Täna, 2. veebruaril tähistab maailm rahvusvahelist märgalade päeva. Kaua alahinnatud ja isegi põlatud maastikud on saamas meie kiiresti muutuvas maailmas üha väärtuslikemaks. Kui arvestada ühiskonnale pakutavaid keskkonnateenuseid nagu süsinikuringe, kliima reguleerimine jne., siis võib märgalasid pidada kõige väärtuslikumateks maastikutüüpideks. Eestiski on hakatud tasapisi mõistma, et soodel võib olla teisigi kasutuseesmärke peale kuivendamise ja turbakaevandamise, näiteks puhkealade ja marjamaana.

Eestimaa Looduse Fond (ELF)  korraldab koos partneritega seminari "Eesti märgalad 2012 - kus oleme ja kuhu läheme?" Seminari ettekanded räägivad sellest, milline on asjade seis ja mis on plaanis riigiasutustel, eraettevõtjatel ja ka vabaühendustel. Teemavaldkondadest on kaetud nii soode hoidmine, kaitsmine kui taastamine, veepoliitika, turbakaevandamine ja põlevkivi kaevandamine, sooturism, loodusharidus ja ka sooarheoloogia. Samuti leiavad tutvustamist hetkel käimas olevad või äsja alanud  märgalasid puudutavad projektid.

Seminari päevakava (link:http://www.elfond.ee/images/Margalade_paeva_seminar_p2evakava.doc )

Ühe konkreetsema tegevusena märgalade kasulikkuse uurimisel ja teavitamisel teeb ELF koostööd Eesti ja Soome teadlastega projektis "Aktiivsete märgalameetmete abil toitaine koormuse vähendamine Läänemeres", kus uuritakse, kuidas  tehismärgalade rajamine võiks aidata vähendada põllumajandusreostust. Eesti puhul on pearõhk meile soomlaste kogemuse koju kätte toomisel. http://www.elfond.ee/et/teemad/raba/aktiivmaergalad

Ühtlasi tähistab ELF selle seminariga ka oma sünnipäeva, ülevaadet möödunud juubeliaastast võib lugeda siit:
http://www.elfond.ee/et/elfi-lugu/elf-20-programm


Lisamaterjale:

http://www.elfond.ee/et/teemad/raba/teised-maergaladega-seotud-looduskaitselised-tegevused/maergalade-paeev
(lühilingina: http://goo.gl/LVa7d )


Info:

Jüri-Ott Salm
ELFi juhatuse esimees
Tel. 5295933
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Head märgalade huvilised!

Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaamet, MTÜ Eesti Märgalade Ühing ja MTÜ Peipsi Koostöö Keskus korraldavad seminari teemal:

"Eesti märgalad 2012 - kus oleme ja kuhu läheme?"

Toimumiskoht: Keskkonnaameti maja Tartus, Aleksandri 14
Aeg: 2. veebruar 2012 kell 10.00--17.00

Seminari läbiviimisega soovime tähistada märgalade päeva ning parandada märgalasid puudutava teabe jagamist laiemale avalikkusele. Samuti soovime tihendada asutustevahelist koostööd. Kogu seminari jooksul on võimalik kuulata ettekandeid märgalade, eelkõige soode, käekäigust -- millised on plaanid ja tegevused riigiasutustel, eraettevõtjatel kui ka mittetulundusühingutel. Teemavaldkondadest on kaetud nii soode hoidmine, kaitsmine kui taastamine, veepoliitika, turbakaevandamine ja põlevkivi kaevandamine, sooturism, loodusharidus kui ka sooarheoloogia. Samuti leiavad tutvustamist hetkel käimas olevad või äsja alanud  märgalasid puudutavad projektid.

Seminari päevakava

Registreeri seminarile enne 30. jaanuari 2012.

Seminari lõuna toitlustus toimub kõrvalhoones (nn Sõbra majas, aadressil Kalevi 24); lõuna maksumus on 3 EURi.

13. septembril 2011 Kure turismitalus Tartumaal

Head põllumajandusettevõtjad, konsulendid ja teised põllumajandusvaldkonna huvilised!

Kutsume Teid osalema Läänemere koostööprojektide Active Wetlands ja Baltic Deal ühisüritusel:

„Tehismärgalade teabepäev"

Teabepäev toimub 13. septembril 2011 algusega kell 10.00 Kure turismitalus (Rahinge küla, Tähtvere vald, Tartumaa).

Ürituse raames tutvustame Läänemere koostööprojekte Baltic Deal ja Active Wetlands, arutleme Läänemere ja põllumajanduse seotusest. Samuti anname ülevaate tehismärgalade võimalikkusest Eestis. Päeva lõpus külastame Rahinge peakraavi aktiivmärgala ning Rahinge paisjärve ees olevat settetiiki.

Teabepäeval osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 9. septembriks 2011 aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. . Kohtade arv on piiratud!

Lisainfo:

Heidi Öövel See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. , tel 5344 3120

Indrek Talpsep See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. , tel 5698 5588

Kuno Kasak See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. , tel 5344 8583

www.pikk.ee/balticdeal

Teabepäeva ajakava:

10.00 Tervituskohv ja registreerumine

10.15 Baltic Deal – rakendades parimaid põllumajandustavasid – Heidi Öövel, Maaelu Edendamise Sihtasutus

10.45 Aktiivmärgalade tulevikupotentsiaal – Kristjan Piirimäe, Eestimaa Looduse Fond

11.15 Põllumajandus, märgalad ja Läänemeri – Aleksei Lotman, Eestimaa Looduse Fond

12.00 Lõunasöök

12.45 Keskkond ja maaparandus – Hannes Puu, Põllumajandusamet

13.30 Tehismärgalad ja nende potentsiaal põllumajanduses – Indrek Talpsep/Kuno Kasak, Eestimaa Looduse Fond

14:00 Aktiivmärgalad – Soome-Eesti Interreg projekt fosfori ärastuseks – Egle Saaremäe/Toomas Tamm, Eesti Maaülikool

14:30 Kohvipaus

15:00 Külastame Rahinge peakraavi aktiivmärgala Biopõllu kinnistul – Toomas Tamm, Eesti Maaülikool

15:30 Külastame Rahinge paisjärve äärset settetiiki – Hannes Puu, Põllumajandusamet

Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldab 18. aprillist kuni 20. aprillini Tartus rahvusvahelise konverentsi "Mires and Wilderness"/ "Sood kui põlisloodus". Konverentsi eesmärgiks on tuua kokku sooteadlased ja spetsialistid ning huvilised, et arutada soode kaitse ja majandamise viimaste arengute üle ning vahetada informatsiooni ja kogemusi riikide vahel.

ELF korraldas rahvusvahelise konverentsi "Mires and Wilderness"/ "Sood kui põlisloodus", mis toimus 18.- 20. aprillil 2011 Tartus. Konverentsi eesmärgiks on tuua kokku  sooteadlased ja spetsialistid ning huvilised, et arutada soode kaitse ja majandamise viimaste arengute üle ning vahetada informatsiooni ja kogemusi riikide vahel.

Konverentsi teemadeks on soode kaitse, -majandamine ja-taastamine lähtudes põlislooduse kontseptsioonist; Ramsari konventsioon, soode ja põlislooduse kaitse arengukavad ning kajastust leiavad ka lõppeva suurprojekti "Eesti soode looduskaitseline hindamine" kahe aasta välitöödega saadud kogemused ja tulemused.

Ettekanded:

Hans Joosten ( Greifswald University International Mire Conservation Group): Mires as green infrastructures and their ecological (or wilderness) services (PDF)

Teemu Tahvanainen (University of Eastern Finland): Status and effects of human disturbance on mires in Finland - an overview of relevant policies and ongoing activities in Finland (PDF)

Jaanus Paal (University of Tartu, Estonia): Estonian mires inventory (PDF)

Victor Alekseevich Smagin (Komarov Botanical institute, Russian Academy of Sciences, Sankt-Petersburg): Mires of boreal zone in European Russia (PDF)

Olli Ojala (DG Environment, B.3. Nature): Wilderness on the new European biodiversity agenda (PDF)

Tobias Salathe (Ramsar Convention Secretariat): Wilderness and the Ramsar Convention (PDF)

Konverentsi kava: http://www.elfond.ee/et/teemad/raba/rahvusvaheline-konverents-mires-and-wilderness

Taustaks lugusid soode inventeerimiselt

ja

Eesti Päevaleht: Teadlased võtsid ligi 13 000 Eesti sood luubi alla

ETV: Osoon (13. september 2010)

Projektist lähemalt:
" Eesti soode looduskaitseline hindamine " („Estonian Mires Inventory completion for maintaining biodiversity“)

Projekti "Eesti soode looduskaitseline hindamine" ("Estonian Mires Inventory completion for maintaining biodiversity") eesmärgiks on kaasa aidata  Eesti sooalade elurikkuse kaitsele. Selleks on läbi viidud ulatuslik  geobotaaniline inventuur, kogutud andmete baasil tehakse ettepanekuid märgalade kaitseks ja kasutamiseks.

Projekti juhtpartner on  Eestimaa Looduse Fond ning partner on Keskkonnaamet.
Projekti lähtekohaks on 1997. a. projekti "Eesti märgalade kaitse- ja majandamise strateegia" raames  läbi viidud inventuur, mille metoodikast lähtuti ka uue inventuuri puhul, et andmed oleksid võrreldavad.

Kahel välitööde hooajal, 2009 ja 2010, seati eesmärgiks inventeerida 8000 sooala. Projekti käivitumise etapis lähteandmed täpsustusid ning inventeerimine on tehtud rohkem kui 13000 alal. See mahukas töö on olnud võimalik tänu hästitoimivale koostöövõrgustikule, mis hõlmab teadlasi, üliõpilasi ja vabatahtlikke. Välitööde käigus inventeeriti kahe aasta jooksul 13 901 ala,  inventeeris 111 inimest.

Vabatahtliku tööna on inventeerijad teinud aladelt ka fotosid, mis hiljem andmebaasiga ühendatakse. ELF ja Keskkonnaamet tänavad kõiki inventeerijaid ja nende tugimeeskondi ning botaanikuid, kes liikide määramisel abiks  olid, projekti välitöödel oma panuse andsid.

Projekt on rahastatud Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi, SA Keskkonnainvesteeringute keskuse ja Ahti Heinla
poolt.