18.-19. oktoobril toimus kahepäevane keskkonnahoidlike põllumajandusviiside koostöövõrgustiku  seminar-väljasõit 4 Lõuna-Eesti tallu.

Osalesid eksperdid ja talunikud (kõigist võrgustikus osalevatest Eesti taludest), üritusel jagati kogemusi ja eksperdid tutvustasid soovituslikke agendasid taludele.

Esimesel õppepäeval külastati  Põlva-, Valga- ja Võrumaal asuvaid talusid.

1.  Kas massiline mahetootmine on võimalik ka kurgikasvatuses? On see ka majanduslikult mõttekas? Kokkuostjad ei osta mahekurki kõrgema hinnaga, kahjurid söövad mürgitamata taimi rohkem. Kanarik-Jakobi talu ( http://www.hurmiorg.ee/main.php?content=kanarik_content.php ) Põhitegevuseks kurgi- ja lambakasvatus.

2. Loodav ökoküla ütleb lahti globaliseerumisest ja tehnoloogiasõltuvusest. OÜ Koivakonnu. Lihaveised lageda taeva all Koiva jõe kaldal, plaanis ka ökoküla rajamine.

3. Aita kaasa mõelda säästva energialahenduse leidmisel. Praegu on turistide majutushoone elektriküttel, seal oleks vaja leida säästvam lahendus. Väike-Nakatu talu ( http://www.nakatu.ee/ ) - turismitalu, ka lihaveised.

4. Kas õnnestub veenda inimesi maksma  toidu tervislikkuse eest? Mahetoidu ostjaid on kriitiliselt vähe.  Alt-Lauri  ökotalu juhib mahekaupade ühisturustust, kasvatades ka ise maheköögivilja. Perenaine Kaja Kesküla sai möödunud aastal Eesti Ettevõtliku Naise tiitli. Talu asub Rõuge lähedal, talu aita on rajatud mahekaupade pood, kus müüakse mahedat toidukaupa.

Projekti käigus otsitakse kerkinud küsimustele vastuseid.

***

Lisaks projektijuht Teet Eomäele osalesid ELFi poolt eksperdid:

Kristjan Piirimäe, PhD keskkonnatehnika, on projekti keskkonnaekspert, kelle ülesandeks on väärtustada ja kasvatada talude looduskapitali.

Margo Mansberg - projekti kaasatud põllumajandusekspert, kes on pikaajaliste kogemustega mahepõllumajandusnõustaja.

Koivakonnu sügis. Parmu ökoküla rajatakse Mustjõe ja Koiva jõgede äärsetele luhakarjamaadele.

Energeetiliselt tõhus idee on paigutada maasoojapumba kollektor tiiki.

Lageda taeva alla jäetud heinarullidest läheb talve jooksul hallitama umbes 5% heinast.

Lihaveiste karjatamise abil on võimalik korras hoida rannakarjamaid ja teisi pärandkooslusi.

Mahetoit pole mitte ainult tervislik, vaid ka väga maitsev. Brokkoli-pesto, kõrvitsakaste, Eesti õun.

Mahedalt kasvatud pullid kasvavad küll aeglaselt, kuid ei nõua palju raha ega hoolt.

Väike-Nakatu saun. Turistidele meeldib kui muruniiduki asemel on kuulda linnulaulu. Muru "niidavad" lihaveised.

Kümne Eestist projektis osaleva talu või ettevõtte hulgas on nii mahedaid kui tavatootjaid, nii suurettevõtteid kui ka vaid lisasissetulekut andvaid majapidamisi. Ka toodete profiili poolest on võrgustik mitmekesine: on lamba-, piima-, liha-, teravilja-, kui ka köögiviljakasvatajaid. Pajumäe talu on maheda piimatootmise kõrvale loonud ka oma maheda piimatööstuse. Alt-Lauri talu tegeleb lisaks põllumajandusele ka mahekaupade jaemüügiga. Kurese peremees on keskendunud väljasurnud küla ning selle loodus- ja arhitektuurimälestiste väärtustamisele. Riido ökotalu hooldab rannamaastikke, pakkudes elupaiku paljudele lindudele, sealhulgas haruldasele merikotkale. Väike-Nakatu talu majandab lisaks loomadele ka hotelli. Kõik koostöövõrgustikku valitud talunikud soovivad aga oma tegevust veelgi parendada.

Alt-Lauri talu
Kanarik-Jakobi talu
Kurese talu
OÜ Koivakonnu
OÜ Viraito
Pajumäe talu
Riido Ökotalu OÜ
Sepa talu
Sürgavere Põllumajandusühistu
Väike-Nakatu talu

Lisainfo:

Teet Eomäe

Projekti "DemoFarm - Eesti-Läti keskkonnasäästliku põllumajanduse koostöövõrk" juht (http://www.elfond.ee/demofarm)

Tel. 56341080

E-post: teet[at]elfond.ee