ELF uurib koostöös Eesti ettevõtetega puiduvarumispoliitikaid ja -praktikaid. Eestimaa Looduse Fond viib Eesti metsa- ja puidutööstusettevõtete seas läbi kordusuuringut, mis käsitleb ettevõtete puiduvarumise poliitikaid ja -praktikaid. Sarnast uuringut on ELF läbi viinud juba kaks korda, 2006. ja 2008. aastal. Kordusuuringu eesmärgiks on selgitada muutusi, mis on viimase viie aasta jooksul Eesti puiduturul toimunud ning vastata küsimustele kui palju suudetakse jälgida puidu päritolu, millised on olnud väljakutsed puidu varumisel erinevatest tarneallikatest ja milliseid samme täna Eesti ettevõtted teevad välistamaks keskkonnavaenuliku puidu sattumist tarneahelasse ja tootmisprotsessidesse.

Uuringu ühe osana viiakse mitme ettevõtetega läbi väliauditid raielankidele, kus on pärit firmade ülestöötatud või kokkuostetud puit. Auditite käigus hinnatakse puidu ülestöötamise keskkonnamõjusid, vastavust õigusaktidele ja kokkuostetud puidu puhul selle päritolu õigsust.

Keskkonnaministeerium on alustanud metsaseaduse muutmist, mille raames on Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostanud ettepanekud metsamajandamist suunava õigusraamistiku parandamiseks. ELFi ettepanekud hõlmavad nii metsaseadust kui ka teisi õigusakte.

ELFi ettepanekud metsaseadusesse on järgmised: tuua metsaseadusesse sisse püsimetsanduse mõiste; suurendada raiesmikele jäetavate säilikpuude kui ka surnud puude mahtu, samuti muuta kohustuslikuks nende jätmine turberaiete käigus. ELF paneb ette muuta metsanduslike toetuste jagamise skeemi nii, et toetuste saajate nimekirjast langeks välja metsaomanikud, kes on metsamajandamise käigus kahjustanud pärandkultuuriobjekte või vääriselupaiku.

Koos konkreetsete ettepanekutega metsaseaduse paragrahvide osas esitas ELF ettepanekud ka teiste metsandusega seotud õigusaktide muutmiseks. Palju tähelepanu pöörati vajadusele muuta vääriselupaiga kaitsekontseptsiooni ning ka majandamispraktikaid kaitsealade ja hoiualade piiranguvööndites, kus ei ole kõrge looduskaitselise väärtusega metsade säilimine pahatihti tagatud. Tehti ettepanek vaadata kogu metsandust suunav õigusraamistik üle Riigikontrolli 2010. aasta lõpus avalikustatud raporti „Riigimetsade majandamise jätkusuutlikus" valguses, eesmärgiga teha võimalikuks raiete kavandamine metsade kasvukohatüüpide ja ruumilise paiknemisega arvestades.

ELF loodab, et käesoleva metsaseaduse muudatuse ringis ei ole plaani alandada erinevaid raieparameetreid raiemahtude suurendamiseks olukorras, kus rangelt kaitstavate metsade võrgustik ei ole ikka veel esinduslik ning paljud kõrge looduskaitselise väärtusega alad ei ole kaitstud. Raievanuste osas on saadud Keskkonnaministeeriumilt kinnitus, et neid käesoleva seadusemuudatuse ringi jooksul ei alandata. Erametsaomanike aktiivsuse tõstmise meetmena näeb ELF teadlikkuse suurendamist loodussäästlikest majandamisviisidest.

Esitatud ettepanekutega ja nende põhjendustega on võimalik tutvuda siin:   ELFi ettepanekud (PDF)

Liis Kuresoo

ELF metsaprogramm

56243102

26. juulil toimus Metsanduse Arengukava aastani 2020 (MAK 2020) rakendamiseks tellitud uuringute avalikustamine. Maaülikoolis valminud uuringud käsitlevad puistuspõhise küpsusvanuse ja eraldisepõhist langi pindala rakendamise mõju. ELF nägi MAK 2020 rakendamise ühe võimaliku negatiivse aspektina raievanuste olulist langetamist. Koosolekul rõhutati, et uuringute tellimise eesmärk ei ole alandada raievanuseid. Lisaks ilmnes, et optimaalsete raievanuste määramiseks vajab riik põhjalikke rakendusuuringuid ökoloogia vallas.

Koosolekul avalikustatud uuringute üks põhilisemaid puudujääke seisneb raiepiirangute leevendamise ökoloogilise mõju käsitluses, mida on tehtud vaid referatiivselt. Samuti ei ole uuringus arvestatud asjaoluga, et raievanuseid alandades tuleb suurendada rangelt kaitstavate metsade osakaalu, et säiliks metsadega seotud elurikkus.

Eestimaa Looduse Fond tegi Keskkonnaministeeriumile ettepaneku anda kaitseala staatus üle 7 hektari suurustele vääriselupaikadele, mis on jäänud metsaseaduse muudatuse tõttu juriidilise kaitseta.

Vääriselupaikade kaitse on korraldatud metsaseadusega, mis määratleb vääriselupaika kui kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajavat ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaigad inventeeriti põhiliselt 1999-2002 aastal, mil vääriselupaikade määratlus oli väärtuspõhine ning sellel puudusid pindalapiirangud. Kuid 2009. aastal kehtestati Metsaseaduse uue versiooniga vääriselupaikadele 7 hektari suurune pindalapiirang, mistõttu ei ole tagatud suuremate vääriselupaikade säilimine. Lisaks jäid juriidilisest staatusest ilma ka vääriselupaigad kaitsealadel. ELF otsustas esitada Keskkonnaministeeriumile ettepanekud konkreetsete vääriselupaikade kaitse alla võtmiseks. Üle 7 ha suurusi vääriselupaiku väljaspool kaitsealasid on kokku ligi 200.

Riigimetsas on vääriselupaikade kaitse korraldatud metsaseaduse ja FSC standardiga, erametsades aga korraldatud vabatahtlikkuse alusel, kusjuures kui metsaomanik soostub oma metsas leiduvat vääriselupaika kaitsma, siis hüvitab riik talle saamata jäänud tulu. Tänane kaitseskeem ei suuda siiski tagada vääriselupaikades leiduvate kaitseväärtuste säilimist. ELFi poolt 2010. a. läbi viidud uuringu kohasel oli raietega kahjustatud 6,1% inventeeritud vääriselupaikadest. Alates eelmisest aastast arvestatakse vääriselupaiga lepingu alusel saadavalt hüvitiselt maha tulumaks, mis vähendab veelgi eraomanike soovi vääriselupaikade kaitseks vabatahtlikke lepinguid sõlmida.

Esialgu on Keskkonnaministeeriumile esitatud 88 ala kaitse alla võtmise 2039 hektari suurusel pindalal. Kõige enam ettepanekuid on esitatud Saaremaal, kokku 33 ala 739 hektaril. Hetkel on ettepanekud tehtud Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Raplamaa, Viljandimaa, Võrumaa ja Põlvamaa kohta. Ettepanekud on koostamisel veel Tartumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Järvamaa, Ida- ja Lääne-Virumaa ning Harjumaa kohta. Enamik alasid paikneb riigi maal, Saaremaal jääb siiski mitmeid kandidaatalasid ka eramaadele.

Vääriselupaikade kaitsega seonduvatest probleemidest saab lisaks lugeda siit: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/index.php?id=1026

ja ka ülevaadet Eesti Päevalehes

Pilte vääriselupaikadest saab vaadata vääriselupaiga galeriist: siit

Info:

Liis Kuresoo

ELF metsaprogramm
56243102
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

12. aprillil saatis Maavalla koda Eesti Vabariigi presidendile, peaministrile, asjassepuutuvatele ametkondadele ja üldsusele avalduse, milles nõutakse reaalseid samme hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitseks. Eestimaa Looduse Fond (ELF) peab looduslike pühapaikade kaitset oluliseks ning toetab Maavalla Koja avaldust.

6. aprillil juhtis Maavalla Koda tähelepanu käimasolevale raiele Jõelähtme vallas, Maardu ja Saha külas asuvas hiiemetsas. Raiet viidi läbi alal, mis on olnud muinsuskaitse all juba Nõukogude ajast, kuid on olnud seni piiritlemata. Jätkuvalt riigi omandis olev maa müüdi eelmisel aastal oksjonil ning hiiepaiga piirid määratleti Muinsuskaitseameti poolt alles pärast maaomaniku raietaotluse laekumist käesoleva aasta alguses. Looduslike pühapaikade ekspertkomisjon väidab, et Maardu hiiemetsa piirid ei ole korrektselt määratud ning avaldab kahetsust, et komisjonilt ei küsitud nõu piiride paikapanemisel.