19.07.2010 Postimehes ilmunud loole Eesti on ELi direktiividega jännis oli lisatud ELFi eutrofeerumiseksperdi Kristjan Piirimäe kommentaar. See kommentaar leidis kasutust ka Postimehe rubriigis Kõva Sõna.

Kristjan Piirimäe sooviks ELFi nimel siiski täpsustada, et tema sõnu on artiklis väga omavoliliselt tõlgendatud. Nõuetelevastav reoveepuhastus on küll väikeasulatele sageli väga kulukas, kuid loomulikult mitte mõttetu, niikaua kuni oleme huvitatud puhastest veekogudest. Ka meie veekogude sinivetikate vohamine, mis ohustab suplust, on osaliselt põhjustatud asulate reovete liigsest lämmastikust ja fosforist. Praegu jääb mulje, et Postimees jättis kasutamata palju kõvemad sõnad ja mõeldi välja lihtsalt nürid reostust eitavad sõnad.

Siit ka Postimehe küsimused ja Kristjani vastused:

PM: Kätte on jõudmas EL asula reovee puhastamise direktiivi tähtaeg, mis on 31.12.2010.

2007. aastal ütles riigikontroll, et Eesti ei suuda selleks ajaks nõudmisi täita samuti on probleeme reoveejaamade jätkusuutlikusega.

2008. ähvardasid kallid ehitushinnad ning omavalitsuste suutmatus projektidesse investeerida mõned veemajandusprojektid katki jätta. 2009. aastal oli selge, et 2009. aasta tähtajaks (kui pidid olema nõuded täidetud üle 10 000 ie. asulates) valmis ei jõuta ning vajakajäämised lubati täita lähiaastate jooksul. Nüüdseks räägivad paljud ministeeriumi dokumendid sellest, et Eesti ei jõua nõudeid õigeks ajaks täita ning ministeerium on siiani mures reovee jaamade jätkusuutlikkuse pärast.

Seetõttu küsime teilt kommentaari

Kas olete kursis reovee puhastamise olukorraga Eestis asulates?

KP: EL Asulareovee direktiivi elluviimiseks on Eesti teinud viimasel 15 aastal tohutuid investeeringuid. See on olnud keskkonnaministeeriumi olulisim prioriteet.

PM: Kui suur on vastavus EL nõuetele?

KP: Direktiivi nõuded on väga karmid. Enamikes asulatas on nõuetele vastavus ometi saavutatud. Osades on siiski probleemiks liigne lämmastik, fosfor või biolooogiline hapnikutarve.

PM: Kas ELF arvates Eesti jõuab 2010 aastaks nõuded täidetud?

KP: Siin-seal ilmselt probleeme jääb.

PM: On teil infot mõne omavalitsuse kohta, kus võib probleeme tekkida?

KP: Tallinn linna reovee lämmastiku kontsentratsioon ületab natuke nõuet. Direktiivi nõue on kuni 10 mg/l, Tallinn laseb aga Läänemerre veidi rohkem. Tallinna Vesi ilmselt kavatsegi oma lämmastiku ärastuseks täiendavaid investeeringuid teha, neil on väidetavalt odavam trahvi maksta. Mul pole olnud aega nendega eriti rääkida, aga mulle tundub, et Tallinna Vesi võiks teha koostööd elanikkonnaga, et nad vähendaksid veidi enda heidet näiteks koduste puhastite abil, mis võimaldaks majapidamises vett taaskasutada näiteks muru kastmiseks või WC loputuseks. Selle kampaaniaga võiks lämmastiku kontsentratsiooni normi saada.

Üldlämmastiku sisaldusega väljalastavas reovees võib probleeme olla veel Kohtla-Järvel, Ahtmes, Võrus ja Haapsalus. Haapsalu nõuab siin eraldi tähelepanu, sest see on HELCOM-i nn kuum punkt (hot spot). Fosfori sisaldusega võib olla probleeme Kohtla-Järvel, Tapal ja Põltsamaal.

Lämmastiku ja fosfori heite teema on sellepärast tähtis, et need saasteelemendid põhjustavad nii siseveekogude, rannikumere, sh supelrandade kui laiemalt Läänemere eutrofeerumist.

PM: Et ministeeriumi arengukavas kirjutatakse, et omavalitsused ei suuda tagada reoveejaamade hooldamist, kas mõnes Eesti paigas on tõepoolest ka jaamadega probleeme?

KP: Kahjuks on see tõesti probleem. Eurorahadega on paljudesse väikeasulatesse ehitatud kallid puhastid, mille hooldamine on samuti kallis. Samas, hooldamiseks eurotoetusi ei anta. Ma küll ei oska öelda, kas kusagil on juba lausa kriis käes.

PM: Kui hästi juba ehitatud reoveesüsteemid töötavad. Ühe jaama avamisel ilmus pilt sellest, kuidas poliitikud seisid klaasiga pumba toru juures, valmis seal puhast vett jooma. Kas reoveepumbad on sellises olukorras, et nüüd kolm aastat hiljem, sealt ka juua saaks?

KP: Need poliitikud on idioodid. Reoveepuhasti effluent (väljundvesi) on joogiveena tervisele ohtlik. Seal võivad olla tõvestavad bakterid ja toksilised ained. Reoveepuhasti vähendab reostust vaid osaliselt, ühtegi saasteainet ei eemaldata 100%.*

PM: Kõige suurem küsimus ongi mul praegu selles, et ministeeriumi ja riigikoguliikmete omavaheline suhtlus räägib sellest, et kohe kindlasti norme täita ei suudeta ning ollakse reoveesüsteemide olukorra pärast. Konkreetsest omavalitsusest ega probleemist ei räägi aga keegi, ehk ELF on andmeid kuidas olukord tegelikult reoveega on.

KP: Ministeeriumi kodulehel on ka aruanne:

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1129112/Asulareovee+puhastamise+direktiivi+n%F5uete+t%E4itmine+Eestis.pdf

Ehkki see põhineb 2007 aasta andmetel, vahepeal võivad osad puhastid olla tõesti juba amortiseerunud ning teisal juba tehtud täiendavaid investeeringuid.

________

* Üldiselt on sellega nii, et mingi munitsipaalpoliitik tahab näidata, et tema vallas on ökovärgiga kõik korras, joob reovett, aga see on tegelikult halb eeskuju - greenwash (rohepesu). Võiks siis juba oma joogiveetoru sinna panna ja sealt jäädagi jooma, siis on juba ok, et askeet-poliitik, kes toitub oma kodanike saastast - väga ilus tegu ja siis on ka usutav, kui kirjutab taotluse täiendavateks investeeringuteks reoveepuhastusse. (Kristjan Piirimäe hilisem täiendus)