Poola talunik Marian Rak sai täna Stockholmis toimunud tseremoonial WWF-i Läänemere aasta taluniku auhinna. Teda autasustatakse uuenduslike meetmete eest toitainete kao vähendamiseks ning bioloogilise ja maastiku mitmekesisuse suurendamiseks. Auhinna lõid WWF ja Swedbank selleks, et tunnustada talunike olulist panust eutrofeerumise vastasel võitlusel.

Konkurss on tänavu peetud kaheksal Läänemere-äärsel maal ning Marian Rak ja tema talu osutusid neist riikidest pärit kaheksa võitja seast kõige silmapaistvamaks. Võistluse piirkondliku võitjana sai Marian Rak tunnustuseks oma saavutuse eest 10 000 euro suuruse auhinna, mille oli välja pannud võistluse sponsor Swedbank. Eesti Läänemere Aasta Põllumajandustootjaks oli valitud perekond Tobreluts, kes viljeleb uudset, künnivaba otseharimise tehnoloogiat.

„Loodushoid on mind alati huvitanud. Kui mõistsin, et minu talupidamine teeb keskkonnale kahju, otsustasin hakata tööle looduse huvides,“ ütleb Marian Rak. „See auhind on mulle väga oluline ning võimaldab mul astuda järgmise sammu. Lõpuks ometi tunnen, et mind mõistetakse ning minu meetmeid hinnatakse.“

Marian Rak on oma talu uute ja keskkonnasõbralike meetodite ja töövõtetega arendanud 1975. aastast peale. Ta istutab oma põldudele puid ning rajab tiike ja märgalasid, seda nii toitainete väljavoolu takistamiseks kui ka loomulike elukeskkondade taastamiseks, kus kohalikul loomastikul oleks piisavalt ruumi.

Marian Raki talu on tavaline teraviljatalu. Tema peamisteks põlluviljadeks on nisu, oder, mais, raps ja kartulid, kuid tal on ka viljapuuaed ning samuti kasvatab ta loomi. Meetmeid, mida ta oma talus on rakendanud, saavad kergesti üle võtta ka teised talunikud kõikjal Läänemere ääres.

„Loodetavasti võimaldab see auhind mul kohalikke talunikke veenda, et ma teen seda kõike asja pärast,“ ütleb ta. „Olen aastaid proovinud neid panna samamoodi talitama. Paljud neist on tõrksad, kuid ma arvan, et see auhind paneb neid minusse teistmoodi suhtuma.“

WWF-i Läänemere aasta taluniku auhind on iga-aastane ettevõtmine, mis on mõeldud innustama terve Läänemere piirkonna talunikke võitlema aktiivselt eutrofeerumise vastu. WWF algatas selle 2009. aastal koostöös Swedbanki, Läänemere talunike keskkonnafoorumi ja mitmete Läänemere ümbruse talunike organisatsioonidega.

Auhinna eesmärgiks on juhtida tähelepanu Läänemere-sõbraliku talupidamise parimatele tavadele ning tunnustada ja edendada talunikke, kes oma uuenduslike viisidega toitainete väljavoolu vähendamiseks oma taludest näitavad teistele teed.

Läänemeri on tänini üks maailma ohustatumaid meresid. Eutrofeerumine ehk üleväetamine on Läänemere tervisele kõige suurem oht ning selle peamiseks põhjuseks on toitainete väljavool põllumajandusest.

„Talunikke on pikka aega peetud osaks probleemist,“ ütleb Eestimaa Looduse Fondi eutrofeerumisekspert Kristjan Piirimäe. „Meie näeme neid aga kui lahenduse olulist osa ning selle auhinnaga tahame nende panust tunnustada.“

Uuri lähemalt:

  Baltic Farmer 2011 (PDF)

 Baltic Friendly Agriculture (PDF)

Eesti Läänemere Aasta Põllumajandustootjaks valiti perekond Tobreluts, kes viljeleb uudset, künnivaba otseharimise tehnoloogiat. Isa Toomas ning perekond Taavi ja Lauri Tobrelutsud peavad Põlvamaal tihedas koostöös kolme iseseisvat peamiselt teraviljatalu. Kui mulda ei pööritata, siis ei segata ka vihmausse, mükoriisat ega muud kasulikku mullaelustikku. Seetõttu on muld tervem ja viljakuse säilimine tagatud. Auhinna sai Tobreluts aga seetõttu, et otseharimine väldib Läänemere reostamist. Kui küntud põllult tekib palju mulla erosiooni ja väetisainete ärakannet, siis Tobrelutsu talu on hoopis veesõbralik.

Toomas Tobreluts on 2011. aasta kõige Läänemeresõbralikum talunik Eestis

Künnivabaks harimiseks kasutatakse otsekülvikut

Auhinnažürii juhi, Eestimaa Looduse Fondi eutrofeerumiseksperdi Kristjan Piirimäe sõnul rakendatakse otseharimist mujal maailmas, näiteks Ladina-Ameerikas, üsna palju, kuid Eestis on see väga uudne. „Kui ma isegi veel kevadel kahtlesin künnivaba harimise mõttekuses, siis Tobreluts näitas mulle väga veenvalt, et see on tõesti tehniliselt teostatav ja majanduslikult mõttekas, sealjuures ka suurtel põllumassiividel," ütles Piirimäe.

Lisainfo:

Kristjan Piirimäe

Eestimaa Looduse Fond

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

5116916