Tallinnas peeti 13.-15. jaanuaril Teeme Ära Maailmakoristus 2012 konverents, kus said kokku koristusaktsioonide eestvedajad 45st erinevast riigist.

Töötubades võeti eraldi fookusesse talgute korraldamise etapid: meeskonna töö organiseerimine, kampaania ja kommunikatsioon, prügi kaardistamine ja IT-lahendused, logistika, partnerid ja finantseerimine, vabatahtlike kaasamine, jäätmekäitlus ning strateegia pikemas perspektiivis.  Konverentsi külalistele korraldati ekskursioon Eestimaa loodusesse, kus toimjus ka prügikaardistamise tarkvara testimine.

Pärast valimisi kipub avalik diskussioon poliitiliste ja ametkondlike valikute üle vaibuma ning otsuste ettevalmistamine jääb kabinetivaikusse -  poliitikute ja ametnike teha. Kodanikuühiskond võtab meedia kõrval  järjest aktiivsemat rolli valitsuse partnerina ja kriitikuna. Valitsemise valvurid on  poliitiliselt sõltumatud asjatundjad, kes  jälgivad valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva. Keskkonnalubadustel hoiab silma peal ELFi tegevjuht Jüri-Ott Salm.

Miks just valitsuse tegevusprogramm?

Tegevusprogramm koondab poliitilised suunad ning ametnike olulisemad tegevused järgmise nelja aasta jooksul. Koos riigieelarve strateegia ja iga-aastaste riigieelarvetega on see peamine töö-ülesanne, mille valijad on valitsusele andnud.

Tegevused on tulnud 2011.aasta valimistel antud lubadustest. Seega pärinevad need kas IRL või Reformierakonna valimisplatvormist või on tekkinud valitsusliidus ühiselt.

Kes on valitsemise valvurid?

Valvurid on sõltumatud vaatlejad, kes  annavad hinnangu  selle kohta, kuidas  plaanid tegelikkuses täituvad.    Valvurid ei koosta valitsuse tegevuse aruannet  - see on riigikantselei töö. Valvurite hinnangud käivad selle kohta, kas lubadused on  mõistlikult ellu viidud ja eesmärgid saavutatud. Kogume  infot  tulemuste kohta  ning jagame seda avalikult. ERRi veebiportaalis  valvurid.ee saavad  arvamust avaldada kõik huvilised. Nii saab valitsus kasulikku ja mitmekesist tagasisidet,  sealhulgas nii ausat kriitikat  kui tunnustust kordaminekutele.

Veebikeskkonda haldavad ERR ja  Praxis. Valvurid on Arvi Hamburg (TA Energeetikanõukogu); Eesti Juristide Liit; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Eesti Maavarade Ühing; Eesti Patsientide Esindusühing; Eesti Üliõpilaskondade Liit; Eestimaa Looduse Fond; EMSL (Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit); EPKK (Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda); e-Riigi Akadeemia; Kadri Koreinik (Võru Instituut); Kaitseuuringute Keskus; Kaubandus-Tööstuskoda; Keskkonnaõiguse Keskus; Korruptsioonivaba Eesti; Krista Kerge (Tallinna Ülikool); Kristina Kallas (MTÜ Pagulasabi); Külaliikumine Kodukant; Lapse Huvikaitse Koda; LEADER programm; Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon; Maavarade Ühing, Marko Lõhmus (Kultuurikoja liige); MTÜ Naabrivalve; Peep Nemvalts (Tallinna Ülikool); SEI Tallinn; Sisekaitseakadeemia jt

Kontakt: Poliitikauuringute Keskus Praxis, Hille Hinsberg, See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Valvurite tegevust toetab Avatud Eesti Fond – www.oef.org.ee

Keskkonnategija Tiiu Raia pälvis nimetuse pikaajalise pühendunud töö eest Eesti veekogude kaitsel. Raia töötas pikka aega keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikuna viies ellu teadmispõhist ja demokraatlikku veekaitsepoliitikat, kaasates otsustamisprotsessi eksperdid ja keskkonnaorganisatsioonid. Tema suunamisel on hiljuti Eestis paljud asulad ehitanud tõhusad reoveepuhastid ja põllumajandusettevõtted lekkekindlad sõnnikuhoidlad. Eesti on suutnud likvideerida enamiku nn HELCOM-i valupunkte ja võtab tõsiselt ka eesmärki saavutada aastaks 2015 kõigi veekogude hea seisund. Tänukirja Tiiu Raiale andis EKO esindaja Kaja Peterson üle keskkonnaministri aastalõpu vastuvõtul.

Lisaks Tiiu Raiale olid keskkonnateo nominendid Gennadi Skromnov 2011 aastal EPLi Eesti Asjaks valitud looduskaamerate initsiatiivi eest ja Urmas Vahur Kurese loodushoiutalus pärandkoosluste taastamise, ohustatud liikide elupaikade loomise ja loodusväärtuste tutvustamise eest.

Aasta keskkonnakirve pälvis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts endiselt põlevkivienergeetika taastuvenergiale eelistamise eest, samuti selle eest, et majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium ja maanteeamet endiselt kulutavad ressursse Saaremaa püsiühenduse protsessile, mille keskkonnamõjude hindamise aruanne ei arvestanud ekspertide järeldusi ning mille sisu ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Samuti taunib EKO Keskkonnaameti aruande heakskiitvat otsust.

"Majandusministri vahetu eesmärk pole küll keskkonna eest võitlemine, kuid ta peaks looma tingimused lisandväärtust loovale,

ressursitõhusale ja pikaajaliselt suutlikule majandustegevusele," selgitas EKO seisukohti Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm, "Keskkonnareostusele pole põlevkivienergeetika puhul hinda pandud, samas kui taastuvenergeetika suund, uudsete keskkonnatehnoloogiate suunamine, rohelise ITK tegevused peaks olema senisest prioriteetsemad. Kui ministeeriumi ettevõtluspoliitika toetab vastutustundlikku ettevõtlust, siis tuleks vastutustundlikult suhtuda läbivalt kõikidesse otsustesse."

EKO liikmed soovivad nüriks ja kasutuks tehtud kirve Juhan Partsile sel nädalal reaalselt üle anda, et sellest kirvest enam paha ei sünniks.

Juhan Partsile pakkus tugevat konkurentsi aasta keskkonnakirve valimistel Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum fosfaate sisaldavate pesupulbrite propageerimise eest. Möödunud aastal keelustas sellised merd reostavad ained pesupulbrites Euroopa Parlament, mille tulemusena on Eesti pesupulbritootjad tagurliku käitumise tõttu sattunud raskustesse.

EKO annab aasta keskkonnateo ja -kirve tiitlit välja alates 2006. aastast. Varem on keskkonnateo tiitlit pälvinud Maidla vallavanem Enno Vinni, Eesti Päevaleht, Teeme ära 2008, teadlased Tarmo Soomere ja Ivar Puura ning presidendi abikaasa Evelin Ilves. Keskkonnakirves on antud Mailis Repsile, Tallinna Linnavalitsusele, Reformierakonnale, jäätmekäitlusettevõtetele Utileek ja Utileek Lõuna ning Juhan Partsile ja Tallinna Kommunaalametile.

EKO on üheksat üleriigilist keskkonnaorganisatsiooni ühendav võrgustik, mis on tegutsenud 10 aastat avalikes huvides keskkonna heaks. EKO liikmed on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Säästva Eesti Instituut, Eesti Ornitoloogiaühing, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing "Sorex", MTÜ Läänerannik ja Nõmme Tee Selts.

Rohkem infot EKO tegevuse kohta kodulehel www.eko.org.ee

Lisainfo:

Jüri-Ott Salm, ELFi juhatuse esimees

5295933

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Teate koostas:

Silvia Lotman, EKO koordinaator

5262013

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) teeb ettepaneku esitada pakkumus lihthanke korras hankelepingu sõlmimiseks, mille esemeks on tehnilises kirjelduses (lisa 1) märgitud veiste kogumissüsteemi – alumiiniumist kergaedade ostmine ja transport Hiiumaale.

Eesti Läänemere Aasta Põllumajandustootjaks valiti täna perekond Tobreluts, kes viljeleb uudset, künnivaba otseharimise tehnoloogiat. Isa Toomas ning perekond Taavi ja Lauri Tobrelutsud peavad Põlvamaal tihedas koostöös kolme iseseisvat peamiselt teraviljatalu. Kui mulda ei pööritata, siis ei segata ka vihmausse, mükoriisat ega muud kasulikku mullaelustikku. Seetõttu on muld tervem ja viljakuse säilimine tagatud. Auhinna sai Tobreluts aga seetõttu, et otseharimine väldib Läänemere reostamist. Kui küntud põllult tekib palju mulla erosiooni ja väetisainete ärakannet, siis Tobrelutsu talu on hoopis veesõbralik.

Toomas Tobreluts on 2011. aasta kõige Läänemeresõbralikum talunik Eestis

Künnivabaks harimiseks kasutatakse otsekülvikut

Auhinnažürii juhi, Eestimaa Looduse Fondi eutrofeerumiseksperdi Kristjan Piirimäe sõnul rakendatakse otseharimist mujal maailmas, näiteks Ladina-Ameerikas, üsna palju, kuid Eestis on see väga uudne. „Kui ma isegi veel kevadel kahtlesin künnivaba harimise mõttekuses, siis Tobreluts näitas mulle väga veenvalt, et see on tõesti tehniliselt teostatav ja majanduslikult mõttekas, sealjuures ka suurtel põllumassiividel," ütles Piirimäe.

Läänemere Aasta Põllumajandustootja valimist toetab Swedbank. Panga põllumajandussektori juhi Meelis Annuse sõnul on Eesti põllumajandus teinud investeerimistoetuste abil läbi märkimisväärse arengu. „Laenuraha tagastamine nõuab tulukust, kuid on väga oluline, et see ei tuleks keskkonna arvelt," sõnas Annus lisades, et konkurss Läänemere Aasta Põllumajandustootja on oluliseks väljundiks jagamaks tähelepanu ja tunnustust keskkonnasäästlikule põllumajandustootmisele.

Swedbank annab täna Eesti võitjale üle 1000-eurose auhinna. Edasi liigub perekond Tobreluts rahvusvahelisele konkursile Stockholmi, kus Maailma Looduse Fond valib kõikide Läänemeremaade kohalike võitjate hulgast konkursi üldvõitja.

Läänemere Aasta Põllumajandustootja auhinda antakse tänavu kolmandat korda. Esimesel aastal võitis Kuningamäe veisefarm Põltsamaa külje all, kes reoveemuda põllul taaskasutab. Mullu tunnustati aga Marjasoo talu Võrtsjärve lähistel, kes kasvatab mahajäetud turbaväljal jõhvikaid ja mustikaid, vältides seega turba erosiooni.

Lisainfo:

Kristjan Piirimäe

Eestimaa Looduse Fond

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

5116916