Eestimaa Looduse Fond (ELF) ootab poliitikutelt tõsisemat lähenemist Riigikontrolli auditite tulemustele, mis käsitlevad looduskaitset ja metsandust.

Viimasel paaril aastal on Riigikontroll tulnud välja mitmete Eesti looduskeskkonna kaitset ja kasutamist käsitlevate audititega (CO2, Natura 2000 võrgustik, riigimetsade majandamine). Need auditid on kõik osutanud olulistele puudustele olemasolevas olukorras ja järelvalves, mis pikas perspektiivis tähendab ohtu Eesti inimeste elukeskkonnale ja heaolule, kuid samuti ka rahvusvaheliste kohustuste täitmisele keskkonnakaitse valdkonnas.

Kahjuks on Keskkonnaministri ja vastavate ametnike vastused Riigikontrolli osundatud probleemidele olnud eelkõige praegust olukorda ja ametkondade tegematajätmisi õigustavad, mitte probleemidele lahendusi otsivad. Enamus parlamendierakondi on jätnud temaatika aga hoopis käsitlemata.

Keskkonnaauditite puhul on ministeerium sisuliselt eitanud probleeme Eesti süsinikubilansi arvestamisel, NATURA 2000 kaitsealade võrgustiku moodustamisel ja haldamisel ning viimasena ka Riigikontrolli poolt välja toodud riigimetsade majandamisel.

Riigimetsade majandamisel on nii ministeerium kui RMK tunnistanud, et seniste raiete jätkumine toob kaasa paratamatult raiemahtude vähenemise tulevikus, kuid ei näe selles probleemi ega kavatse olukorra parandamiseks midagi teha. Oma auditis on Riigikontroll aga tõestanud lähimineviku näitel, et metsatööstus Eesti jaoks´olulise majandusharuna ei lepi riigimetsast tuleva toormehulga vähenemisega, vaid hakkab sellises olukorras survestama raievanuste vähendamist õigusaktides - seega kasvab surve metsade elurikkusele veelgi.

Teades, et Riigikontroll planeerib ja teostab oma auditeid vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning kõikvõimalikud kahtlused või vastuolud kontrollitakse väga põhjalikult (sellest ka auditite pikk kestus), ei saa aktsepteerida ministeeriumi argumente, et riigikontrolli kasutatavad metoodikad või töötajad on ebapädevad ja riigikontrolli ettepanekud on tehtud vaid avalikkuse tähelepanu võitmiseks.

Nii Riigikogu seadusandjana kui rahvas kõrgeima võimu kandjana, kelle huvides Riigikontroll töötab, peavad senisest enam otsima võimalusi Riigikontrolli poolt osundatud puuduste likvideerimisele seadusandluses ja survestama selleks ka vastutavaid ministeeriume.

Info:
Jüri-Ott Salm
ELFi juhatuse esimees
E-mail: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
Tel. 7 428 443
Faks 7 428 166
GSM 52 95 933

Tausta:

Riigikontrolli auditite tulemuste ignoreerimine on üsna tavaliseks praktikaks saanud. Nagu oleks tegu suvalise organisatsioonikese enesekeskse "arvamusega". 

Paljud just keskkonnaministeeriumi  haldusala kontrollivad auditid on kõlanud vägagi negatiivselt:

2009 "Saastuse kompleksne vähendamine suurfarmides" - Riigikontrolli hinnangul on Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi tegevus saastuse komplekssel vähendamisel suurfarmides andnud vähe tulemusi.

2009 "Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine" - Riigikontrolli hinnangul ei ole ehitusmaavarade kaevandamine korraldatud jätkusuutlikult, sest pole kehtestatud aastaseid kasutusmäärasid, uute karjääride avamine lähtub eelkõige ettevõtjate huvist ning järelevalve kaevandamise üle on puudulik. Ehitusmaavarade kaevandamine ei ole keskkonna- ega inimsõbralik, sest karjääride avamine pole riiklikult koordineeritud, elanike huvide ja looduskeskkonnaga arvestatakse vähe ning vanu karjääre enamasti ei korrastata. Paljud ettevõtted on ehitusmaavarasid kaevandanud lubatust suuremas mahus. Valdkonnas ilmnenud probleemide tekkimise eest on vastutav eelkõige Keskkonnaministeerium.

2008 "Keskkonnaprojektide rahastamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu" - Riigikontrolli hinnangul ei ole keskkonnatasudest laekuvate rahade jaotussüsteem läbipaistev ja rakendatavad sisekontrollisüsteemid ei taga toetuste sihipärast ja tulemuslikku kasutamist.
Riigikontrolli arvates on lubamatu Keskkonnaministeeriumi valitsemisala põhitegevuse rahastamine KIKi projektide kaudu, kuna praegune keskkonnatasudest laekuvate rahade kasutamise korraldus vähendab keskkonnaministri vastutust keskkonnavaldkonna korraldamise eest ning võimaldab ministril katta olulise osa ministeeriumi valitsemisala kuludest ministeeriumi eelarve väliselt.

2008 "Väärtuslike metsa-elupaikade kaitse Natura 2000 võrgustiku aladel" - Riigikontrolli hinnangul ei ole Eestis rajatud Natura 2000 võrgustik moodustatud ega nendel aladel kaitse korraldatud nii, et see tagaks väärtuslike metsa-elupaikade soodsa seisundi. Probleemide peamiseks põhjuseks on Riigikontrolli hinnangul Keskkonnaministeeriumi puudulik tegevus Natura protsessi koordineerimisel ja järelevalvel juba alates Natura protsessi algusest 2000. aastal.

Juba 2004. aastal tegi Riigikontroll auditi merereostustõrje võimekuse kohta. Märkimisväärselt pole muutunud sellest ajast...