maanteeameti, Keskkonnaameti ja loomarändespetsialistidega.

Projekt „Konnad teelt(t)“ oli kaheaastane ettevõtmine, mille eesmärk oli päästa vabatahtlike talgute käigus kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti on eesmärk ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist ja muuta autojuhte hoolivamaks.

Päästmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ning korraldasid Eestimaa Looduse Fond, Maanteeamet, Keskkonnaamet ja MTÜ Põhjakonn.

Projektist „Konnad teel(t)“ saab täpsemalt lugeda siit 

Täna algas kahepaiksete massiline ränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse. Teist aastat järjest korraldab Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlike abiga konnade üle maanteede aitamise talguid „Konnad teel(t)". Kollaste vestidega vabatahtlikud aitavad alates tänasest intensiivse konnarändega paikades kahepaikseid turvaliselt üle maanteede.

„Kahepaiksed rändavad enamasti õhtuhämaruses, mistõttu kutsume üles ka autojuhte olema eriti tähelepanelikud tihedama konnarändega maanteelõikudel – tasub jälgida hoiatusmärke ning vabatahtlikke märgates sõita ettevaatlikult ning pidada kinni kiirusepiirangutest. Kui keegi soovib aga ise konnadele appi tulla, siis on ta igati teretulnud," ütles konnatalgute organiseerija Paul Hunt.

Tänasest alates püstitavad vabatahtlikud talgukohtades ajutisi konnatõkkeid, mille taha kogunenud kahepaiksed korjatakse kokku ning toimetatakse turvaliselt üle tiheda liiklusega maantee. Sellel aastal toimuvad konnatalgud viies kohas: Leie-Oiu teelõigul Viljandi-Tartu maanteel, Piibe maanteel Tammikul, Soodlas ja Nelijärvel ning Kiisa alevikus Saku vallas. Kevadine soojalaine on esimsed konnad liikvele ajanud Tammiku talgukohas, kuhu oodatakse täna õhtuks vabatahtlikke abilisi. Lähipäevadel algab massiline konnade ränne ka teistes talgukohtades.

Talgute käigus on plaanis ka konnade loendamine liigiti, et saada aimu rändel olevate liikide arvukusest ja rände intensiivsusest. Loendamise tulemused aitavad kavandada sarnaseid aktsioone tulevikus ning võimaldavad Maanteeametil paremini planeerida teedeehitust, et oleks arvestatud ka loomade rändekoridoridega. „Eestis hukkuvad kevadeti maanteedel peamiselt rabakonn, rohukonn, kärnkonn ja vesilik," ütles Piret Pappel MTÜst Põhjakonn. „Kuna keskmiselt vaid 1% kullestest jõuab sigimisikka ja kahepaiksetel on looduse toiduahelas väga tähtis koht, on tegu suure probleemiga," lisab Piret.

2012. aastal päästeti konnatalgutel ligi 11 000 kahepaikse elu. Lisaks selgitati välja põhilised rändekohad, kus edaspidi maanteede rajamisel ja teistes arendusprojektides saaks arvestada ka kahepaiksete vajadustega, rajades neile konnatunnelid turvaliseks liikumiseks.

Hetkel on ennast talgutele registreerunud üle 100 konnasõbra. Talgutel osalemiseks ning täpsema info saamiseks külastage „Konnad teel(t)“ kodulehte või Facebooki lehte 

„Konnad teel(t)" projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja korraldavad Eestimaa Looduse Fond koostöös Maanteeameti, Keskkonnaameti ja MTÜga Põhjakonn.

Lisainfo:

Paul Hunt, Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlike koordinaator, See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. , tel 5202530

Teele Jairus, „Konnad teel(t)" projektijuht, See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. , tel 56690354

Täna, 26. märtsil toimub Tallinnas Eestimaa Looduse Fondi (ELF-i) korraldatud seminar, mis tutvustab siinmail veel laialdaselt tundmata veepuhastamise meetodit – tehismärgala. Seminaril saavad sõna nii Eesti kui välismaa spetsialistid, kellel on pikk kogemus tehismärgaladega töötamisel.

„Tehismärgala on valdavalt loodusliku märgala koopia, mis aitab puhastada vett," selgitab ELF-i tehismärgalade ekspert Kuno Kasak ja lisab, et tehismärgala kui veepuhastamise meetod sobib ka Eestisse suurepäraselt, kuna meil leidub tehismärgalade rajamiseks piisavalt maad. Tema sõnul tasub nii mõneski suurema veereostusega kohas Eestis väga tõsiselt mõelda just tehismärgala loomisele: „See on lihtne ja tõhus viis parandada veekvaliteeti ning vähendada keskkonnaprobleeme põhjustavat põllumajandusreostust, selle jõudmist veekeskkonda ning lõpuks ka Läänemerre."

Tehismärgalasid on mitut tüüpi. Näiteks avaveelised tehismärgalad ja pinnasfiltrid. Suhteliselt lihtsatele tööpõhimõtetele vaatamata nõuab ka tehismärgala rajamine eelnevaid teadmisi – seepärast andis ELF välja ka raamatu „Tehismärgalad: põllumees puhastab vett". Raamat on vabalt saadaval ELF-i kodulehel 

ELF viis läbi koos Eesti ja Soome koostööpartneritega rahvusvahelise projekti „Aktiivsete märgalameetmete abil toitainekoormuse vähendamine Läänemeres", mille lõpuseminaril täna Tallinnas saab sõna video vahendusel ka suure tehismärgalade kogemusega WWF Soome esindaja. Lisaks võetakse arutlusele ka tehismärgalade kui meetme tulevik Eestis.
Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Kesk-Läänemere programmi INTERREG IV A Lõuna-Soome ja Eesti allprogramm.

Lisainfot tehismärgalade kohta saab siit või ELFi tehismärgalade ekspertidelt Kuno Kasakilt, Indrek Talpsepalt ja Kristjan Piirimäelt.

Läänemere põhi Soome lahes

Eestimaa Looduse Fond ootab kõiki huvilisi projekti „Uusmadala, Kuradimuna madala ja Tallinna madala piirkonna mereala inventeerimine“ lõpuseminarile Tallinnas. Seminar  toimub teisipäeval 26. veebruaril 2013.a algusega kell 17:00 Tallinnas Rahvusraamatukogu nurgasaalis (Tõnismägi 2).

2012.a. märtsist kuni 2013.a. veebruarini viib Eestimaa Looduse Fond (ELF) läbi Soome lahe madalate – Uusmadala, Kuradimuna madala ja Tallinna madala inventeerimist, mille eesmärk on kaasa aidata merelist bioloogilist mitmekesisust ning elurikkust puudutava informatsiooni kogumisele.

Projekti raames teostati antud Soome lahe madalate piirkonnas mere põhjaelustiku ja –elupaikade uuringud, kalastiku uuringud, merelinnustiku uuringud ja nahkhiirte uuringud.

Seminari eesmärk on anda ülevaade uuringute tulemustest ning arutleda antud mereala looduskaitseliste väärtuste üle.

Uuringutest teevad kokkuvõtted:

Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühingust (linnustiku uuringud)

Katarina Oganjan TÜ Eesti Mereinstituudist (põhjaelustiku ja –elupaikade inventuur)

Redik Eschbaum TÜ Eesti Mereinstituudist (kalastiku inventuur)

Lauri Lutsar (nahkhiirte uuringud)

Projekti läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo:

Ele Vahtmäe

Tel (+372) 5206 308
E-post:  See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Eestimaa Looduse Fond, Läti Looduse Fond ja Leedu Looduse Fond saatsid täna avaliku kirja Balti riikide põllumajandus- ja keskkonnaministritele, et pöörata tähelepanu metsade kaitse vajadusele ja riiklike maaelu arengukavadega seotud probleemidele.

Balti riikide keskkonnakaitsjad leiavad ühiselt, et hetkel kolmes Balti riigis käimasolevad maaelu arengukava protsessid ei liigu metsade elurikkuse säilitamise suunas. Keskkonnakaitsjad loodavad, et Balti riikide metsade mitmekesisust ja ainulaadsust püüavad riigijuhid säilitada ning vaatavad arutluse all olevad eelnõud üle, lähtudes avalikus kirjas väljatoodud kolmest olulisest punktist.

Avalik kiri ning selle eestikeelne tõlge on lisatud allpool.

Lisainfo:

Liis Kuresoo

Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi juht

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Tel (+372) 5624 3102

----------------------

Avalik kiri Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrile ja keskkonnaministrile

Euroopa Liit on nii oma metsanduse kui ka elurikkuse strateegiates rõhutanud terviklike metsaökosüsteemide olulist rolli suure arvu erinevate liikide elupaigana. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste eelnõu lõik 35 sedastab: “Tuleks jätkata toetuse andmist metsa valdajatele, kes pakuvad keskkonda säästvaid ja kliimateadlikke metsakaitseteenuseid, võttes kohustusi seoses eesmärgiga suurendada bioloogilist mitmekesisust, kaitsta suure  väärtusega ökosüsteeme ja tugevdada metsade kaitseväärtust pinnase erosiooni,  veevarude hoolduse ja veekvaliteedi ning loodusõnnetuste suhtes.”

Seega on elurikkuse vähenemine metsades oluline probleem, millele liikmesriigid peavad oma riiklike maaelu arengukavade koostamisel tähelepanu pöörama. Meie, allakirjutanud, soovime rõhutada kolme olulist metsade elurikkuse kaitsega seotud punkti, mida tuleks käsitleda kõigi meie riikide maaelu arengukavades.

1. Metsade majandusliku elujõulisuse suurendamiseks ettenähtud meetmed peavad olema tasakaalus metsade elurikkuse säilitamisele suunatud meetmetega. Kui toetatakse näiteks metsade istutamist, hooldusraieid ja kuivendussüsteemide rajamist, siis peavad olema rakendatud ka metsade elurikkuse suurendamisele suunatud meetmed.
2. Kõige tundlikum osa metsadega seotud elurikkusest on ohustatud erinevate metsamajanduslike tegevuste poolt mistõttu on peamiseks metsaliikide ja – koosluste kaitsemeetmeks nende mitte majandamine. Seetõttu peavad riiklikud maaelu arengukavad toetama elurikkuse struktuurielementide säilitamist metsamaastikus (näiteks seaduses nõutust enama koguse surnud- ja säilikpuude jätmine raielankidele, suure looduskaitselise väärtusega metsaosade majandamisest väljajätmine jne).
3. Eelmise sajandi intensiivne kuivendamine on degradeerinud hulganisti väärtuslikke kooslusi ning teedeehitus on põhjustanud metsamaastike fragmenteerumist. Veelgi suurema negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ei tohi seetõttu riiklike maaelu arengukavade raames toetada uute kuivendussüsteemide ja teede rajamist.   

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Silvia Lotman

Läti Looduse Fondi tegevjuht Janis Rositiz

Leedu Looduse Fondi tegevdirektor Edmundas Greimas

---------------------------

Public letter to the Estonian, Latvian and Lithuanian ministries of agriculture and environment

European Union has repeatedly emphasized the importance of forests as an integral ecosystem providing habitats to a vast variety of species - for example in both EU´s forest strategy and biodiversity strategy. Recital (35) to the legislative proposal on support for rural development by the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD) states that: “Payments should continue to be granted to forest holders who provide environmental or climate friendly forest conservation services by undertaking commitments to enhance biodiversity, preserve high-value forest ecosystems, improve their mitigation and adaptation potential, and reinforce the protective value of forests with respect to soil erosion, to maintenance of water resources and to natural hazards.”

Therefore biodiversity decline in the forest is an important issue that member states` national rural development programs have to take into account. We, the undersigned would like to stress three things about forest biodiversity conservation in our countries rural development programs that need to be taken into account.

1. The measures planned to enhance the productivity and economic value of the forests have to be balanced by measures of forest biodiversity conservation. If the measures to support regeneration, thinning, drainage etc. are financed then adequate measures to support forest biodiversity have to be implemented as well.
2. The most vulnerable part of forest biodiversity is mainly threatened by different forest management activities and because of that the main conservation methods of forest species and ecosystems should be based on non-intervention management. Therefore maintenance of biodiversity structure (e.g. leaving a larger amount of dead wood and retention trees to the felling area after logging than enacted in the forest regulations, not managing parts of forests with high conservation value etc.) have to be supported by the national rural development programs.
3. In the past century, intensive draining has degraded a large proportion of ecosystems and forest road construction has caused serious fragmentation of the forest landscape. Therefore the construction of new roads and drainage systems must not be supported by the national rural development programs in order to avoid further negative impact to the environment.

Estonian Fund for Nature, Chairman of the Board, Silvia Lotman

Pasaules Dabas Fonds, Chief Executive Officer, Janis Rositiz

Lithuanian Fund for Nature, Executive Director, Edmundas Greimas