Need seitse lihtsat asja on järgmised:

1. Keelustada pesuvahendites fosfaadid

2. Maksustada mineraalväetistes lämmastik ja fosfor

3. Keelustada angerjapüük nende varude taastumiseni ning taastada nende rändeteed sisemail

4. Ratifitseerida Ballastvete Konventsioon

5. Likvideerida HELCOM-i poolt väljatoodud suured reostusallikad ehk nn valupunktid (hotspots)

6. Rajada sadamatesse kruiisilaevade reovete tasuta käitlemiseks asjakohased infrastruktuurid

7. Rajada kaitstavate merealade võrgustik.

"Enamikud WWF-i nõuetest kehtivad täna ka Eesti valitsuse kohta," kommenteeris WWF-i nimekirja Kristjan Piirimäe, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eutrofeerumisekspert. "Eesti valitsuse kõige suurem eksimus on, et erinevalt teistest Läänemeremaadest pole suudetud fosfaatide kaotamiseks pesuvahenditest isegi vastavat eeluuringut algatada. Sellega rikub Eesti oma HELCOM-i Läänemere tegevuskavas võetud kohustust."

WWFi Eesti partnerorganisatsiooni Eestimaa Looduse Fondi arvates saaks Eesti valitsus teha Läänemere kaitseks veel kolm lihtsat asja: luua õlireostuse likvideerimiseks spetsiaalne õlifond, toetada Euroopa Komisjoni ettepanekuid Ühise Põllumajanduspoliitika muutmiseks keskkonnasõbralikumaks ning töötada välja keskkonnasäästlik merealade kasutamise strateegia, sh viia läbi koalitsioonilepingus juba 2008. aastal algatada lubatud taastuvenergeetika teemaplaneering.

ELFi naftaprojekti juht Agni Kaldma: "Õlifondi loomisel oli valitsus ühel nõul peale 2006. aastal Loode-Eesti rannikut tabanud naftareostust, kuid koostatud eelnõude versioonid ei leidnud konsensust ning fond on loomata tänini. Läänemeres on ohtlikult tihe laevaliiklus, samuti esineb sageli tahtlikku reostamist, mille käigus laevad tühjendavad oma pilsivee paagid koos naftajääkidega otse merre. Kahjuks ei suudeta
selliseid tahtlikke reostajaid piisavalt tabada. Seetõttu on äärmiselt oluline õlifondi loomine, mis tagaks vahendid piisava järelevalvesüsteemi loomiseks ja käigushoidmiseks, samuti juba tekkinud reostuste operatiivseks likvideerimiseks."

Lisainfo:

Kristjan Piirimäe, eutrofeerumisekspert
Eestimaa Looduse Fond
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
5116916

Agni Kaldma,  naftaprojekti juht
Eestimaa Looduse Fond
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
5184573

_________

Taustainfo toimetajale:

Helsingi komisjon ehk Läänemere (mere)keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on valitsustevaheline organ, mis ühendab kõiki üheksat Läänemereriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi) ja Euroopa Liitu.

HELCOM on Helsingi konventsiooni ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgan. HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonnaalast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides.

HELCOMi valupunkte ehk reostuse seisukohalt erilise tähelepanu piirkondi on Eestisse jäänud 5. Neis on peamiseks probleemiks reovete HELCOMi soovitusi ületavad saastekontsentratsioonid: 1) Narva põlevkivijaamad, 2) Kohtla-Järve, 3) Kehra telluloosi- ja paberivabrik, 4) Haapsalu, 5) Matsalu laht.